Kuidas valida aiamaja?

Aiamaja on ideaalne koht, kus sooja suveilma saabudes mõnusalt aega veeta. Ken-Kristjan Ruut ja Jan Graps disainitandemist JANKEN Wisespace annavad nõu, kuidas endale sobiv majake valida ja kuhu see aias paigaldada.


Ken-Kristjan Ruut ütleb, et ideaalis võiks peamaja ja aiamaja planeerida koos ja ühtse tervikuna. Ka siis, kui maja on ehitatud arhitekti eritellimusel ja hiljem plaanitakse sellele väike majake juurde lasta ehitada, oleks seda viisakas arhitektiga arutada, et tervik kokku sobituks.”

Ka maastikuarhitektuuri osas peaks kogu hoov moodustama ühtse terviku. Hoovimaja saab haakuma panna peamaja asemel ka põõsaste või kiviktaimlaga. „See peaks olema sisearhitekti ja maastikuarhitekti koostöös valmiv terviklahendus,“ rõhutab Ruut.

Jan Graps soovitab hoovimajale asukoha valimisel jälgida, millised on looduslikud tingimused krundil ja kui suur on krunt. Valides paigutust krundil, soovitab ta arvestada nii peamajaga, terassiga, istumisaladega, käimisteedega kui kuuride-garaažidega: „Kõigi nende suhtes tuleb leida majale õige positsioon.“

Lisaks tasub jälgida, kus on hommikune ja kus õhtune päike, kas aiamajake dubleerib suure maja funktsioone või mitte jne.

Targalt valitud asukoht pakub lisavõimalusi
„Istumisala koos aia- või grillimajaga võib paikneda nii peamaja läheduses kui ka krundi teises servas. Viimasel juhul pakub see võimaluse luua omaette aiaruum, millesse sisenedes valdavad inimest teistsugused emotsioonid. Istumisalale minek on siis justkui teise keskkonda sisenemine,“ kiidab Graps võimalusi mida terrassi või istumisala abil luua.

Reaalsuses on kahjuks olukord siiski sageli selline, et tellitakse majaprojekt ja selle sisekujundus, aga õueala kujundamiseni ei jõuta – enne saab otsa raha või tahtmine. Graps soovitab valmismaja valimisel alustada turu kaardistamisest. „Tasub välja mõelda, milline
stiil visuaalselt huvi pakub ja millised on aiamajale esitatavad tingimused.“

Valik sõltub ka eelarvest: „Kõige ökonoomsem variant on merekonteiner ja skaala teises otsas arhitekti poolt projekteeritud peamajaga sobiv aiamaja.”

Ruut lisab, et aiamaja võib olla ka midagi erilist ja jõulisemat, näiteks rahvariidemustriga maja, mis on aias aktsendiks ja mis peabki eristuma.


Kanajalgadel saun viilkatusega maja kõrval
Ei saa öelda, et viilkatusega maja kõrval peaks kindlasti olema ka viilkatusega aiamaja. „Kui jätta kõrvale jõukamad majaehitajad, siis rääkides 1950.–1960. aastate tüüpilistest viilkatustega majadest, siis need ei nõua enda kõrvale tingimata viilkatusega majakesi.
Seda eriti juhul, kui otsitakse ökonoomset lahendust,“ kinnitab Graps.

Mingi stiiliühtsus võiks Grapsi hinnangul siiski säilida, kuid see ei välista loovust. Ta toob näiteks, et kui peamaja on modernistlikus stiilis betoonist ehitis, aga peremehe maitse kiiksuga, saab sinna kõrvale valida kasvõi kanajalgadel sauna, kui soov on väheke auru välja lasta.

„Kui on maitset, siis inimene teab, mida ta tahab ja kui ei ole maitset, siis tasub küsida spetsialistilt,” ütleb Graps, et valik ei ole tegelikult keeruline, kui teatakse, mis meeldib ja mida tootjad pakuvad.

Artikkel ilmus ajakirja "Remondi ja ehita" 2020. aasta suvenumbris ja on loetav EhitusESTi
veebis