Artikkelit ja uutiset
Kas ettevõtjad väärtustavad piisavalt Eesti disainereid?
Aripaev.ee lugejate küsimustele vastas Eesti Disainerite Liidu juhataja Ilona Gurjanova. Loe intervjuud!
Vastatud küsimused
--------------------------------------------------------------------------------
Kas teie arust isehakanud disainerite madal töötasu soodustab piraat-tarkvara levikut ja kahjustab üldist disainerite mainet või pakub hoopis konkurentsi ja ei lase professionaalidel hindu liiga kõrgeks ajada?
Arvuti ja kujundusprogrammide olemasolu ei tee veel kellestki disainerit. Disaini suutlikkuse määrab idee ja elukutsega kaasas käiv kogemus. Madala hinnaga ebaprofessionaalset tööd ostavad turunduses ja disainis mitte orienteeruvad ettevõtted, neid jääb aina vähemaks, paljud on oma kooliraha juba ümbertegemiste peale ära maksnud.
Piraattarkvara aeg on hakanud ümber saama, selle eest hoolitsevad ka programmide tootjad.
--------------------------------------------------------------------------------
Kas Eesti Disainerite Liit näeb disainiklastris võimalust Eesti loomemajanduse arendamisel?
EDL osaleb Tallinna loomeinkubaatori loomisel just sel eesmärgil ning meie motiiv selles projektis osalemiseks on just disainiklastri välja kujundamine. Positiivseid tulemusi on projektipõhiselt juba saavutatud, nii et tulevikku sel on.
--------------------------------------------------------------------------------
Kes Eesti disaineritest on enim tellimusi saanud välismaa firmadelt?
Kahjuks info puudub. Koostööd välispartneritega on teinud paljud: Tiit Liiv, Heikki Zoova, Matti Õunapuu, Üllar Karro, Tarmo Luisk, Martin Pärn jt. Eesti disaini eksporditakse erinevatesse maadesse: Aquator, Balteco, Thulema, Standard, Baltika jne.
Samuti on välismaale tööd teinud graafilised disainerid ja veebitegijad.
--------------------------------------------------------------------------------
Millises ärivaldkonnas disainerite liidu liikmed üldse tegutsevad? Ma kahtlustan, et ettevõtjad ei teagi neist palju midagi.
Paljud disainerid on ise väikeettevõtjad ning tegutsevad tootedisaini ja graafilise disaini alal.
Tootedisaini valdkonda kuulub: mööbli- ja valgustidisain, aparaadidisain, autodisain, tekstiilidisain, moedisain jm. Klaasi-, keraamika-, nahadisainerid tegutsevad tarbekunsti ja unikaaldisaini piirimail kuna tootmisvõimalused Eestis on kahjuks ahtaks jäänud.
vaata lisaks: www.edl.ee
--------------------------------------------------------------------------------
Kas hotellide suurim mööbliga varustaja Standard kasutab oma toodete loomisel Eesti disainerite abi?
Standard on aastaid kasutanud firmas disainerite ja sisearhitektide abi. Tuntuim on Katrin Soans.
--------------------------------------------------------------------------------
Kes Eesti disaineritest teenib kõige rohkem? Kui suur võiks tema aastasissetulek umbes olla?
Ei ole kolleegide rahakotti piilunud aga kuuldused eesti disainerite kõrgetest palkadest ei vasta tõele. Tootearendus on pikk protsess, ca 1-2 a. Tavapärane on, et disainer saab toote prototüübi staadiumis akordtasu, nö ettemaksu ja hiljem royalty tasu, ehk kokkulepitud protsendi läbimüügist. Eesti turu väiksust arvestades ei ole see tasu suur. Teisiti on inhouse disaineritega, kes on ettevõtetes palgal (neid on üsna vähe). Graafiliste disainerite loominguline protsess on lühem ja tasustamine ühekordne.
--------------------------------------------------------------------------------
Kas Eesti disanerite loomingut saab üldse kõrgdisainiks nimetada?
Mis on üldse kõrgdisain? Kõrgtehnoloogial põhinevat disaini on meil vähe, kuna tööstus ja tehnoloogia on Eestis suhteliselt nõrk. Mõned eesti disainerid teevad tööstusdisaini alal koostööd välisfirmadega. Nö kõrgdisaini, mis põhineb unikaalsel ideel on meil kindlasti, tootmisvõimalusi aga vähe. Moetööstus on Eestis disaini ja tehnoloogia mõttes hästi arenenud.
--------------------------------------------------------------------------------
Miks eestlastel ei ole oma Alvar Aaltot või Risto-Matti Ratiat? Milles on probleem?
Turumajandus ja konkurents on pinnas uute toodete tekkele. Aga meilt rööviti ju 50 aastat. Sealjuures loodi okupatsiooni tingimustes vägagi elujõulist arhitektuuri. Eesti disainerid ei jää kindlasti alla Risto-Matti Ratiale. Ainult disainerist edu ei sõltu, disainer vajab oma meeskonda ka manageri ja head turundusinimest. Nendest on puudus.
--------------------------------------------------------------------------------
Mis on see eesti disainerite kõige-kõigem toode, mis on jõudnud ka mujale maailma? Kes on autor?
Martin Pärna ja Martela koostöös valminud Martin table on ainsana saanud red dot auhinna (disaini Oscar) ning nimetatud 20 sajandi 200 väljapaistvama toote hulka.
--------------------------------------------------------------------------------
EDL osales väljapanekuga ka hiljutisel mööbli- ja sisustusmessil interjöör 2008, kuidas suhtute eesti messidel osalemisse ning kas näete disainivaldkonnale ka sellest reaalset kasu
Tallinna sisustusmessil osalemine on justkui aukohus. Eesti inimene peaks eesti disainereid tundma. Kui sind koduturul ei tunta, pole lootust ka välisturul läbi lüüa. Lisaks otsime aktiivselt ettevõtteid, kes oleks huvitatud koostööst. Välismessidel on äritegemise võimalused muidugi suuremad.
