Articles and news

Huvitava sisekujunduse saab idamaiseid lahendusi kasutades

Ühe võimalusena kodu sisustamisel kasutatakse idamaiseid lahendusi, osa teevad seda sise­kujundajate abil, teised otsivad omal käel lahendusi ja nõuandeid raamatutest.
Idamaade stiilidest on meil enim kasutust leidnud kaks: värvi- ja detailirohke India ning Jaapan, mille interjöör õhtumaises valguses paistab küll minimalistlik, kui tegelikult on see minimalism ainult vormis, tegu on siiski väga rikkaliku stiiliga vaimses mõttes, sest pigem on sisekujundus asteetlik, et jääks ruumi rituaalidele ja vaimudele.

Lisaks neile kahele toob siskujundaja Henry Timusk välja ka n-ö Aafrika stiili, kus kasutatakse Aafrikale iseloomulikku mustast puust sõrestikmööbilt, mida kaunistavad veel animalistlikud ja rituaalsümboolsed ornamendid.

“Väga omapäraselt ilusad on Bali saare paatidest tehtud veiniriiulid või loomade sööginõudest tehtud pingid, mis näevad küll väga rohmakad välja, väike paralleel meie talumööbliga, ent on valmistatud väärispuidust – tiigipuust.

Materjalilt sobivad igasse tänapäevaselt sisustatud ruumi ning vormilt sekundeerivad mõnusa kontrastina tänapäevasele kõrgviimistlusega interjöörilahendusele,” ütleb Timusk.

Selline taaskasutamise idee on käibel ka Indias, millele peetakse eelkõige iseloomulikuks ülevoolavat värviküllust rohket kulda ja ornamenti. Sealt on pärit põnevad vanadest kastidest tehtud diivanid, mille istumisosa moodustab vana nikerdustega kast või kirst, aga seljatugi on nikerdatud juba tänapäevase meistri käe all, samuti vanadest majaustest-seintest valmistatud seinapaneelid, sirmid, kummutid.

India stiili näeb Kaisa Raidmets salongist Mang, kõige paremini mõnes vanemas puuagulis, kus ka hoonete endi ajalugu ja detailiderohkus seda tüüpi sisustuseks sobiks, teist aga näiteks funkmajas, mis eeldab ka väljapeetumat interjööri. Praegusel idamaa populaarsusel on müügis olevatel sisustusraamatutel kindlasti suur roll. Kaisa Raidmets tõdeb, et sisekujundajal tuleb tihti ette, et klient on oma stiilieelistuse juba mõne raamatu põhjal määranud.

“Raamatust sõna-sõnalt kinni pidamisel ma siiski mõtet ei näe, välja tuleks sõeluda, mis endale oluline tundub,” ütleb Kaisa. Kas soov just sellisele lahendusele kodus tuleneb usaldusest idamaise kultuuri vastu või on tegu puhtalt trendiga, tuleks enda jaoks varem selgeks mõelda. Ei tasu alahinnata hiljem tekkinud miljööd, milles ehk tellija ei pruugi end pärast hästi ei tunda.

Kodu on eelkõige koht, kus igaüks end peaks hästi tundma ja energiavarusid taastama, seega tuleb rohkem kui trende kuulda võtta oma sisetunnet.

Sisekujundaja Henry Timuski arvates on tegu eksootikaihalusega, sest ida ja sealne kultuur on meile ikka üsna võõras oma sisult ja see tõmbab. Valiku lihtsustamiseks tasub külastada kauplust Universaal Universum, mille uksest sisse astudes tajute kohe koos viirukilõhnaga tõelist eksootikat.

Pakutava hulgast võib leida väikesi kujukesi, ehteid, tekstiili ja mööblit. Enamik kaupa pärineb Indiast, Indoneesiast, Nepaalist ja Egiptusest. Müüjad oskavad rääkida toodetest ja inimestest, kes need esemed on teinud, ning sellisel teabel on vägede ja jõudude mõttes väga suur tähtsus.

“Kui keskmisel tänapäevasel mööblitükil on masina sõrmejälg, siis enamik seal pakutavast on unikaalne käsitöö ja see annab neile hoopis erilise meelestatuse,” ütleb Henry Timusk.

Hea ülevaate ja nõuandeid annab raamat “Feng Shui kodukujundus”. Feng shui (otsetõlkes “tuul” ja “ve­si”) nimetus ja tarkuse pärinevad Hiinast, kuid see kunst ühendab endas ka teiste iidsete kultuuride ja ühiskondade kasutatud põhimõtteid.

Tuhandeid aastaid on Kaug-Idas kasutatud feng shui’d kodu ja perekonnaelu parandamiseks. Selle õpetuse kohaselt ei ole sisekujundus pelgalt mööbli paigtus, vaid igal asjal on jõud, kas siis positiivne või negatiivne, ja sellest johutvalt tuleb erinevatele detailidele elamises kindel koht leida.

Kui soovitud lahendused kodule leitud ja rakendatud, paneb i-le täpi vesipiip, mis ühes sellises kodus on tõeliseks seltskonna hingeks. Vesipiip, mille kodumaaks on India, muutus Euroopas populaarseks 19.–20. sajandil, mil temast sai salongiõhtute ja intellektuaalide koosviibimiste elegantne osa.

Isegi kui jälgitakse sama stiili, olgu see siis seekord idamaine, on iga kodu unikaalne ja kordumatu ning peab pakkuma mõnusat äraolemist eelkõige pereliikmetele.

Britte Maidra
Äripäev

Submitted: 22.03.2006

You may also be interested in the following articles

click to see all