Vaaderpass OÜ on pikaajalise kogemusega ehitusfirma. Meie eesmärgiks on pakkuda usaldusväärset ja kvaliteetset teenust.

Kirjuta meile, teeme soodsa pakkumise!

E-post: info@vaaderpass.ee
Koduleht: www.vaaderpass.ee

Teostame kõiki korteri ja maja remondiga seonduvaid remont ja renoveerimistöid, stiilse kodu saamiseks kaasame vajadusel töösse ka sisekujundaja.

Erinevate korteri siseviimistlus- ja ehitustööde loetelu:
Korteri, maja konstruktsioonid:

Vaheseinte ehitus, kipsseinad, karkassi paigaldus, kipsi paigaldus, korteri soojustamine, kipslagede ehitus, müüri ladumine, puitkarkass seinad, akende, uste paigaldus, laagide, talade, postide paigaldus, kipsseinte ehitus, soojustamine, plokkseinte, fibo, kipsplokk, tellisseinte ladumine
Põrandatööd:

Puitpõrandate ehitus ja remont, korteri põrandate tegemine, põrandate valu betooniga, armeerimine, soojustamine, tasandamine, laagide paigaldus, põrandatöö, puitpõrandad, parkettpõrandate paigaldamine, parketitöö, laudpõranda paigaldus, PVC põrandakate, põrandakattetöö, laminaatparkett, liistaparkett, põrandalauaga katmine, põranda lihvimine, põranda lakkimine, õlitamine, peitsimine, põrandakatte paigaldus, põrandasoojustuse paigaldus, põrandakipsi paigaldus, OSB ja saepuruplaadi paigaldus, parketi paigaldus, liistude paigaldus
Siseviimistlus:

Siseviimistlustöö, värvimistööd, pahteldamine, tapeedi paigaldus, naturaalpindade restaureerimine, viimistlemine, maalritööd, krohvimine, sisetööd, seinamaalingud, fototapeedi paigaldus, värvimine
Vannitoad:

Vannitubade remont, siseviimistlus, plaatimine, plaatimistöö, seinte ja põrandate plaatimine, põrandakütte paigaldus, viimistlustööd. Ripplaed, ripplagede paigaldamine, hüdroisolatsioon, korteri maalritööd
Saun:

Sauna ehitus, lava ehitus, kerise paigaldus, läbi seina köetavate keriste paigaldus, saunaukse paigaldus, sauna viimistlemine
Elekter:

Elektritööd, elektri juhtmete paigaldus, vahetus, valgustite paigaldus, effektvalgustuse paigaldus
Sanitaartehnika:

Santehnilised tööd, torutööd, santehnika paigaldus, torustiku vahetus, sanitaarseadmete paigaldus , vannide paigaldus, sisebasseinid, välisbasseinide ehitus ja renoveerimine
Küte:

Kütteseadmete, ahjude, kaminate ehitus ja paigaldus, elektriküte, põrandaküte, radiaatorite paigaldus, korteri küttetorustiku ja gaasikütte paigaldus

Ehitus, remont, ehitustööd, remonditööd

Korteri remont, remonditööd

Maja ehitus, ehitustööd

Üldehitus

Katus: katuse ehitus, katuse paigaldus, katuse vahetus, katuse remont, lamekatus,
katusetööd

Lamekatus, lamekatuse remont, ehitus, soojustamine, lamekatused

Katuse remont, katuse ehitus, katuse paigaldus

Fassaadi, renoveerimine, remont ja ehitus

Köögimööbel, köögimööbli, mööbli valmistamine

Ehitus, remont

„Maja ehitus“ Trepikoja remont, koridori, maalritööd, ühistu, siseviimistlus, pahteldamine, värvimine, , korteri remont, ehitustööd, paigaldus, katuse, fassaadi, trepikoja, koridori, ühistu, korteriühistu, põranda, seinte, parketi, kipsi, kipsplaadi, maalritööd, värvimine, lihvimine, laua, laudise, kipsitööd, põrandatööd, soojustamine, siseviimistlus, viimistlemine, renoveerimine, remonditööd, ehitus, remont

