Niisked aknad

Jäälilled akendel – nii ilusad ju! Niiske udu ehk enam nii ilus ei ole. Ammugi ei tee rõõmu teadmine, et pidevalt märgi aknanurki võib peagi “kaunistada” hallitus.

Kes ei oleks lapsepõlves udusele köögiaknale sõrmega südameid ja nimetähti joonistanud... Mäletan, et vahel, kui ema suppi keetis, voolasid köögiaknal lausa väikesed jõed – neid sai sõrmega omatahtsi suunata ja väikestel ojadel suurteks kokku voolata lasta.
Aga kus udu, vesi ja jää akendel, seal ruumis on ka kohe päris kindlasti niiskust – ja kõvasti rohkem, kui peaks.
Udu,vesi ja jää akendel on esmalt väike ebamugavus – ei näe hästi välja ja aknaklaasilt allavoolav/sulav vesi tahab kogu aeg kuivatamist. Kui aga niiskus on tuppa tulnud, et jääda, hakkate õuest tulles tundma, et ukselt lööb vastu umbne ja kopitanud lõhn. Lähemal uurimisel võite juba leida aknaraamidelt ja toanurkadest ka koledaid hallitusplekke.
Mis omakorda tähendab, et kindlasti hõljub õhus paras ports hallitusseente eoseid, mis võivad esile kutsuda kümneid tervisehädasid, alates astmast ja lõpetades kopsupõletikuga. Kui teil veel toas piisavalt soe ka, on vähenõudlikel hallitusseente eostel (spooridel) tõeline pidu – vajades vaid niiskust, toitu ja soojust (ideaalsed tingimused on sooja 25 °C ja õhuniiskust 70%), hakkavad hallitusseened kasvama nii puidul, betoonil kui ka terasel. Eriti meeldivad hallitusseentele looduslikud materjalid: puupinnad, paber, tekstiil jms.

Viga aknas? Või siiski mitte?

Udutavate akende puhul arvatakse kohe, et häda ongi just akendes endis – eriti kui olete hiljuti remonti teinud ja aknaid vahetanud. Tõsi, asi võib olla ka akendes (aga mitte ainult). Näiteks võivad uued aknad (ka aknaplekid) olla kas kehvasti paigaldatud (vesi pääseb õuest tuppa) või olete valinud sellised pakettaknad, mis õhku läbi ei lase ning loomulik ventilatsioon teie eluruumidest on seega kadunud. Ei ole vahet, kas tegu on plast- või puitakendega, ilma ventilatsiooniavadeta on umbsed mõlemad. Hea ventilatsiooniga toas peaks niiskus püsima 30–60% piires. Õhk peaks ruumis vahetuma kiirusega 0,2 l/s pluss veel umbes 7 l/s inimese kohta.
Niiskust ja hallitust võivad aga toas põhjustada ka vett läbilaskvad seinad ja katus, valesti ehitatud (puuduva drenaažiga) vundament ja sokkel, korrast ära vihmaveetorud, normidele mittevastav küttesüsteem, umbes kanalisatsioon, rikkis pesu- või mõni muu vett tarvitav majapidamismasin, kust pidevalt immitseb põrandale ja seinapragudesse vett, talvel majaseintes tekkivad külmasillad, ehituse ajal paigaldatud märg ehitusdetail, mis millegipärast ei saa ära kuivada jne.
Niiskus tekib ka, kui näiteks olete maja just valmis saanud, aga ehituse käigus pole valatud põrandat lastud korralikult ära kuivada – betoonivalu kuivamine võtab aega mitu kuud. Sama on ka krohvitud seintega: väga paks krohvikiht on lõplikult kuiv alles mitme kuu pärast.
Niiskust eraldub majja ka vannis ja duši all käies, süüa tehes, pesu pestes ja toas kuivatades. Ka toataimed ning ka inimesed ise eritavad niiskust.
Kui kõik see üleliigne niiskus majast välja ei pääse, st teil on halb ventilatsioon, akende läheduses küttekeha pole, kondenseerubki see aknapinnale kui kõige jahedamale pinnale ruumis.

Miks just aken niiskeks läheb?

