Artikkelit ja uutiset
Ühe rehemaja lugu läbi kolme sajandi
Üle mägede Kõppu
Hiiumaal, endises Reigi kihelkonnas, Kõpu poolsaarel Heistesoos, asub Soosaare talukoht rehemaja ja kõrvalhoonetega. Heistesoo küla on saanud oma nime lähedal asuva soo järgi ning hooned kerkisid siia poolsaare põhjakaldale 19.sajandi lõpus, kui inimestele anti rendile Kõrgessaare mõisa maad. Küla on rajatud liivaluitele ehk esmaselt merest kerkinud lapikesele Eestimaast. Samas paikneb metsaga kaetud Kõpu mäestik Kaplimäe, Rebastemäe ja Tornimäega, kus asub ka Läänemere vanim tegutsev Kõpu tuletorn 16. sajandist. Külamehed rajasid hobuvankrile teetammi Märjakaasikult läbi soo ja edasi üle mägede Kõppu, mis on tänaseks läbimatud. Heistesoo küla nimetati vanal ajal Kõpu kandis linnaks, kuna hooned paiknesid ida-lääne suunaliselt suhteliselt tihedalt külatänava ääres. Hiidlased ei kiirustanud renditalumaid päriseks ostma, kuna kalapüügist või tõrvaajamisest tekkinud tulu kasutati pigem laevade ehitamiseks või laste koolitamiseks.
Heistesoos jäi elu praktiliselt soiku Nõukogude sõjaväebaaside rajamisega. Külla ei ole toodud ka elektrit. Tänasel päeval paikneb siin Kõpu looduskaitseala, metsas varjuvad looduslikud jugapuud ja ainulaadne hübriidlepp. Soosaare talukohta ümbritsevad kõrged kased.
Hiiumaa rehemaja
Eestis, nagu ka Põhja-Lätis ja Peipsi taga Vene aladel, sai esimese aaastatuhande teisel poolel valitsevaks nelinurkse põhiplaaniga, ahjuga köetav rõhtpalkseintega elamu – suitsutuba - millest hiljem kujunes meie taluelamu arhetüüp. Vanim teadaolev rehemaja on nüüdseks Vabaõhumuuseumis - Kolga talu Hiiumaalt, mis on dateeritud aastasse 1723. Hiiumaa rehemajadest vanemad ülestähendused pärinevad 1863. aastast, milleks on Johann Köleri joonistused ja akvarellid Vaemla mõisa korstnata taluehitistest.
ERAMU & korter
Tekst: Tüüne-Kristin Vaikla
Fotod: Urmo Vaikla
http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=4&id=1042
