Kui potis kasvab jõulupuu

( Chamaecyparis thyoides) ’Top Point’ (ülemisel pildil). ’Top Point’ on just viimastel aastatel nii Euroopas kui ka meil muutunud eriti populaarseks ja armastatud minijõulupuuks.

Külmakindlamatest liikidest pärit potiga jõupuudest kasutatakse massiliselt minijõulupuuna kanada kuuse sorti ’Conica’ (pildil). See kuusesort on piisavalt talvekindel, et ka meil aias kasvada. Kuuse sorti ’Conica’ võib kasutada edukalt õues terassil. Sel juhul saab taime kevadel hiljem aeda istutada või kasvatada edasi potitaimena rõdul. Teda tuppa tuues peab arvestama aga sellega, et toasoojas läheb kuuse talvitamisrütm segamini ja juba mitu nädalat soojas toas hoitud taim ei kannata enam õue käreda pakase kätte viimist. Kui siiski soovitakse jõlude ajal toas hoitud ’Conica’ kevadel aeda istutada, siis tuleb taime hoida kevadeni võimalikult jahedas ja valges kohas.

Sageli pakutakse jõulude ajal müügiks ka päris traditsioonilisi jõulupuid potitaimedena. Nii võib potipuuna müügilt leida ka hariliku kuuske, serbia kuuske, torkavat kuuske ja erinevaid nulgusid. Sellised jõulupuud võivad olla värskelt potistatud või ka potis kasvanud. Värskelt potistatud puudel on potis väike juurekönt, mis aitab puul paremini vett kätte saada. Sellised puud kuuluvad peale jõule minemaviskamisele, nagu saetud puudki, kuid säilivad saetud jõulupuudest haljana oluliselt pikemat aega. Selliseid jõulupuid on mõislik kasutada kohtades, kus jõulupuu peab haljana säilima detsembri algusest kuni Kolme Kuninga päevani.

Potijõulupuu istutamine

Potis juurdunud jõlupuid on võimalik kevadel ka aeda istutada. Potis juurdunud jõulupuud armastavad talvel külma, mitte sooja. Kõige paremini kestavad nad kevadeni õues või terassil olles. Pikalt toasoojas hoidmine viib neil talverezhiimi segamini ja taim hakkab talvel kasvusid ajama. Sel juhul võib ka talvekindel kuusk olla värskete roheliste kasvudega külmaõrn ja enam teda õue viia ei saa. Kui potiga jõulupuud soovitakse hiljem aeda istutada, võiks ta talvel tuppa tuua maksimaalselt üheks nädalaks, selle aja jooksul ei jõua veel puu talveunest ärgata ja tema talvitamisrezhiim ei lähe segamini.

Millist jõulupuud valida, et hoida loodust

Sageli arvatakse, et jõulupuude iga-aastane mahasaagimine ja hiljem peale uut aastat ära viskamine kahjustab loodust. Sellel arvamusel on tõepõhi all, kui jõulupuu tuua looduslikust metsast. Sageli lõigatkse metsast jõulupuuks just kõige ilusamad ja käharamad kuused, millest oleks kasvanud sihvakad ja kaunid metsapuud. Tihedalt koos kasvad puud, mis just vajaksid hooldusraiet, jäetakse aga edasi kasvama.

Nii nagu ka mujal maailmas moodustavad ka meil enamiku jõulupuudest spetsiaalsetest jõulupuukasvatustest pärit jõulupuud. Kasvandustes kasvavatesse jõulupuudesse tuleb suhtuda nii nagu igasse teise põllukultuuri. Erinevus lihtsalt selles, et jõulupuude „saagikoristus“ ei toimu igal aastal nii nagu teravliljal või kartulil. Tavaliselt kasvatakse jõulupuid just vaesemates piirkondades, kus traditsiooniliste põllukultuuride kasvatamine on ebarentaabel. Näiteks kasvatatakse suur osa Euroopa jõulupuudest Belgias Valoonias, kus põlluharimine on mägise maastikku tõttu raskendatud.

Koostanud Mihkel Saar