Pöörlevad põimingud ja kukkuvad Ukud

Eestlase aiamööbel on ikka olnud laiast lauast ja toekas. Üks hetketrendidest imetleb aga euroaluste töötlemata puidu robustsust. RaDise aiamööblitoodang kulgeb edukalt nende liinide vahel.

Raul Abner, kelle käekiri aia­ mööbli valmistamisel on ära­ tuntavalt toekas, maalähedane ja aus, on valmis sepitsenud hoogsama ja õhulisema sarja nimega „Pööris”.

Selle mööblisarja juures on enam mängitud detailidega, mis moodus­tavad graafilisi mustreid, põimin­guid ja geomeetrilisi kujundeid. Too­li seljatoest leiab vihjeid tuuliku tii­badele või laste paberist neljatipuli­sele tuulevurrile. Lauaplaat teeb aga tornaadoliku mustripöörise, jäädes siiski sealjuures rahvuspäraselt ra­hulikuks.

Kõige selle pöörituse taga on aga tõenäoliselt veel üks aspekt – hea võimalus ära kasutada korralik­ke, aga pisut lühikesevõitu puidujää­ke. Oleks ju asjatu neid lihtsalt prü­gimäele suunata, kui sootuks targem mõte on need ökopöörisesse saata. See on küll spekulatsioon, aga ehk on sarja saamislugu seotud just ma­terjali täieliku ärakasutamise võima­luste otsingutega.

Mööbel on õlitatud, sestap nii loodus­ kui ka inimsõbralik. Tooni­ valik jääb aga igaühe enda otsustada.

Siinkirjutajale hakkas Radise va­likust silma veel üks sari, just selli­ne lihtne ja mehiselt maaläheda­ne, nagu Rauli aiamööbel ikka. Esi­le tõusis ta aga kahel põhjusel. Esi­mene on pisut humoorikas, sest kui Uku pinki külje pealt vaadata, ta­haks küsida, kuhu sa Uku kukud. Ei kuku ta tegelikult kusagile, sest liht­salt heledam käetugede ja jalgade raamistik tükib esile ning oma viltususes sunnib teist korda kaema, ons Uku ikka püsti. Lisaks on tunne, nagu oleks pingiots sügavale maasse surutud, mis jälle lihtsalt silmapete.

Ka lauajalad on vimkaga: hele jalg ei tohiks justkui lauda püstigi hoida, aga tume abiline jääb esma­pilgul tagaplaanile. Kui pisut seda heletumedust ja visuaalseid vimka­sid veel viimistleda, võib sarjast pä­ris kelmikas kooslus areneda, eriti kui arvestada, et tegu on selleaastase uudisega. Toote paikaloksutamine ei ole aga kunagi lühiajaline protsess.

Teine põhjus, miks too sari veel silma hakkas, on vihje euroaluste­le. Euroalused on viimasel ajal vä­limööbli ehitamise juures väga po­pulaarsed, neist tehakse üha keeru kamaid vorme, ja edukalt. Radise mööbli puhul ei ole otse loomulikult tegu euroalustega, lihtsalt siinkirju­taja hoomab istmeosa ja lauaplaa­di juures sarnast vormikeelt. Ehk võiks see Uku eestilikult hall istme­osa vahel ka mõne erksa värvikat­setuse läbi teha, kohe nii, et säraks nagu vikerkaar. Aga jätkem see di­saineri otsustada. Igal juhul on sel­ge, et sama visalt nagu Abnerite pereoma asja ajab, trotsib aias tuulepöö­riseid ja ajahammast nende toode­tud aiamööbel.

Euroaluse-robustsus on aina popim

Praeguses ökolaines sageli inspiratsiooni euroalustele “raisatud” puidust. Neist tehakse kõike, alates riiulist- lauast ja toolist-voodist kuni trepini välja.

Viimasel Milano messilgi oli taani päritolu disainer Nina Tolstrup välja pannud taise, mis euroalusele viitamisele lisaks meenutab Jackson Pollocki värvipritsmeid ja Rietveldi tooli geomeetriat.

Oma maasevajunud ilmelt ja vormi taotluslikult robustsuselt sarnaneb see ideelt Eestis tavapärasele laudadest aiamööblile ning veidi uuemale Ukule.



Koostanud: Madle Mühlbach