Artikkelit ja uutiset
Kauni kardina saladused
“Mõni tellib salongist kogu oma elamise aknakatted ja paigalduse, teine üksnes mehhanismi, kolmas laseb näiteks öösid panna ja neljandale piisab vaid nõuandest,” ütleb Kardinastuudio tegevjuht Tiina Link.
Isetegijatele soovitab ta alustuseks lihtsamaid variante: paneel- või üleslapatavat rooma kardinat, mis on lisaks ka kangasäästlikud. Ka tavaline siinile või kardinapuule kinnituv kardin on hakatuseks mõnus töö.
PANEELKARDINA puhul piisab, kui osta paneelisüsteem ning õpetuse järgi selle külge sirge palakas õmmelda – sellist on ka lihtne aastaaja vaheldudes uuega asendada. Põnevust lisab mitme paneeli kõrvuti või paralleelselt panek.
● Ülalt kinnitab sellist kardinat mehhanismile takjapael (fotol), allserva tunnelisse lükatakse raskuseks metallist latt.
● Paneeli soovituslik laius on 50–90 cm, laiem võib hakata keskelt kotti hoidma. Niisiis arvesta ühe paneeli jaoks soovitud valmislaius + küljeõmblusteks 8 cm.
● “Tark on osta üks pikkus kangast ja teha sellest kaks uut paneeli – ei peagi aknatäit kardinaid välja vahetama!” soovitab Tiina Link.
● “140 cm laiuse riide puhul ongi kõige ökonoomsem lõigata kangas pikuti pooleks: saad kaks 70 cm paneeli (valmislaiusega 62 cm), mis kokku lükates moodustavad terviku. Ei peagi kahte pikkust ostma.”
ROOMA KARDIN on kett- või nöörmehhanismiga üleslapatav voldik, vahel kannavad seda nime ka plisseeritud aknakatted.
● Sirgete horisontaalvoltide lappamiseks õmmeldakse kanga pahupoolele püstipidi spetsiaalsed paelad, mille sisse käivad nn fiiberpulgad. Pehmema voldi jaoks piisab, kui kinnitada rõngastega paelad nii 35 cm vahedega, äärest u 10 cm.
● Allääre kanalis hoiab raskust metall-latt. Suvilakardinasse kõlbab ka sile puuvarras ning et ülestõmmatud kardin kohe alla ei kukuks, kinnitatakse tõmbenöör seinale mingi konksu taha, millist saab igast rauapoest.
● Riputusmehhanism. Kodus piisab, kui osta mehhanism, mis kannatab kuni 3 m laiust ja 3 m kõrgust riiet. Ketid-nöörid on juba stiili ja jõukuse küsimus: kettsüsteem (kette on nii valget plasti kui ka metallivärvi) on keerukam ja kallim, nöörsüsteem lihtsam ja odavam. Viimase puhul piisaks kardinale laiuseks kuni 2 m ja kõrguseks u 2,3 m.
● Rooma kardin soovitatakse kinnitada akna kohale seinale, nii 30 cm aknaavast kõrgemale, et see akna avamist ei takistaks. Kui see pole võimalik, on ka uuem süsteem, mis kinnitub ehitusteibi või takjapaelaga klaasi peale või raami külge. Et nöör maas ei vedeleks, on hea selle tarvis väike tasku õmmelda.
● Tulemus saab märksa romantilisem, kui õmmelda alläärde pitsi, tikandit vm. Ning ka kirju või lilleline kangas pole teps mitte keelatud!
Mehhanismide hooldus
Kuna eri firmade süsteemid omavahel ei passi, tuleks firma/kauba nimi kohe üles märkida, juhuks kui aastate pärast vaja mõni detail välja vahetada või midagi juurde osta. Nöörid-ketid tulebki teatud aja tagant välja vahetada, sest isegi kui neist koristuspäeval märja lapiga üle käia, lähevad nöörid pikapeale mustaks ja plast muutub kollakaks.
TRADITSIOONILINE KARDIN
Kui palju kangast?
Siinile/puule kinnituva mahuka kardina peale kulub ikka rohkem riiet, kui arvata oskame! Vältimaks asjatuid kulutusi, tasub enne riide ostmist konsultatsiooni küsida.
● Valmiskardina laiuseks mõõdetakse siini/kardinapuu laius ja lisatakse kohevus- e täidlusvaru: õhema materjali puhul rohkem, paksema puhul vähem, minimaalselt suhtega 1:2. Kõrgus arvestatakse siinist või rõngast kuni aknalauani, põrandani vm soovitud kohani.