Enamasti hakkavad muidu end normaalselt ülal pidanud aknad higistama siis, kui väljas on suur külm, kondensaat tekib eriti klaaspaketi servadele. Seda tihti isegi tänapäevaste ning igati heade soojustehniliste näitajatega aknaraamide ja klaaspakettide puhul.
Põhjus on tegelikult lihtne. Akende higistamine on füüsikaline nähtus, kus õhk külma aknaklaasiga kokku puutudes jahtub ja jõudes teatud temperatuurini (kastepunkt) on õhk niiskusest küllastunud ning ülejäänu muutub veepiiskadeks ehk kondenseerub – aknaklaasile tekib udu. Kuna aknad on üldjuhul kõige külmem osa seinast, tekibki kondensaat just klaasi pinnal. Kondensaat võib ilmuda ka mujale külmale pinnale, aga klaasil on see nähtav kohe tekkimise hetkel, mujal ei pruugi seda enne märgata, kui juba hallitus on kohal. Näiteks ruumis temperatuuriga 21ºC ja õhuniiskusega 55% on kastepunkti temperatuur 10 ºC. Seega tekib kondensaat kõigile pindadele, mille temperatuur on alla 10 ºC.

Kus aknal niiskus asub?

Mida soojem on õhk, seda rohkem see seob niiskust. Kuigi akende higistamine on eelkõige talvine probleem, kui välistemperatuur on madal, võib kondensaat tekkida ka suvel, kui välisõhk on väga niiske ja temperatuur siseruumides on suhteliselt madal. Talvel tekib kondensaat akende sise-, suvel välispindadele.

Niiskus klaaspaketi sisemisel klaasil toapoolsel küljel

Klaaspakett moodustatakse alumiiniumprofiilist liistu ümber, seetõttu on pakett alati kõige külmem äärtes, juhul kui välistemperatuur on sisetemperatuurist madalam. Langeva õhuvoolu tõttu klaasi siseküljel on klaasi kõige külmem osa alumine äär.
Kui toas on õhuniiskust liiga palju, kondenseerub veeaur õhus klaaspaketi kõige külmema osa suunas. Piisava külma korral kondensatsioonivesi jäätub. Hiljem jää sulab ja vesi voolab alla raami ja tihendi ja lengi vahele. Seal omakorda jäätudes võib eri jääosad üksteisest eemale murda.
Võib ka nii olla, et eelmiste pakettakende puhul kondensaati ei tekkinud (või tekkis seda vähe), uued aga udutavad mis hirmus. See võib muuhulgas tähendada, et uued aknad on tunduvalt tihedamad kui vanad, nii et korteri tuulutus on tegelikult läinud halvenenud pärast seda, kui õhku läbilaskvad vanad aknad välja vahetati.

*Niiskus kaheraamilise akna vahel

Kui kaheraamilise akna klaaside vahel aur kondenseerub, on õhuvahetus klaaside vahel liiga väike.
Välimise klaasi sisepinnale kondenseeruvat niiskust võivad põhjustada siseraami ebapiisav tihedus või välisraami halb tuulutus või/ja ruumis olev ülerõhk. Kuna ka korralikult reguleeritud ja suletud siseraam ei ole absoluutselt hermeetiline, siis ruumis oleva ülerõhu mõjul pääseb soe ja niiske õhk kahe raami vahele kas tihendi pragudest või näiteks ribakardina juhtmehhanismi avast.
Ruumi rõhu erinevust on lihtne testida kas küünla, tiku või välgumihkliga, avades tuulutusakna kergelt praokile ja jälgides seal akna vahel leegi suunda. Kui leek kaldub toa poole, on ruumis alarõhk ja ventilatsioon toimib õigesti. Kui aga leek kaldub õue poole, näitab test ruumis ülerõhku ja on põhjust kontrollida ventilatsiooni väljatõmmet. Eriti tüüpiline on ülerõhk ülemistel korrustel, kus nn korstnaefekt tekitab alumistel korrustel alarõhu ja ülemistel ülerõhu. Välisraami ei tohi täiendavalt tihendada ja samuti peavad olema puhtad vastavad tuulutusavad lengikattealumiiniumide liitumiskohtades, et raamidevaheline tuulutus oleks tagatud.
Siseraami tiheduse kontrolliks tuleb umbes 5 cm laiune pabeririba asetada lengi ja raami vahele ning raam sulgeda. Kui paber tõmmates väljub erilise takistuseta, on raami vaja reguleerida. Alati tuleb raame sulgedes sulgeda kõik raami lukud.

*Klaaspaketi vaheruum

Kui klaaspaketi vaheruumi tekib kondensaat, on viga klaaspaketis ja see tuleb välja vahetada.

*Niiskus aknaklaasi välisküljel

Tänapäeva akendel on väga hea soojusisolatisoon, mis on üheks udu tekkimise põhjuseks klaaspaketi välimise klaasi välispinnal. Seda juhtub eriti siis, kui niiskuse kontsentratsioon välisõhus on suur ja õhutemperatuur õues tõuseb kiiremini (tüüpiline kevadel ja sügisel eriti hommikuti) kui akna välimise klaasi temperatuur ning klaasi välispinnale kondenseerubki välisõhu niiskus. Asjatundjad isegi ütlevad, et kui udu kipub aeg-ajalt tekkima akende välisküljele, annab see märku, et olete soetanud tõeliselt kvaliteetsed ja energiasäästlikud aknad!