--------------------------------------------------------------------------------
kas Eesti disainist võiks saada Eesti nokia? Miks?
Väga õige küsimus! Nokia on ju ka tootearenduse tulemus, mitte mingi maailma vapustanud leiutis, sama on ka Skype.
Peame kaardistama Eesti kõige innovatiivsemad ja edukamad tegevusvaldkonnad ning analüüsima resursse, mida Eestist võtta ning looma eesti nokiale lähteülesande ning hakkama seda ellu viima ja samaaegselt sellele turustuskanaleid looma.
--------------------------------------------------------------------------------
kui palju on Eestis disainereid kokku? Kas eesti inimene on nö disaineriteadlik - st. palkad disaineri heal meelel või on selles osas ikka kerge kõhklus?
2004.a. seisuga oli meil 1200 EKA haridusega disainerit, sh tootedisaini, graafilise disaini, tekstiili, moe, keraamika, klaasi eriala. Nendest ainult pooled töötavad erialal kuna ühiskonnas pole disainiteadlikkus veel kõrge ja disaineri palkamist peetakse ikka riskiks, mitte investeeringuks. Need, kes on korra hea professionaaliga tööd teinud ei kõhkle jätkata. Turul võib segadust tekitada olukord, kus soovitakse saada tulemust, mida suudaks luua disainer aga tellimus esitatakse hoopis kunstnikule või sisekujundajale. Need on erinevad elukutsed!
--------------------------------------------------------------------------------
kuhu te oma raha investeerite? kinnisvarasse, aktsiatesse, fondidesse....ostate kallist mööblit?
Ülejääke pole. Kui oleks, investeeriks uute toodete turule toomisele.
--------------------------------------------------------------------------------
Kas eesti disainerid on maailmamastaabis arvestatavad tegijad?
Vastukaja välismessidelt ja näitustel, kus oma tooteid eksponeerinud oleme on tõestanud seda, et eesti disainerite ideed on konkurentsivõimelised. Eesti disaini kohta on avaldatud artikleid ja pilte väga paljudes tuntud sisustus- ja disainiajakirjades: ID, Elle Decoration, Elle, Dwell, Wallpaper, Newsweek jt. Väikestes kogustes areneb ka müük. Raskused on toodete tirazeerimisega.
--------------------------------------------------------------------------------
Mis asi on üldse Eesti disain?
Ei julge küll Eesti disaini defineerida aga eks ta jääb karge Põhjamaa disaini ja natuke edevama Euroopa mõju alla. Eestil oleks soovitav leida erinevaid nishe, kuhu suunata väga heal ideel ja poolkäsitöönduslikul väiketootmisel põhinev kõrgkvaliteetne ja ökoloogiline toode ning loomulikult jätkata teenuse disaini edasiarendamist: Skype, Playtech jt
--------------------------------------------------------------------------------
mida soovitate noorele disainerile...kuidas läbi murda, millest alustada? kas paber määrab selle, kuidas sa tööd teed või saad? kas eesti disainerid on valdavalt kõrgelt haritud? onsee üldse oluline? kas telnt ei või lihtsalt sündida?
Noor disainer peab silmad lahti mööda maailma käima; tutvuma disainisuundumuste, uute materjalide, uute tehnoloogiate ja õige suhtumisega. Disaineril peavad olema teadmised väga erinevatest valdkondadest: inseneriteadusest, ergonoomiast kuni äri ja turunduseni. Soovitaks aktiivselt osaleda ka konkurssidel ja võimaluse korral näitustel. Siis hakkab ka kontakte tulema ja seeläbi ka loodetavasti tööpakkumisi.
--------------------------------------------------------------------------------
milline on teie seisukoht praeguse majanduskasvu aeglustumise kohta? täna tuli ststistiaakemtilt teade, et see oli aasta alguses vaid 0,4%...kas see ettevaatlikuks ei tee? kuidas see disainereid mõjutada võib? kas mõtlete ette ka säästuplaanile, kui seis veelgi halveneb? mida arvate, mida toob selle aasta lõpp eesti majandusele?
Majanduslangus on väljakutse disainile. Vaadake kuidas hakkas peale sõda disain õitsema. Disaini eesmärk pole ju toretsemine vaid funktsionaalsete ja säästlike uute innovatiivsete toode loomine. Mida raskem lähteülesanne (väike eelarve, piiratud resurssid), seda huvitavam töö disainerile. Kui ettevõtted seda ei mõista, peavad disanerid jätkama omal käel tegutsemist: ise loovad, ise toodavad ja ise promovad. Toota saab ju mujal ka kui Eestis.
--------------------------------------------------------------------------------
kes on disainimaailma teie iidoliks, eeskujud? kelle tööd hindate kõrgelt?kas eesti disainerid võiksid samale tasemele jõuda?
Pean lugu disainiklassikast, Arne Jacobsen, Charles ja Ray Eames, Le Corbusier, soome klaasikud jt. Samas teevad headmeelt tänapäevased nutikad lahendused (smart design). Tähtsaks pean sihtgrupipõhist disaini, näit Design For All kontseptsiooni tooted, kus on arvestatud erivajadustega inimestega. Ka eesti disainerid suudaksid jõuda maailmatasemele, kui nad saaks töötada koos professionaalse meeskonnaga.
Aripaev.ee
www.ap3.ee/Default2.aspx?InterviewID=59e23a0b-517e-450b-b458-4d16793e77a5