Ehitusalane informatsioon, artiklid:

Remonti saab ise teha, näiteks tapeetimine, pahteldamine, värvimine jms, samas võite tellida töö teenusena mõnest firmast.
Kapitaalremont on keerulisem ja vastutusrikkam tegevus. Kui te pole ise ehitusasjatundja, on soovitatav tellida töö vastavatelt firmadelt.
Remonditöid tellides võtke erinevatelt firmadelt hinnapakkumine ehk kalkulatsioon ja leppige kirjalikult kokku teostatavate tööde maht. Suuremahuliste tööde puhul palgake kindlasti järelevalve teostaja.
Kontrollige, kas firmal on registreeritud tegevusluba antud tööde teostamisele ( ehitamine, projekteerimine, omanikujärelevalve, ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud, ehitusprojektide ekspertiisid, ehitiste ekspertiisid, ehitusjuhtimine, elektritööd).
Muinsuskaitsealuse maja puhul on vajalik loa taotlemine Muinsuskaitseametilt

Restaureerimine ja rekonstrueerimine on alad, kus pikaajalisele kogemusele ja teadmisele toetudes taastatakse ja säilitatakse ajaloolised hooned ja tuuakse esile nende kultuurilised väärtused.
Säästva renoveerimise kui mõtteviisi juures on olulisim maksimaalselt olemasolevate ressursside kasutamine. See põhimõte kehtib ka hoonete säästva renoveerimise puhul, mille käigus hooned kaasajastatakse, kasutades võimalikult suures ulatuses traditsioonilisi, järeleproovitud ning loodustsäästvaid materjale ning tehnoloogiaid.
Säästva Renoveerimise Infokeskuse eesmärgiks on aidata kaasa arhitektuuriliselt, ajalooliselt ning miljööliselt väärtuslike hoonete säilimisele. Infokeskus tegeleb vastava teabe koondamise ja koolitusega, teadmiste ja arusaamade edastamisega selle kohta, miks ja millal eelistada lammutamisele olemasoleva säilitamist ning korrastamist.

Remont, renoveerimine. Renoveerimistöödega kaasnevad nõuded

Äripäev 02.04.2008
Inge Lumiste
Advokaadibüroo Raudsepp & Co

Ehitise renoveerimist kavandades on omanikul vaja endale selgeks teha, missuguseid õigusaktides sätestatud nõudeid tuleb ehitus- ja rekonstrueerimistegevusel arvesse võtta.

Ehitise arhitektuurilisest väärtusest, ehitise asukohast või kavandatava renoveerimise ulatusest olenevalt võivad kehtestatud piirangud üksteisest oluliselt erineda.

Renoveerimistegevuse kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega võimaldab planeerida renoveerimiseks kuluvat aega ja kulutusi ning hoiab ära võimaliku õigusvastase tegevuse.

Ehitusseaduses nimetatakse rekonstrueerimiseks niisugust renoveerimist, mille käigus muudetakse või asendatakse ehitise piirdekonstruktsioone või muudetakse kande- ja jäigastuvaid konstruktsioone.

Nagu ehitamisel, peab ka rekonstrueerimine toimuma vastavalt projektile ning ehitusloa alusel. Projekt omakorda peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ning ehitusmäärusega.

Nõuetele vastava projekti alusel väljastatakse ehitusluba rekonstrueerimistööde tegemiseks, mis lisaks annab ka õiguse ehitise laiendamiseks.

Selleks, et välja selgitada, kas kavandatava renoveerimise puhul kohalduvad ehitusseadusega kehtestatud nõuded, tuleb kindlasti enne tööde alustamist teavitada kohalikku omavalitsust renoveerimiskavatsustest ning täpsustada, millised on renoveerimistööde arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused ning milliste asutuste ja isikutega tuleb renoveerimistööd kooskõlastada.

