Värkirev üliõpilaskorter

Helsingi kesklinnas elamine on üliõpilastele kulukas ja seetõttu on laialt levinud korterite üürimine mitme peale. Selle korteri elanikud jõudsid omanikuga kokkuleppele, et kui nad korteris korraliku remondi teevad, siis viimane neilt kuus kuud üüri ei küsi. Omaniku rõõmuks ja elanike rahuloluks sai lõpptulemus väljapeetud ja isikupärane.

Eesmärgiks oli luua korter, kus iga ruum oleks ise värvi. Liigse kirjususe vältimiseks otsustati intensiivsema värvitooniga katta ruumist vaid mõni üksik osa, näiteks üks sein, põrand, seinakapp jne. Erandiks on sopiline esik, kus värv on ühendavaks elemendiks. Seinte lammutamine ja ümberpaigutamine oli vajalik ainult köögis. Selle käigus tekkis olemasolevale köögiaknale seltsiks veel üks tilluke aknaava ja vabaneti ka köögi ning esiku vahelisest tarbetust uksest. Suurem osa ajast kulus pigem seinte sirgeks pahteldamisele ja põranda korrastamisele, mitte aga sisekujunduslike lahenduste nuputamisele.

Elanikud jõudsid remondi käigus ka mitmed värviõpetuse reeglid ja nende eiramise tagajärjed omal nahal läbi proovida. Peamisteks õppetundideks olid, et:
 värvitoonid paistavad tehisvalguses teistsugused kui päevavalguses. Ainus kindel viis teada saada, kuidas värv tegelikult ruumis mõjuma hakkab, on värvikaarti või värvinäidist vaadelda selles ruumis, kus te seda kasutada plaanite, ja seda nii päeva- kui tehisvalguses.
 värvid mõjuvad suurel pinnal teistmoodi kui tillukesel värvinäidisel. Enamasti mõjuvad heledad ja pastelsed toonid suurel pinnal intensiivsemate ja tumedamatena, tumedad aga vastupidi heledamate ja pastelsematena. Kõige kindlam on enne suurema pinna ülevärvimist katsetada värvi suuremal proovitükil, näiteks ruutmeetrisel vineeritükil, või värvida neljast seinast alguses ära ainult üks.
 hall ei pruugi olla koostiselt akromaatiline ja mõjub seetõttu teatud valguses roosakalt lillakalt, sinakalt jne. Selle vältimiseks tuleb kontrollida, et toonitav värv ei sisaldaks muid pigmente kui musta ja valget.

Värvidel ja materjalidel on eluruumile tugev psühholoogiline ja optiline mõju. Linoleumkatte all olnud laudpõranda korrastamine ja helehalliks värvimine aitas ruumi hubasemaks ja avaramaks muuta. Esiku pastelne kollakasroheline värvilahendus teeb nurgelise ruumi rahulikumaks ja helgemaks. Sinise ja valge kombinatsioon vannitoas muudab ruumi kargeks ja optiliselt avaramaks. Vannituba ja köök on korteris ainsad kohad, kus seintel valget värvitooni kasutatud, kõigi muude ruumide akromaatilised seinapinnad on värvitud helehallides toonides. Ruumidele lisavad isikupära ja meeleolu mitmesugused kunstiteosed, mille autoreiks on enamasti elanikud ise. Väljapanek vaheldub vastavalt elanike meeleolule ja tööde ladustamiseks kasutatakse muu hulgas ka voodialust. Ka diivanialune on panipaigana kasutusele võetud, seal on leidnud koha riiete kuivatamise rest, ajutise panipaigana kasutatakse ka toolide ja laudade alust pinda, kus võib edukalt hoida raamatuid, küünlajalgu või lokirulle, ilma et nad jalgu jääks ja ruumi üldilmet rikuksid. Suur peeglitega seinakapp elutoas muudab ruumi avaramaks ja kapi küljel on endale koha leidnud ka ajakirjade hoidmiseks mõeldud seadeldis. Et esik on köögiga võrreldes suhteliselt suur, siis on sinna paigutatud sügavkülmik, mille peale on mugav ka võtmeid, kirju jms. ladustada. Kogu korteri kõige läbimõeldumalt sisustatud ruum on tibatilluke köök, mille 2,8m2-le on mahutatud kahe auguga pliit, külmkapp ja kraanikauss koos tööpinnaga ning kaks seinakappi.

Korteris elavad hetkel juhuse tahtel ehtekunstnik ja mööblidisainer — kaks erinevat inimest, kelle arusaam sisekujundusestki üsna erinev. Ehtekunstnik peab oluliseks aksessuaaride abil meeleolu loomist, mööblidisainer jälle lihtsust ja praktilisust, nende vastandlike arusaamade koosmõjul on aga sündinud igati tore elukeskkond.