Artiklid ja uudised

Ühe rehemaja lugu läbi kolme sajandi

Sisearhitektid Tüüne-Kristin ja Urmo Vaikla elavad suvel perega mere taga Hiiumaal, vana Soosaare talu rehemaja rütmis. Kuidas sajandite taguste seinte vahel ennast tänapäevaselt sisse seada, jutustab omanik.

Üle mägede Kõppu

Hiiumaal, endises Reigi kihelkonnas, Kõpu poolsaarel Heistesoos, asub Soosaare talukoht rehemaja ja kõrvalhoonetega. Heistesoo küla on saanud oma nime lähedal asuva soo järgi ning hooned kerkisid siia poolsaare põhjakaldale 19.sajandi lõpus, kui inimestele anti rendile Kõrgessaare mõisa maad. Küla on rajatud liivaluitele ehk esmaselt merest kerkinud lapikesele Eestimaast. Samas paikneb metsaga kaetud Kõpu mäestik Kaplimäe, Rebastemäe ja Tornimäega, kus asub ka Läänemere vanim tegutsev Kõpu tuletorn 16. sajandist. Külamehed rajasid hobuvankrile teetammi Märjakaasikult läbi soo ja edasi üle mägede Kõppu, mis on tänaseks läbimatud. Heistesoo küla nimetati vanal ajal Kõpu kandis linnaks, kuna hooned paiknesid ida-lääne suunaliselt suhteliselt tihedalt külatänava ääres. Hiidlased ei kiirustanud renditalumaid päriseks ostma, kuna kalapüügist või tõrvaajamisest tekkinud tulu kasutati pigem laevade ehitamiseks või laste koolitamiseks.

Heistesoos jäi elu praktiliselt soiku Nõukogude sõjaväebaaside rajamisega. Külla ei ole toodud ka elektrit. Tänasel päeval paikneb siin Kõpu looduskaitseala, metsas varjuvad looduslikud jugapuud ja ainulaadne hübriidlepp. Soosaare talukohta ümbritsevad kõrged kased.

Hiiumaa rehemaja

Eestis, nagu ka Põhja-Lätis ja Peipsi taga Vene aladel, sai esimese aaastatuhande teisel poolel valitsevaks nelinurkse põhiplaaniga, ahjuga köetav rõhtpalkseintega elamu – suitsutuba - millest hiljem kujunes meie taluelamu arhetüüp. Vanim teadaolev rehemaja on nüüdseks Vabaõhumuuseumis - Kolga talu Hiiumaalt, mis on dateeritud aastasse 1723. Hiiumaa rehemajadest vanemad ülestähendused pärinevad 1863. aastast, milleks on Johann Köleri joonistused ja akvarellid Vaemla mõisa korstnata taluehitistest.


ERAMU & korter
Tekst: Tüüne-Kristin Vaikla
Fotod: Urmo Vaikla
http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=4&id=1042

Sisestatud: 31.08.2009

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Elektriline ehituskunst

Elektriline ehituskunst

Eesti arhitektuurimaastikul on mitmeid loomingulisi duosid, kes on juba aastakümneid arvanud, et kaks pead on ikka kaks pead – Vilen Künnapu ja Ain Padrik, Jüri Okas ja Marika Lõoke, Andres Alver ja Tiit Trummal (viimased kaks omavad küll tänaseks isiklikke büroosid). Eelmainitute väärikasse ritta tuleb panna ka arhitektid Urmas Muru ja Peeter Pere, kes oma isikupäraste eramute ja stiilipuhaste kortermajadega eristuvad nii kinnisvarakülade santabarbaralikest villadest...

Industriaal ennemuistsel aal -Tabasalu vaskeramu suveköök

Industriaal ennemuistsel aal -Tabasalu vaskeramu suveköök

Tabasalus asuv vaskeramu on arhitektuurihuvilisele juba mõned aastad tuntud elanik kohalikul majamaastikul. Arhitektide Urmas Muru ja Peeter Pere 2004. aastal valminud eramu paistis kohe silma tellijapoolse julguse ja arhitektide eksperimenteerimisvalmidusega – vaskplekiga kaetud maja pole Eesti eramutes kasutatava puidu ja betooni kõrval igapäevane nähtus. Tänaseks on samade arhitektide joonestuslaualt tulnud ka tigujas alumiiniumeramu Rannamõisas.

vaata kõiki