Saunavihtadest

Vana viharoots ei luba tunda saunaskäigust täit mõnu. Saunapoe müüjad soovitavad vahelduseks taimevihtadele katsetada ka eestlaste ja soomlaste uusi leiutisi – puuvillast ja puidukiust saunavihtasid.
Korduvalt kasutatav puuvillasest nöörist tehtud massaaživiht on Eestis välja mõeldud ja patenteeritud.
Hind – 550 krooni – ei tundugi nii krõbe, kui lugeda pakendilt, et vastupidavast materjalist viht kestab üle saja saunaskäigu, ütleb Varletoni saunapoe (Betooni 9) müüja Riina Käsper.
Korduvaks kasutamiseks
Sellist vihta tohib kasutada ka näiteks Aura veekeskuse saunas, sest see ei pudene ega määri saunalava. Ka hooldada on seda lihtne – viht kannatab masinpesu.
Puuvillasest materjalist vihad on erineva tugevusega – sõltub sellest, kui tugevat massaaži vihtleja soovib.
Tootja lubab, et massaaživiha pideva kasutaja nahk nooreneb ja isegi tselluliit väheneb, rääkis müüja Helen Prits.
Vihta võib kasutada nii kuivalt kui ka märjalt, külma või sooja vette kastetuna, ka võib vihtlemisel kasutada lõhnavahendeid. Enne esimest kasutamist tuleks viht kergelt läbi pesta.
Üsna uudne toode on ka soomlaste valmistatud puidukiust viht (223 krooni), mis tundub käega katsudes justkui paber.

Lisaks uudistoodetele pakub saunapood ka traditsioonilisi kase-, kadaka- ja tammevihtu. Need on hinnatud peamiselt vanemate inimeste hulgas, on kauplejad märganud.
Eestlased ostavad meelsasti ka hingamisteedele soodsalt mõjuvaid eukalüptivihtasid.
Väga edukalt läksid müügiks Läti ravimtaimevihad, teiste hulgas näiteks aromaatne sookailuviht, millel on valuvaigistav ning reumat, köha ja bronhiaalastmat raviv toime.
Sookailu eeterliku õli peamine koostisaine on ledool, mis väikeste annustena ergutab kesknärvisüsteemi.
Praegu on saunapoes veel saadaval ka ravimtaimede – maarjalepa, kortslehe, melissi, raudrohu, punase ristikheina ja ussirohu – õitest valmistatud saunaviht lastele.
Need ravimtaimed vähendavad naha allergilisi reaktsioone ning toniseerivad ja rahustavad organismi. Seda vihta tuleks enne kasutamist hoida paar tundi jahedas vees, õpetavad müüjad. Ka ei tohiks jätta taimevihta saunaruumi kuivama.
Suurtest supermarketitest võib leida külmutatud kasevihtu, need tuleb enne kasutamist üles sulatada.

Vihtlemine pole üksnes lõõgastav toiming, tänu sellele kiireneb organismi ainevahetus, nahk puhastub ja verevarustus paraneb. Organismile on kasulik vihtlemisel tekkiv külma ja kuuma õhu vaheldumine.

Lõõgastav saun
Pärast sauna saabub uni kiiremini, on sügavam ja kosutavam ja järgmisel päeval tuntakse end puhanuna.

Arstide kinnitusel suurendab saun organismi võimet panna vastu infektsioonidele – korrapäraselt saunas käivad inimesed nakatuvad harvemini grippi ja teistesse viirushaigustesse.

Vihtle terviseks!

• Esimese leili võtmise ajal ei maksa veel vihelda – nahk peab enne võimalikult pehmeks muutuma.

• Saun soodustab vaimse tasakaalu saavutamist.

• Saun suurendab organismi vastupanu infektsioonidele.

• Saun aitab kaasa naha hingamisele, jääkainete eemaldamisele ja termoregulatsioonile ning mürkainete eritumisele.

• Saun mõjub soodsalt kopsumahule, sest rindkere muskulatuur lõdvestub.