Enamasti on renoveeritav ehitis ajaloolise, arhitektuurilise või kultuurilise väärusega ning sellisel juhul tuleb renoveerimistööde kavandamisel ehitusseadusele, kohalike omavalitsuste kehtestatud ehitusmäärustele ja planeeringutele või projekteerimistingimustele lisaks arvestada ka muinsuskaitseseaduses ettenähtud nõudeid.

Muinsuskaitseameti (Tallinnas täidab sama funktsiooni kultuuriväärtuste amet) nõusolek hoone restaureerimiseks, sisemiseks ja välimiseks ümberehitamiseks, sisekujundamiseks ja remondiks on vajalik, kui tegemist on kinnismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva ehitisega.

Mälestiseks tunnistatud ehitistele tohivad projekte ja muinsuskaitse eritingimusi koostada ning ehitus- ja renoveerimistöid teostada üksnes muinsuskaitseameti väljastatud vastavat tegevusluba omavad ettevõtjad.

Muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste renoveerimistöid võib teha erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all. Muinsuskaitseamet võib kavandatavate tööde iseloomust ja mahust lähtuvalt nõuda ehitusajaloolise uuringu tegemist, mille põhjal koostatakse muinsuskaitse eritingimused.

Eritingimused, mille hulka võivad kuuluda nõuded ehitise täiendavaks uurimiseks, säilitamiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja remondiks, on projekteerijale ja ehitajale täitmiseks kohustuslikud.

Kohalikel omavalitsustel on õigus piiritleda ajalooliselt väljakujunenud haljastuse ja hoonestusviisiga alad, mis moodustavad säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku.

Ehituslikke kitsendusi võidakse rakendada miljööväärtuslikes piirkondades. Miljööväärtuslike hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad on määratud üld- ja detailplaneeringutega, planeerimise ja ehitamise, sealhulgas renoveerimise põhimõtted ning nõuded on sätestatud linna ja valla ehitusmäärustes.

Miljööväärtuslikul alal asuva ehitise rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade säilimine, restaureerimine ja võimalusel eksponeerimine. Väärtuslike objektide hulka võivad kuuluda fassaad, eksterjööri- ja interjööridetailid, sealhulgas aknad ja uksed, laudvooder ja muud detailid.

Kohalik omavalitsus võib miljööväärtuslikul alal asuva ehitise puhul nõuda enne remondi- või ümberehitusprojektide koostamist ehitusajalooliste uuringute tegemist.

Omaniku õigused

* Mälestiseks tunnistatud ehitise omanikul või valdajal on õigus muinsuskaitseametilt saada tasuta mälestisega seonduvat informatsiooni ja konsultatsioone mälestise hooldamiseks ning kasutamiseks.
* Mälestise restaureerimiseks on võimalik taotleda muinsuskaitseametilt toetust.

Sanktsioonid

* Järelevalvet ehitus- ja muinsuskaitse seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab valla- või linnavalitsus ning muinsuskaitseamet.
* Nõudeid eirav renoveerimine võib kaasa tuua kuni 18 000 krooni suuruse rahatrahvi.
* Renoveerimistööde nõuetele vastavaks viimiseks võib linna- või valla ehitusjärelevalvet teostaval ametiisik või muinsuskaitseameti järelevalveametnik teha ettekirjutuse.
* Kui ehitise omanik või valdaja ettekirjutust ei täida, võidakse rakendada sunnivahendit, mis on sätestatud asendustäitmise ja sunniraha seaduses.

Õigusaktid, mis reguleerivad renoveerimist

* Ehitusseadus
* Muinsuskaitseseadus
* Kohalike omavalitsuste (KOV) ehitusmäärused
* KOV planeeringud või projekteerimistingimused

Loe veebist

www.muinas.ee - Muinsuskaitseamet

http://mtr.mkm.ee - Majandustegevuse register, kus on registreeritud erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad, sh ehitus
Korteri remont, lammutus. Hoone lammutamine nõuab läbimõeldud tegevuskava

Äripäev 07.11.2007
Siim Sultson
Siim.Sultson@aripaev.ee

Maja lammutamise aluseks on lammutusprojekt või omavalitsuse poolt väljastatud kirjalik nõusolek.

