Puupakust uhke ornamendiga pruuttoolini

19. SAJANDI LÕPUNI OLID rehetoas ning 20. sajandi algupoolel köögiski kõige tavalisemateks istmeteks pingid. Pikk pink valmistati vanemal ajal pooleteise kuni kahe meetri pikkusest kirvega tahutud pooleks lõhestatud palgist ehk kisklauast. Oherdiga sisselastud aukudesse oli tapitud neli pulkjalga. Väikeseid pinke nimetati enamasti järiks või lihtsalt istmeks. Kuid oli ka väga ootamatuid nimetusi: Kagu-Eestis kerk, saartel penk või kraejalad, ühe pere kõnepruugis näiteks kännuiste.

Sama fantaasiarikkad kui nimetused on ka need esemed ise: juurikatest loodusvormid, vanast adra sahapuust silutud või paksu isepärase kujuga lauakese sisse tapitud jalgadega pingikesed. Mõned seljatoega eksemplarid on aga suisa toolisarnased. Enamasti oli järidel vaid kolm jalga, sest sellised istmed seisid rehetoa konarlikul põrandal paremini püsti kui neljajalgsed.

Inimkultuuri vanimate toolide hulgas on üks silmapaistvamaid Egiptuse vaarao Tutanhamoni troon (u 1333–1325 eKr). Eesti talumööbli vanimad dateeritud toolid pärinevad 19. sajandi keskpaigast, kuid 1660. aastal Gösekeni sõnaraamatus äratoodud eesti sõna tool viitab võimalusele, et sellist laadi istmeid tundsid eestlased siiski juba 17. sajandil.

Märkimisväärset hulka 19. sajandil taludes kasutatud toolidest on nimetatud pulma- või pruuttooliks. Need pulkühenduste ja õlgpõhjadega jõuliselt rustikaalse mulje jätvad istmed on oma imeliste lõikekirjade poolest aga tõelised meistriteosed. Tsälgutatud ussikirjade, ristikoguduse sümbolina tuntud viinapuuväädi või muhu männakirja kõrval, mis otsekui Muhu pruudi põlleornamendi pealt maha kopeeritud näib, kohtab Eesti Rahva Muuseumi mööblihoidlas mitmesuguseid aastaarvudega toole. Omamoodi huvitavad on aga needki, mille puhulmatsirahvast võrsunud mööblimeister otsekui tsiteerib kunstiajaloost tuntud kujunduselemente.

20. sajand tõi eestlaste kasutusse vabriku toolid, mille hulgas on kindlasti eriliselt väärtuslikud meie oma Lutherma tooted. Just need kõige tavalisemad – kõrge pulkadest seljatoega, pressitud mustrilise vineerist põhjaga, kerged, kuid väga vastupidavad istmed. Enamik neist on tõepoolest Lutheri vabrikus valmistatud, teised aga väiketöökodades kuulsat eeskuju matkides lausa põlve otsas tehtud.

Tänaseks on lõpmata kirevast toolimaailmast Eesti stiilsetesse kodudesse jõudnud nii mõnigi tippdisaini originaal. Muuseumi seisukohast väärivad aga erilist tähelepanu ja huvi siin kohapeal valminud koopiad või toolidisaini klassikat jäljendavad tooted. Eesti Rahva Muuseum ootab tänulikult oma kogudesse sellist laadi täiendust.






Tekst: Vaike Reemann, ERMi teadur
Fotod: Andras Kralla, ERMi arhiiv
Esemed: ERMi mööblikogu
SISUSTAJA - Äripäev eriväljaanne
www.aripaev.ee/3757/erileht