Artikkelit ja uutiset
Varjuv maja
Moodne maja ajas
Arhitektuurimeedia armastab ikka päris uusi maju külastada, selliseid, kus teinekord sisustus- või mullatööd alles pooleli ja elanikud ehmatanud uue kodu kõmisevast kajast või üle tärkava heki piiluvatest naabritest. Sellised reeglina grupikaupa kuhugi lagendikule või alles kujunemisjärgus olevasse keskkonda ehitatud majad on moodsa arhitektuuriajaloo pärisosad – näiteks müüt modernistliku arhitektuuri valgest värvist, napist dekoorist ja lagedast interjöörist on 1930. aastate (must-valge) fotograafia süüdimatu lavastus, pilt asjade algusest. Iga elukeskkond on ajas arenev ja muutuv nähtus, karmiilmelised kastmajad kasvavad võssa ja mattuvad elukondlikku pudi-padi maailma, uued elurajoonid saavad puud ja põõsad, kiigeplatsid ja supermarketid. Uus ja moodne kodustatakse ning meedia tormab edasi, inimeste mällu jääb aga pilt igavesti noortest majadest. Vahel, tõsi, tullakse ka fotoaparaadiga tagasi - siis, kui ühest või teisest kodust on saanud ajalugu, hinnatud stiilinäide aastakümnete tagant, krestomaatilise ehitusvõtte esmakordne ilming või uudse elustiili ere näide. Aeg-ajalt kerkib ühiskonnas üles küsimus (seda eriti seoses muinsuskaitsega), et kui moodne objekt saab juba olla ajalugu, milline on väärikas ajadistants hindamaks maja väärtust, unikaalsust, ajalukkuminevust? Kümme või kakskümmend aastat? Tänasel päeval hakatakse ettevaatlikult piiri tõmbama kuskile üheksakümnendate algusesse, ometi on viimase kümnendi ehitatud keskkonna kiire areng olnud esmalt ehmatav, siis uimastav ja täna juba tagasivaatav ja hinnanguline. Ajalugu on pidevas sündimises ning Eesti uuem elamuarhitektuur on kaasaegse argikeskkonna mõistmiseks elamuslik allikas.
ERAMU & korter
Tekst: Triin Ojari
Fotod: Kalle Veesaar
http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=4&id=1036