Kuidas niiskusest lahti saab?

Vältimaks kondensaadi teket, on vaja eelkõige vabaneda ülemäärasest õhuniiskusest ruumides. Ja teiseks: tuleb hoida klaasi sisepinna temperatuur võimalikult kõrge.
Selleks:
- Kontrollige ja vajadusel täiustage ruumide ventilatsiooni.
- Tuulutage regulaarselt ruume, avades aknaid.
- Tagage sooja õhu juurdepääs akendele; takistuseks on sageli liiga laiad aknalauad akende all ja ka kardinad akende ees. Soojal õhuvoolul tuleks lasta soojusallikast mööda klaasi üles liikuda. Kui akna alla on näiteks paigutatud radiaator, ei tohiks selle kohal olla aknalauda, ilma et aknalaua ja seina vahele jääks piisav õhuvahe.
- Kui kondensaat aeg-ajalt ikkagi tekib, tuleb see hallitusseente vältimiseks regulaarselt ära kuivatada.

Tark oleks juba maja kavandamisel võimaliku kondensatsioonivee probleemiga arvestada: tagada korralik ventilatsioon ning paigutada akende alla küttekehad, mis suudavad hoida akende sisepindade temperatuuri piisavalt kõrgel, et aknapinnale ei tekiks kastepunkti.
Esmaabinõuna vanade akende puhul võib ruumi õhuvahetuse parandamiseks lasta aknaraamidesse näiteks ventilatsiooniribad sisse lõigata. Kes ise vähegi asjalik, võib puuri kätte võtta ja aknaraamidesse üles ja alla augud sisse puurida. Et tulemus ilus oleks, tuleks aukude ette korralik rest kruvida. Üldjuhul peaks akendele õhuavade lisamine hallitus- ja niiskusprobleemi lahendama. Kui ei, tuleb ilmselt kaaluda ruumidesse sundventilatsiooni paigaldamist.

Allikad: Glaskek, Tervisekaitseinspektsioon, ABC Kliima, ehitusspetsialist Riho Lemsalu, www.majaehitaja.ee, Fenestra

Hallitus teeb haigeks

Väsimus, peavalu, pidev nohu ja köha, palavikuhood, silmade, kurgu ja naha ärritus, üldisest immuuntaseme langemisest tingitud sage haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, sage kopsu-, põskkoopa- või keskkõrvapõletik, allergia, astma.

Liigsest niiskusest saab lahti ka õhukuivatiga

Õhukuivatiga saab vähendada siseruumide niiskust ja hoida seda vajalikul tasemel ehk sellest on abi siis, kui õhuniiskus tõuseb üle 60%.
Koju sobivad hästi kondensatsioonkuivatid, mille tööpõhimõte on õhu alla kastepunkti jahutamine ning seejärel tekkiva kondensvee eemaldamine. Ventilaator imeb niiske õhu läbi aurusti, kus õhk jahutatakse alla kastepunkti, kuni õhuaur kondenseerub veeks. Vesi kogutakse seadme sisse ehitatud paaki või juhitakse otse kanalisatsiooni. Jahutatud ja kuivatatud õhk soojendatakse kondensaatoris taas üles (väljapuhutav õhk on mõne kraadi võrra soojem kui seadmesse sisenev õhk).
Kuivati võimsus on otseses sõltuvuses ümbritsevast keskkonnast: mida soojem ja niiskem on õhk, seda suurem on seadme tootlikus (kg/h). Sellist kuivatit ei saa aga kasutada, kui sooja on alla 5 kraadi. Kõige tõhusam on kuivati töö, kui ruumis on sooja üle 20 kraadi. Kuivatamisel peavad ruumi uksed ja aknad kinni olema.

Õhukuivatit võiks kasutada:

- Keldrites – kui kuivati paigaldada näiteks kinnisesse keldriruumi, kus hoitakse ahjupuid, kondenseeritakse sealt koduseks kasutamiseks mõeldud pisemat sorti kuivatiga nädala jooksul ämbritäis vett välja.
- Pesuruumides (õhukuivati teeb ära pesukuivati töö).
- Vanalinna rõsketes korterites.
- Piirkondades, kus on sagedased üleujutused, mille tagajärjel vajavad kahjustada saanud ruumid kiiret kuivatamist.
- Paneelmajade ülemise korruse korterites.
- Korterites, kuhu on paigaldatud uued (plast)aknad.
- Basseiniruumides.



Tekst: Ille Grün-Ots
Fotod: Priit Grepp, SXC
www.kodukiri.ee