Valgustid- kas hõõglambist saab ajalugu?

Euroopa Liidus on otsustatud 2016. aastast lõpetada igasugune hõõglampidega kauplemine.
Kas Thomas Edisoni leiutis kaob ajalukku?

Kui teil on kodus kapis paar kastitäit hõõglampe varuks, võite need rahumeeli lõpuni tarvitada, keegi trahvi tegema ei hakka. Kuidas täpselt asjalood on, selgitab firma Hektor-Light AS projektijuht Priit Prass.
See oli juba mulluse, 2009. aasta alul, kui ajakirjanduse vahendusel jõudis rahva sekka info, justkui keelataks peatselt nn tavaliste lambipirnide või siis üldse hõõgniidiga lampide kasutamine. Tundub ülekohtune – nagu tahetaks ära võtta midagi sama loomulikku kui puudega ahjukütmine või oma aia õuntest veini tegemine...
Priit Prass aga lohutab: asi pole üldse nii hull ja levitatud info on ühelt poolt õige, aga teisalt ka eksitav.
“Esiteks ei keelata mitte hõõglampide kasutamist, vaid hakatakse piirama nende tootmist. Kui tootmine lõpetatakse, viib see usutavasti sujuvalt nende müügilt kadumiseni ja kunagi kindlasti ka nende kasutamise lõpetamiseni. Aga kuna sedasorti lampe kasutatakse üle kogu maailma, ei plaani loodetavasti ükski terve mõistusega inimene keelata päevapealt nende kasutamist,” ütleb Prass.
Keelustamist alustati juba üle aasta tagasi, esialgu puudutas see matte hõõglampe ja üle 80 W klaare hõõglampe. “Samas on hõõglampide asemele pakutud nn säästuhalogeenlambid samuti hõõgniidiga lambid, aga et nende energiakasutus on oluliselt parem, siis neid ära ei keelata,” täpsustab Prass.

Mis on säästulamp ja mida see säästab?

Kaduvikku määratud hõõglambid soovitatakse praegu asendada eelkõige säästulampidega.
Säästulamp on tegelikult luminofoor- ehk nn päevavalgustoru, mis on keeratud kompaktselt kokku (sealt ka nimi “kompaktlamp”) ja mis on kasutuse hõlbustamiseks varustatud tavalambi otsaga, populaarseimad neist E27 ja E14.
Et säästulambi aluse sees asub ka kogu tööks vajalik süüteelektroonika, on tulemuseks üpris mugav hõõglambi asendusvariant. Praktiliselt kõigil meil levinud säästulampidel on hõõglambiga sarnased värvitoonid, neil on väga hea värviedastusvõime ja hea valgusviljakus.
Säästulambid tarbivad sama valguse andmiseks viis korda vähem voolu, ka nende mõõdud, süttimiskiirus ja lülitustaluvus on läinud iga aastaga paremaks.
Et säästulamp peab sellesse investeeritud raha tagasi teenima pikema aja vältel, on väga oluline, et lambile oleksid tagatud head töötingimused. Ehkki praeguseks on juba välja töötatud säästulampide tootesarju (näiteks Osramil Facility ja Superstar), mille sisse-väljalülitamiste arv ei ole piiratud, on see siiski lambi eluiga mõjutav tegur, mida tuleb arvestada. Katsetuste teel on jõutud järeldusele, et parima eluea huvides peaks säästulamp töötama järjest vähemalt 15 minutit.
Väga oluline on säästulampide puhul kõrge tootekvaliteet. Kvaliteedi tagab tavaliselt see, kui lambile on peale märgitud tootja nimi ja valmistajamaa. Tundmatu nimega või üldse ilma tootjanimeta “saastalambi” ost on suure tõenäosusega mahavisatud raha.

Edasi loe juba oktoobrikuu Kodukirjast...

Tekst: Ille Grün-Ots
Fotod: SXC