Kuidas valida vanni?

Vann on tänase pesuruumi ehk vannitoa vanim ja keskne komponent. Paistab, et seetõttu on ka kõigis tuttavates keeltes vannituba just vanni järgi oma nime saanud.

Kui olete suutnud säilitada kainet meelt ja tänase kiire elutempo juures leiate aega ka vannis käimiseks, siis olete õigel teel. Vanni lõõgastav mõju ja enda jaoks leitud pooltund on üks kättesaadavamaid SPA mõnusid, mida lihtsalt peaks endale aeg ajalt lubama.

Vaatame üle kõik erinevad vannide tüübid ning nende eripärad. Alustame materjalidest.


Kivist vannid.
Looduskivist vannid

Alustaks just looduskivist kuna tegu on kõige iidsema vanni materjaliga. Jätan ajalootunni vahele ja liigun kohe tänapäeva. Naturaalsest kivist vanne tehakse tänapäevalgi matrjalide valik on väga lai. Näiteks Euroopa tootjad hangivad oma toormaterjaliks olevad kiviplokid täiesti erinevatest maailmajagudest .Üldise seisu turul jagaksin jämedalt kahte. Disainfirmad, eksklusiivsed ja kallid vannid. Meie tootjatest näiteks Antonio Lupi terve rea mudelitega. Teises pooles Hiina tootjad oluliselt odavama kaubaga, kuigi odavaks ei saa neidki nimetada. Kivist vanni ostmine on võimalik vaid väga suure eeltöö tegijal. Kuna selliste vannide kaaluühikuks on tonnid, siis piltlikult öeldes tuleb maja ümber vanni ehitada. Plusside poolel on kindlasti vanni erilisus ja stabiilsus. Miinuste poolele läheb aga suur soojusmahtuvus, mis jahutab vannivett. Kuigi kivivannidel on üldjuhul suur kontaktpind põrandaga, siis on võimalik teha nii, et põrandaküte hoiab vanni teatud määral eelsoojendatud olekus. Miinuse poole läheb veel looduskivi poorne ehitus, mis vajab pidevat hooldusmaterjaliga töötlemist, et mustus kivimi pinda ei satuks. Üsna vähe esinev vannitüüp.



Komposiitmaterjalidest vannid

Komposiitmaterjalide üheks koostisosaks on reeglina jahvatatud kivi ning ka oma olemusega jätavad komposiitvannid kõige rohkem kivist vanni tunde. Komposiitmaterjalidest tooted üldjuhul valatakse vormi, kandilisemaid liimitakse kokku lehtmaterjalist detailidest.

Olulisimaks sisuliseks erinevuseks on see, kas kasutatav materjal on läbinisti valge, või on seest hall ja vaid pind kaetud õhukese dekoratiivse Gelcoat kihiga. Läbinisti valged materjalid on ühtlase kvaliteediga, korduvalt poleeritavad ja seega vanni materjalina väärtuslikumad. Gelcoat pinna kasutamine aga võimaldab valmistajal lihtsa vaevaga saada erinevat värvi tooteid.


Metallist vannid
Malmvannid

Malmvann on olnud juba pikka aega väärtusliku vanni sünonüümiks. Põhjuseid on siin mitu, esiteks stabiilsus ja jäikus nagu kivivannidel, teiseks glasuuritud pind, kolmandaks tema vaikus kasutamisel. Neis omadustes on palju sarnast kivivannidega, aga üks ja väga oluline erinevus on malmvannidel glasuuritud pind. Glasuur, öeldakse ka email, on väga kõva materjal ja tänu sellele ülimalt vastupidav ja keemiliselt passiivne. Seetõttu kestab glasuuritud vann muretult aastakümneid ning on olnud aastaid enamlevinud vannide pinnakate. Glasuuri üheks eripäraks on ka see, et saab valmistada libisemiskindlat pinda, kõigil tootjatel on valikus libisemiskindlad versioonid neile, kes soovivad vannis püsti seistes ka dushi võtta. Glasuuril on aga ka üks tõsine puudus, nimelt ei kannata ta lööke ja purunenud glasuuri enam endiseks taastada pole praktiliselt võimalik. Kes nüüd selle puuduse üle pikalt mõttesse jäi, siis soovitaksin pöörata pilk tagasi komposiitvannidele. Glasuuritud vannidel on ka veel üks teine puudus, ei ole võimalik puurida segistiavasid vanni serva. Siin on lahenduseks osade tootjate puhul juba tehases valmistatud avadega modifikatsioonid või siis ka eritellimusel tehases valmistatavad segstiavad. Probleem on nimelt selles, et avad tuleb valmistada enne glasuurimist, muidu glasuur hakkab ava servast lahti lööma.

