Mugavus köögis

Ei saa me keegi köögita. Mõni väisab seda paika vaid hädavajaduse sunnil, teine veedab seal pool elu. Eriti viimasel juhul on oluline köögi käepärasus ja mugavus.

Võimalikult palju tasub tänapäeval kasutada integreeritud tehnikat. Eraldi seisva tehnika ja kappide vahele jääb tihtilugu kitsuke vahe, kuhu koguneb tolmu ja puru ning mida on väga ebamugav puhastada.

Võimalusel valige ahi, mille saate parajale silmade kõrgusele kappi või riiulisse integreerida. Töötasapinna all asuva ahju puhul peate ju alalõpmata kummardama, kükitama – tuleb ju kogu aeg vaadata, et praad kõrbema ei läheks. Ka on madalalt hästi paha raskeid potte-panne välja ja siis lauale tõsta. Ka nõudepesumasinaid ja tavalisi pesumasinaid saab nii paigutada, et asjatades küürutama ei pea.

Külmikut valides on mugavam variant kindlasti selline, kus igapäevased toiduained käe/silma kõrgusel ning vähemkasutatav sügavkülma osa allpool.

Sageli on köögis tööpind ja ka tehnika sätitud nii, et köögis askeldaja on kogu aeg näoga vastu seina. Kui tegu suurema köögiga (liiati näiteks avatud köögiga, mis sujuvalt elutoaks üle läheb), võiks pliidisaare koos piisava tööruumiga ehitada hoopis köögi keskele. Nii saab ka kokkaja teistega suhelda. Aga ärge unustage: õhupuhasti peaks siis ka kindlasti saarekesel asuva pliidi kohal olema!

Tööpind, kus lõikate, hakite ja muid köögitöid teete, peab olema teie jaoks paraja kõrgusega ja seal peab olema piisavalt ruumi. Oluline on, et tööpinna kõrgus oleks valitud selle inimese kasvu järgi, kes köögis kõige rohkem tegutseb. Reegel ütleb, et keskmine tööpinna kõrgus peaks olema kõverdatud küünarnukist 10–15 cm madalamal.

Töölaua laius (enamasti soovitatakse laud planeerida pliidi ja valamu vahele) võiks olla 60–100 cm.

Väga oluline on valgus! Hoolitsege, et tööpind oleks korralikult valgustatud, samas ei tohiks tuli lambist otse silma paista.

Kraanikauss võiks kindlasti tööpinna lähedal olla, samamoodi kappi peidetud prügikastid – muidu viib teie köögis varsti ruumi teise serva väike toidujäätmetest ja veest rada.

Köögis toimetamiseks vajalikud asjad tuleb aga ometi kuhugi eest ära panna – taina rullimine äädika- õlipudelite vahel ei ole just kõige mugavam. Suuremad asjad, nagu röster või mikrolaineahi, võiksid leida oma kindla koha näiteks kitsamas kõrges tornkapis. Heas köögis on piisavalt panipaiku.

Hoolitsege, et sahtlid ja uksed avaneksid ja sulguksid kergelt, et oleks võimalikult vähe kummardamist, sikutamist, jalaga ukse lahtihoidmist, kui midagi kapist otsite jne. Tänapäeval on kappe, mille sahtlid avanevad täies ulatuses ja te ei pea kusagilt taganurgast midagi paaniliselt otsima.

Riiuli või panipaiga peitmiseks pole tingimata uksi vaja. Sama head või veel paremad on lükanduksed, rulood ja lamellkardinad või kangad, mis võtavad ustest hulga vähem ruumi. Mis ka oluline: rulood ja lamellkardinad on ka odavad.

Paigutage asjad kappides-panipaikades nii, et vähem ja harva vajaminevad on kõrgematel riiulitel või lihtsalt tagapool. Raskeid asju ärge kuhugi ette riiuli servale pange – üheksal juhul kümnest tõmbate need endale varba peale, kui tagantpoolt midagi otsite.

Igapäevased söögitegemise riistad (kulbid, kahvlid, vahustajad jms) võiks siiski üsna käepärast olla. Kui tööpinna kohal ruumi jätkub, võib palju vajalikku seinale riputada – saab rutem ja lihtsamalt kätte kui kapist.

Asjadele koha otsimisel pöörake pilk ülespoole, eriti kui ruumi on vähevõitu. Pange riiulid jooksma ka seina pidi üles lae alla. Riiul võib paikneda ka uste ja akende kohal, kas või ümber terve ruumi. Seal on hea koht asjadele, mida te iga päev ei vaja või mis lihtsalt silmailu pakuvad.

Köögipõrand peaks olema sile, aga mitte libe! Igasugu astmekesed-liistukesed on köögis pigem ohtlikud. Ka ebakindel vaibake ei ole köögis kõige parem valik. Kui, siis võiks see kindlasti olla libisemiskindla latekspõhjaga.

Allikad: sisekujundaja Aet Piel, koduportaal INkodu.ee, www.mebilia.ee,

Tekst Ille Grün-Ots

Kodukirja toimetuse lemmikutest saab lugeda juba märtsikuu ajakirjast.