● Ärakeeramiseks kulub ligemale 25 cm. Ülal vähemalt 2 cm, kardinapuu tunneli õmblemiseks aga tunduvalt rohkem. Kui ülaserva tuleb kardinapael, on korrektne kangas ka selle laiuse ulatuses tagasi keerata. Alt nõuab nüüdisaja rusikareegel 7–10 cm ärakeeramisvaru, et tekiks mingigi raskus ja kardin kaunilt langeks. Kui kaks kardinapaani kõrvuti panna, tuleb arvestada ka mustrikordust e kangaraportit, mis võib olla rohkem kui pool meetrit. Oluline on see just suuremustrilise kanga puhul. Pilt jääb kenam, kui mustrikorda alustada ülalt.
● Soliidne kardin vajab ka voodrit, mille toon võib olla kardinariidest tumedam.
• Kardinapael määrab kanga langevuse: iga pael kroogib kindlat tüüpi volte. Ka lihtne tugev nöörideta pael paneb kanga kaunilt looklema ja ülalt hästi hoidma. Kardinapaela laiused hakkavad 2–2,5 sentimeetrist.
• Läbipaistva kardina juurde valitakse ka läbipaistev pael.
• Pael kinnitatakse kanga pahemale poolele õmmeldes või siis takjapaelaga ümber kardinapuu. Triikrauaga kleebitav pael on vähem töökindel.
Volte saab ka käsitsi õmmelda. Käsitsivoldi- e krinoliinikonks e nõelkonks pannakse taha voldi sisse konkreetsele kõrgusele nagu kirjaklamber.
• Siinid. Ilusam jääb, kui siinid ei domineeri, vaid lasevad kardinal esile tõusta. Valge siin ei paistagi valgelt taustalt välja (nii seinu tapeetides kui värvides jäetakse tavaliselt üles ikka paarisentimeetrine valge riba). Tavaliselt kinnitatakse siin lakke, vajadusel aga seinale (nt kaldlae puhul) või hoopis aknaorva.
• Salongist saab tellida ka siini painutamist, kui vaja seda nurka või aknaorva paigutada: kardin jääb mööda akent kulgema ja on siini pidi kõrvale lükatav, mis on mugav nt rõduukse avamisel. Painutatud variant on parem ka siis, kui aknalaua või radiaatori tõttu tuleb kardinapuu aknast üksjagu ettepoole paigutada – eriti küljelt vaadates pakub kumer ots kena vaatepilti.
• Kuna ka kardinasiine on väga erinevate profiilimõõtudega (enamasti 8, 12, 14, 16 mm, aga ka 9 mm jne), siis nt liugureid juurde ostes peaks oma siini profiili (soone) mõõtu täpselt teadma, häda korral võiks poest peotäie detaile kodus proovimiseks kaasa küsida.
• Ümar kardinapuu pole nii tagasihoidlik kui siin ning rohkem märgatavad on ka seda seinale kinnitavad kandurid. Kui selline kardinapuu on pikk, vajab see rohkem kui kahte kandurit, oleneb ka kardina raskusest.
Trendikana mõjuvat trossi saab paigaldada kivi- või betoonseinale, mitte aga näiteks küprokile: juba pingutamisel võib rõngas kipsi sisse vajuda või küljenurgad katki lüüa. Tross sobib rohkem kitsa akna ette kerget kardinat kandma, muidu kipub ta lonti vajuma.
Kardina puule riputamiseks on hulk vahvaid võimalusi – kõik need tripid, lipsud, ketikesed kuulutavad tegija fantaasiat ja lusti.
• Lihtsaim on aga võtta vastavad rõngad ja konksud, neid on nii vägagi efektseid kui ka peaaegu märkamatuid.
• Metallist rõngad on üsna rasked ja vajutavad kardinapuud juba omaenda raskusega.
• Näpitsad jätavad kardina ülaserva pisut korratu välimusega, aga selline lohakus võibki huvitavalt mõjuda.
• Lakoonilised ja kenad jäävad takjapaelaga kardinapuule kinnituvad aasad.
• Kahepoolse liimriidega tugevdatud kanga serva võib aga kinnitada purjerõngad e öösid: paksemasse kangasse metallist, lihtsam ja odavam plast on aga kergem ega kolise. Ööside panekuga võib ka ise kätt proovida, kui oled kindel, et sisselõigete tegemisel augud paraja suurusega ja ühte ritta jäävad. Abiks on šabloon ja väiksemad käärid. Kuna öösi kaks poolt käivad klõpsti kokku, jääb õmblemine üldse ära! Ööse pannakse alati paarisarv, et kardin algaks ja lõpeks ühtemoodi!
Kardinat saab fikseerida akna kõrvale kardinahoidjaga (ilupael, helmeskett, hoidetutid jne), mis kinnitub seinale kinnituskonksu külge. Eriti lihtne ja efektne on aga magnethoidja! Kardinahoidja kõrgust valides on lihtne lähtuda aknalaua kõrgusest.
Kodukiri.ee
Tekst: Helen Arak
Fotod: Priit Grepp
www.kodukiri.ee
