Hea töötool arvestab töötaja anatoomilisi iseärasusi

Kõrvalt vaadates võib jääda mulje, et istudes on mugav töötada, kuid pikaajaline püsimine ebamugaval toolil on väsitav ja ebamugav.
Paljudes firmades ei pöörata tähelepanu toolidele, millel istudes on töötajad sunnitud päevade kaupa töötama. Toolide ostmise ajal on põhiline argument hind, püütakse leida võimalikumalt soodne pakkumine. Hea tool kestab aga aastaid ja selle ühe päeva maksumus moodustab väga väikse osa töö maksumusest. Head toolid vähendavad väsimust ja suurendavad seeläbi töö tulemuslikkust.

Tooli valiku puhul tuleb arvestada, et hea tooli kõrgust peaks saama suhteliselt lihtsa vaevaga muuta. Isku Mööbli ASi tegevdirektor i Riho Lassi sõnul on töötool hea siis, kui paljude erinevate anatoomiliste omadustega inimesed saavad seda tooli enda vajaduste järgi sättida. Nüüdisaegsetel töötoolidel saab valida nii istme kõrgust kui ka laiust. Ka odavamad tänapäevased kontoritoolid on tihti varustatud istme all väikese kangiga, et istme sobivat kõrgust saaks otsida ise toolilt tõusmata. Ideaalne istme kõrgus põrandapinnast on selline, kus istuja saab mugavalt jalad maha toetada, nii et iste ei avaldaks survet reite tagakülgedele. Kui sellise tooli muretsemine käib hetkel üle jõu, tuleks sama tulemuse saamiseks reguleerimist mitte võimaldaval toolil kasutada kas jalatugesid või istmepatju. Iste ei tohiks olla liiga kõva või liiga pehme.

Seljatugi peaks olema polsterdatud, sellisel juhul väsitab see selga vähem. Parematel toolidel on lihtsa liigutusega võimalik fikseerida seljatuge eri asendisse – liigutada seljatuge nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Ideaalses asendis toetab seljatugi selja alumist osa umbes vöö kõrgusel. Kallimad toolid on varustatud koguni peatugedega, praktilisest küljest vaadatuna ei ole see hädavajalik. Ainult mõne töö iseloom, näiteks juhul, kui tuleb pidevalt ülespoole vaadata, eeldab peatoe olemasolu.

Viimasel ajal on enamik müügilolevaid kontoritoole varustatud ratastega, mistõttu on töötajal sellisel toolil istudes tagatud hea liikuvus. Toolilt tõusmata on lihtne liikuda kõrvalseisva kapiriiulini, lauanurgal heliseva telefonini või pöörduda selja taga istuva kolleegi poole. Ratastega toolide puhul tuleb tähelepanu pöörata sellele, mis materjalist need tehtud on – kui tööpaigas ei ole näiteks vaipkatet põrandal, tuleks valida võimalikult pehmete ratastega tool. Vastasel juhul võib rataste kõrin-krigin hakata töötegemist segama nii töötajal endal kui ka kaastöötajatel.

Käetoed ei ole ilmtingimata vajalikud. Kui töö iseloom nõuab suurt käte liikuvust, võivad käetoed töötegemist takistama hakata, sest üldjuhul käetoed piiravad liikuvust.

Töötasapind peaks olema samal kõrgusel, kui on selle taga istuva inimese küünarnukid. Liiga kõrge töötasapinna puhul ei ole mõistlik istmekohta tõsta – jalad ei saa enam mugavalt maha toetuda ja hakkavad väsima, samuti kahandab selline asend töötaja liikuvust. Niisugusel juhul tuleks töötajale võimaldada panna pingike või muu analoogne tugi jalgade alla. Selline kombineeritud töökoht peaks olema siiski ajutine. Enne tööle asumist tuleks töötajatele näidata, millised on tooli võimalused, ja vajadusel abistada töötajat kõige õigema tooliasendi fikseerimisel. Tagades töötajale mugava tooli, võib tööandja olla kindel, et istmele kulutatud raha ei ole tuulde lennanud. Laua taga nihelevad ja seljavalude käes piinlevad töötajad on palju halvem märk. Viimasel ajal on tööandjad hakanud mõistma, et kontorimööblisse tasub investeerida.


Äripäev