Lehtlate lummuses

Eesti suvi on selline, mille üle on sageli põhjust nalja visata stiilis „kolm kuud kehva suusailma”. Alles hakkad tundma rõõmu tärkavatest hiirekõrvadest, kui juba on põhjust muretseda kolletavate lehtede saju üle koduaias. Sestap on täiesti arusaadav, miks majaomanikud või aiaga piiratud agulimajadegi asunikud iga hinna eest suvele pikendust leida püüavad. Miks mitte võtta siinkohal abiks eesti oma meeste välja mõeldud, projekteeritud ning juba aastasadu eestlasele hingelähedasest puitmaterjalist valmis tehtud väikeehitised.


Selleks et õues ikka juba varakevadel ja hilissügiselgi mõnus oleks ja iga sabin meid suveajal tuppa tagasi ei ehmataks, tulevad appi aiarajatised. Varjualused, pergolad, lehtlad, paviljonid. Ühe toreda lehtlaga on välja tulnud tubli eesti mees Raul Abner, kes oma firmas Radis mõtleb välja ja pakub täiendust arvukatele muudele aiarajatiste plejaadile. Nimeks on lehtla saanud Kuup ning selle põhjust pole vaja just kaugelt otsida – väline vorm on kõige alus. 2,8 m on just see õige mõõt, mis kuubi servadele pikkuseks saanud, ning tänu tema rangele geomeetriale me nimelt sellest lehtlast täna räägimegi. Eriti seetõttu, et Radis viljeleb Eestile nii omast puidust lähenemist, pikkides seda ka rahvussugemetega.


Kui hoolega vaadata, siis ka muidu lakoonilise lehtla külgede toestusprussid on kergelt rahvuskantsete nurkade all paigutatud. Ja eestlane on oma aias ikka tahtnud näha puitu, selle kõige ehedamal ja, kui lubate, ka robustsemal moel. Eks mäletame oma lapsepõlve aegadest neid kokkukäivaid puidust aiatoole, mis igal kevadel uue värvikuue selga said – Radise valikust meenutab neid ehk tool Liblik. Tõsi, tänapäeva materjalikäsitlus ning eestlaslikult toekas disain võimaldab seda õues pidada ilma pideva värviuuendusetagi.


Vahepõikena hoopis teise nurka – lehtlaks nimetati igast küljest ava avatud ehitist, mis ajalooliselt oli kuuskantne või ümar, nii et seda rajatist ei saaks päris lehtlaks nimetadagi. Ei saa ka teda liigitada pergola alla, mis tavapäraselt on rajatisi ühendav lehtkatuse konstruktsioon. Varjualune oleks aga natukene liiga tuim nimetus. Aga kuna lehtlate ja aiarajatiste kultuur on meieni jõudnud siiski pigem Euroopast ning siinmail sageli ei olegi kõige kohta täpseid termineid, olgu Kuup ikka lehtla.


Siinkirjutajat lummab selle lehtla juures just tema äärmine sirgjoonelisus. Ei mingeid ülepingutatud kaldeid, nurkseid katuseid, treitud tugiprusse. Ei, siin näeme toekat konstruktsiooni, mille küljed on delikaatselt teostatud väiksema läbimõõduga höövelmaterjalist. Ristlõikena ikka jälle ruut, kuubi kahemõõtmeline sugulane. PVC või polükarbamiidmaterjaliga kaetud katus on küll kaldu, et vihmavesi ja lumesula esiservast tahapoole suunata, kuid ka see kalle on varjatud sirgjoonelise servaga ülaosas. Nii tekib puhas joon ka ülaosas, kui muidu võiks tekkida pisut kuurilik mulje.


Tundub ka, et sisseehitatud istmetest ülespoole jääva sõrestiku kõrgus on just paras, takistamaks suuremat tuult. Kõrgemale jäetud ava väldib aga ootamatute tuulepööriste teket, mida tihedamad seinad põhjustaks. Tulevikus lisavad seintele varjulisust ronitaimed või vähemalt vähemalt lehtla ümber istutatud puudpõõsad. Sest lehtla ei ole ju ainult paljas raam, vaid ideaalne alus kujundada seda oma näo ja aednikuoskuste põhjal taimedega. Ronirooside lummav ilu, metsviinapuu punane lõõm sügiseti, lilleamplid ülaserva küljes vahelduse armastajatele. Elulõngade sortidest saab särava õiemere – kõik tänu lehtlale.


See ongi lehtla – koht, kuhu peitu pugedes ümbritseb sind kaitsev rohelus, mõnus vari, selline inglaslik tüüne rahu. Niivõrd sümmeetrilise alusrajatise puhul on kerge saavutada ka parem rütm taimestusega ja seeläbi võimsam lõpptulemus.

Ma vast ei hakka siinkohal lahkama värvitoonide tehnilisi võimalusi, sest see on tänapäeval juba üsnagi enesestmõistetav. Niipaljukest küll, et süvaimmutatud höövelpuidu puhul idanemist ja mädanemist karta pole vaja ning edasised hooldustööd hakkajal inimesel tükki ka küljest ei tohiks võtta. Ja kes ikka väga tuulekartlik või kelle kodu kusagil kõrgel kaldapealsel, saab ka seinad katusematerjaliga sarnaselt tuuletihedaks.

Kui seni kuusnurkade ja ringide seast oma pole leidnud – pöörake pilgud praktilise ja rangelt sirgeselgse Kuubi poole. Kuupimiseni!

Koostanud: Madle Mühlbach