Restaureerija valikul uuri tema põhimõtteid

Antiikmööbli taastamisel tuleb eelkõige vahet teha restaureerimisel ja konserveerimisel, rõhutab omanimelise firma juht Jaanus Pihelgas.
Muuseum võib lasta mööbli konserveerida, et peatada edasine lagunemine, kuid kasutusse minev ese tuleks restaureerida.

Esmapilgul pealtnäha vahet ei märkagi, kuid konserveeritud mööbel võib liimist kiiresti lahti minna ja sellel on kõik aegade jooksul tekkinud kahjustused, kriimustused näha. Restaureeritud mööbel näeb välja nagu uus.

Restaureerija valimiseks soovitab Jaanus Pihelgas kõigepealt kõik tuntumad teenuse pakkujad läbi käia. Häid ja tuntud tegijaid ei ole palju, kuid nende põhimõtetega tasub isiklikult tutvuda. Antiikmööbli restaureerimist saab tellida vaid asjasse pühendunud inimene, kellest võib selles aastaid kestvas protsessis hea asjatundjagi saada. Loomulikult tasub kuulata ka oma tuttavate soovitusi.

Restaureerijate külastamisel peaks uurima nende põhimõtteid. Näiteks kas restaureerija muudab mööbli värvitooni, millist viimistlusviisi ta kasutab.

Jaanus Pihelgas ütleb, et tema töökojas muudetakse kliendi soovil küll mööbli värvi, kuid ainult lähtuvalt ajastu raamidest. Väärispuudel aga ei muudeta värvitooni üldse.

Jaanus Pihelgase sõnul kasutab vastutustundlik restaureerija ainult ðellaklakki, teiste lakkidega antiikmööblit katta ei tohi. Tänapäeva lakid kannatavad küll rohkem kuuma ja piiritust, kuid nendega poleerides hakkavad mööblilahendused teisiti mängima, muutes mööbli plastmassitaoliseks.

“Kuna tänapäeva lakid ei too välja puidu sügavust ega mängu ilu, kutsutakse vana ðellaklakki õilsaks lakiks,” nendib Jaanus Pihelgas.

Kui aga klient soovib ilmtingimata ekspluatatsioonikindlat lakki, võib ju ka lasta restaureerimise asemel koopia teha.

Peale laki võib restaureerimisel mööbli katta naturaalse mesilasvahaga. Sellega saaks kliendid soovi korral isegi hakkama, kuid esimene kord tasub lasta siiski töökojas ära immutada.

Mööblit võivad restaureerijad ka värvida muldvärvidega.

Viimistlusviisidest on lakkimine kõige kallim, sest see protsess on ka kõige pikem. Tihti aga dikteerib mööbel, millist kaitset ta vajab, ja seetõttu ei sõltu kõik tellija soovidest.

Erandjuhtudel aitab linn restaureerimisel

n Kui rendile võtja teeb remonti ja hoones ilmneb spetsiaalset restauratsiooni vajavaid interjööre, siis peaks ta enne tööde alustamist pöörduma rendile andja poole (kesklinna valitsus), ütleb kesklinna vanema abi Tiit Leier.

Kui eelnevalt kooskõlastatakse tingimused ja jõutakse kokkuleppele, siis võidakse tööde maksumus osaliselt või täielikult hüvitada.

Rentnik peab olema oma senised rendilepingu tingimused korralikult täitnud. Kui rent on antud madala määraga, siis üldjuhul ei kompenseerita kulusid ja rentnik peaks kandma kulud ise.

Samas on pikendatud rendilepingu tähtaega, et rentnikul oleks suurem kindlus oma kulutuste tegemisel ja investeeringud tasuksid pikemaajaliselt ära.

Tiit Leieri sõnul ei ole viimastel aastatel kesklinnas restaureerimist sel viisil kompenseeritud, sest need on siiski väga erandlikud juhtumid.

Tuntumad mööbli restaureerijad

Tallinnas
Ennistuskoda Kanut
Jaanus Pihelgas OÜ
Tsunftijänes
Vabad Käsitöölised
KAR-Grupp

Tartus
Pindisain
Tartu Restauraatorite klubi

Pärnus
Karmel RRE

Autor: Aili Kukumägi
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=1663/new_eri_artiklid_166309


Jaanus Pihelgas & Ko
Telefon: 621 1854
info@antiik-restaureerimine.ee, jaanuspihelgas@hot.ee
www.antiik-restaureerimine.ee