Lisaks käib ka malmvannide kohta üks väga levinud müüt, mille üritaksin siin kohe ümber lükata. Öeldakse, et malmvann jahutab vannivee maha ja sellepärast ei kõlba ka malmvann kusagile. Jah, malmvannil endal on suurem soojusmahtuvus kui akrüül või plekkvannil, seega vanni täitmisel neelab ta endasse rohkem soojusenergiat kui väiksema soojusmahtuvusega vannid. Aga see on vaid ühekordne väljaminek, kogu vannisoleku aja jahtub vanni vesi valdavalt märjalt pinnalt. Läbi vanni külgede toimuv jahtumine on selle kõrval kaduvväike. Seega vannisoleku ajal enam vanni materjal vee temperatuuri märkimisväärselt ei mõjuta. Pigem isegi aitab malmvanni seintesse vanni täitmise ajal akumuleerunud soe ka hiljem vanni vett soojana hoida.

Plekkvannid

Plekkvann on edasiarendus malmvannist ja tema tootmine sai võimalikuks siis kui stantsimise tehnoloogia arenes nii kaugele, et oli võimalik üsna paksust lehtmetallist välja stantsida sedavõrd suurt ja sügavat detaili. Plekkvann on malmvanni odavam vend, kandes endaga kaasas kõiki glasuuritud pinnaga vanni suuri plusse ja väikeseid miinuseid. Plekist vanni nõrkadeks kohtadeks on aga stabiilsusprobleemid, ehk siis paindumine ja väändumine kasutamisel ning müra ehk kõmin täitmisel. Aga leidub ka nende hädade vastu rohu, näiteks Kaldewei toodab 2,9 mm paksusest terasest vanne, mis oma stabiilsuselt erinevad tavalistest terasvannidest sedavõrd, et neid on juba võimalik hakata võrdlema malmvannidega. Müra vastu aga on igal tootjal välja pakkuda vanni välispinnale liimitavaid müra summutavaid matte, mis teatud piirini müra ka vähendavad. Ja mida paksem teras, seda väiksem on ka trummi efekt.

Akrüülvannid

Akrüülvannid on viimase paarikümne aasta suur tulija. Eelkõige tänu sellele, et vanni valmistamise tehnoloogia on odav ja kättesaadav paljudele, on konkurents tugev. On siingi palju nüansse, millega vannitootjad oma tooteid eri tasandeile positsioneerivad. Eelkõige erinevad akrüülid, erinev armeering ning tugijalgade konstruktsioon ja materjal. Need on kõik argumendid omal kohal, siin käsitleks aga veidi laiemat pilti.

Akrüülvann jäi viimaseks vaatlusaluseks mitte juhuslikult. Siin on tegu kõige nõrgema paketiga. Akrüülvanni suurimaks plussiks on kindlasti see, et vanni serva saab puurida kõiksugu avasid nagu komposiitvannidessegi. Väiksema plussina saab nimetada, et akrüül on lihvitav ja poleeritav ning isegi parandatav. Aga siin on vastas teatud piirid, kuna akrüül on ikkagi küllalt õhuke, siis kõigi lihvimiste ja poleerimistega ei saa hoogu minna. Akrüüli pind on kõigist teistest kõige pehmem, seega kriimustub ja muutub matiks kõige kiiremini. Lisaks on siin tugevad stabiilsusprobleemid, mida on paremini või halvemini lahendatud metallist karkassi abil. Ja samuti müra probleem, mida kompenseeritakse erinevatel tasemetel tootjate puhul mitmel moel vanni välispinnale kantava armeeriva kihi abil. Seega akrüülvannide puhul leiab turult kõige rohkem seinast seina kvaliteediga tooteid. Erinevalt teistest vanni liikidest kus kvaliteedist saab paljuski juba silmaga aimu, on akrüülvannide puhul kõige rohkem varjatud puudusi. Ja leiab ka kõige laiemat hinnavahemikku, mis esialgsel pealevaatamisel lausa kukalt kratsima sunnib.

Kõiki eelnimetatud ja allpool esitletud vanne leiate Vannitoapood salongist


Tuntud Briti bränd Victoria + Albert vannid:







Tuntud Itaalia bränd Antoniolupi vannid:

Pildil: Antoniolupi vann, Funny West Alkuperä: www.antoniolupi.it

Pildil: Antoniolupi vann, Wanda Alkuperä: www.antoniolupi.it

Vaata kõiki vanne lähemalt SIIT >>>