Articles and news
Investeering ergonoomilisse mööblisse tasub end ära

Harjumused
Inimesed, nagu ka teised elusolendid, on paljuski oma harjumuste ohvrid. Iga päev teeme rida ebavajalikke liigutusi või säilitame individuaalset kehahoiakut, mis aga kõige mugavam olla ei pruugi. Mitmed meist veedavad pikki tunde kehale ebaloomulikes asendites - kontoris istudes, leti taga seistes vms - mis aastate jooksul endast kehahoiakus või vaevustes märku hakkavad andma. Ometi oleme tõrksad muutuste suhtes, eriti kui pikemaajalise heaolu nimel tuleb lahti öelda hetkelistest mugavustest. Juba 18. sajandi lõpul hakkasid arstid kirjeldama muutusi jäikades poosides töötavate inimeste lihastes ja luustikus. Tänaseks on tollased töötingimustest tulenevate kahjustuste hüpoteesid mitmekordselt uuritud ja tõestatud ning aina enam hakkavad tööandjad
ja töökeskkonna kujundajad tähelepanu pöörama mugavusele ja tervislikkusele. Sellest on välja arenenud ergonoomika teadus.
Ergonoomika

rakendusteaduseks biotehnilistest süsteemideks töötegevuse kavandamiseks, uuendamiseks ja arendamiseks. Ergonoomika uurimisobjektideks on eelkõige inimene füüsilises ja psüühilises töötegevuses, tema töövahendid, -protsess ja -keskkond, eesmärgiks on uurida ja luua inimsõbralikku tootmis- ja töökeskkonda. Ergonoomika allharuks on töökohaergonoomika, mis tegeleb töökeskkonna kasutajasõbralikuks ja tervislikuks kujundamise probleemidega. Halb ergonoomika võib põhjustada füüsilisi traumasid. Keha vajab töötamiseks piisavalt liikuvust, õiget asendit ja küllaldaselt puhkust, traumasid aitavad vältida ka töötaja head kogemused, ergonoomiline teadlikkus ja töökeskkonna riskifaktorite kindlakstegemine. Töökeskkonna traumaohtlikeks faktoriteks on nii füüsilised näitajad (halb tööasend, näiteks pikaajaline liikumatu asend kirjutuslaua taga, õlgadest kõrgemal tasandil töötamine jm, samuti korduvad liigutused ja pikad puhkuseta tööperioodid), keskkonna näitajad (töö väga kõrgetel või madalatel temperatuuridel, halvasti
valgustatud ruumis, suure müra sees) või muud näitajad (stress, üksluisus, organisatoorsus, liigne
töökoormus, pikad tööintervallid, riskid). Esimesed märgid traumaohtlikule töötingimustele on paistes
või jäigad liigesed ning tuimus või valu lihastes. Töötingimuste parandamisel tuleb kasuks tööasendi
regulaarne muutmine, erinevate tööülesannete vaheldamine ja vaheaegade tegemine. Samuti on aina rohkem levimas ergonoomiline mööbel, mis töö-, puhke- ja koduruumid turvalisemaks, mugavamaks ja tervislikumaks muudavad.
Ergonoomiline mööbel

töövõimega. Üks ühele sarnase mööbli ja vahenditega töötab aga sadu väga erinevaid inimesi ning
juba mõni sentimeeter võib suurendada traumade ja pideva väsimuse ohtu. Ideaalis on heades töötingimustes võimalikult vähe koormust õla- ja silmalihastel, võimalus toetada nimmepiirkonda, lõdvestada õlgu ja hoida käsi kehale lähedal ning asetada arvutimonitori silmadest veidi madalamale, samas kui hiir, klaviatuur ja muud töömaterjalid on aga piisavalt väikeses raadiuses.
Kuidas oleks võimalik arvestada kõigi nende vajadustega iga inimese puhul eraldi? Siinkohal tuleb
mängu ergonoomiline individuaalselt kohandatav mööbel.
Loe lisa: www.ergofur.com/ergofurist.php
Submitted: 22.09.2008
You may also be interested in the following articles
						Swiveling Rings Hiding Function and a Creative Concept: Orbit Sink
						This New Advertising Agency Office Design in New York Puts Work Before Play
						How to distinguish different stretch ceiling manufacturers and installers
						Estonian speakers receive the 2015 CES “Best of Innovation” award
						25 Brilliant Kitchen Storage Solutions
						TriestEspresso expo 2014: the best edition ever
TriestEspresso Expo 23 to 25 October
						Building and Interior fair 2014 at Tartu
						