"Nagu ehitus, nii nõuab ka maja lammutamine ehitusluba," selgitab tehnilise järelevalve inspektsiooni ehitusohutuse osakonna juhataja Tiit Tamm.

Samuti tuleb ehitis kustutada ehitiste registrist ning taotleda selle kasutusloa tühistamist. Kui ehitis on juba varisemisohtlikuks tunnistatud, on kasutusluba niikuinii tühistatud.

Lisaks tuleb lasta projekteerijal teha lammutusprojekt. Selles tuleb keskkonnaameti jaoks näidata ära lammutusmahud ja materjali utiliseerimise viis ning koht.

Lammutusprahi sorteerimine on Tamme seletusel vajalik ka põhjusel, et paljud jäätmekäitlejad tunnistavad peale paneelide vaid eraldatud ehitusmaterjale.

Sõltuvalt kohalikust omavalitsusest tuleb lammutusprojektis tihti näidata ära lammutamise täpne käik. Eriti puudutab see teistele ehitisele ohtlikult lähedal seisvaid maju.

Miljööväärtuslikel aladel tuleb lammutusele saada kooskõlastus ka muinsuskaitselt.

Kui maja ehitusalune pind on väiksem kui kuuskümmend ruutmeetrit, siis piisab selle kui väikeehitise lammutamiseks kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust.

"Kui ehitis on väike köks, siis pole projekti vaja," leiab Lustrum OÜ juhataja Taavi Lass. Liiatigi ei lammuta firma ju muud peale suurehitiste üldse projekti järgi. Lammutusprojekt on pigem eri kooskõlastuste kandja.

Kui ehitis on alla kahekümne ruutmeetrise ehitualuse pinnaga, piisab lammutusteatise esitamisest kohalikule omavalitsusele.

Samas tahab Lass ka väikse suvila puhul enne lammutamist näha lammutusluba. Siis ei saa hoonet omaniku seljataga ebaseaduslikult maha võtta. Lustrum on nõus suvila või keskmise eramu lammutama 500-1000kroonise ruutmeetrihinnaga.

Lammutusloa saab omavalitsusest lammutusprojekti või kirjaliku nõusoleku esitamisel. Selle peaks saama kätte kahekümne päeva jooksul. Lisaks peab lammutaja teavitama kohalikku omavalitsust tööde algusest kolm tööpäeva ette.

Kommentaar

Sergei Leja
INSAIT Projekti juhatuse liige

Lammutamisel määrab projekti vajalikkuse hoone keerukus ja suurus. Projektis peaks detailse lammutustegevuse kõrval olema ära toodud puude ja põõsaste ning muu haljastuse vigastamise võimalused.

Tavaliselt teeme lammutustöid kopaga. Saab ka käsitsi, aga siis on töö 50% kallim. Käsitsimeetod sobib maja osalise lammutuse korral. Keskmiselt küsime eramu eest 1000 kr/m2.

Enne lammutamist soovitan majaomanikul välja lülitada elektri, vee- ja kanalisatsioonitrassid. Lisaks tuleb võtta kooskõlastused kohaliku veefirma, elektritarnija ja gaasiettevõttega. Samuti tasuks elimineerida kaevud.

Lammutamisel tekkivad ohtlikud jäätmed - näiteks eterniit - tuleb muust materjalist eraldada.

Lammutusprojekt annab täpse ülevaate

Lammutusprojekt peab sisaldama:

* lammutustööde ohutusnõudeid, tööde järjekorda ja vajadusel konstruktsioonide ajutise toestamise mooduseid
* demonteeritavate elementide sõlmlahendusi ning sõlmede lahtiühendamise viise ja järjekordi
* olemasolu korral väljavõtteid lammutatava hoone ehitusprojekti sõlmlahendustest
* lammutatavate materjalide ligikaudseid koguseid
* lammutusmaterjali kasutamise ja jäätmete paigutamise kohti
* ohtlike jäätmete koguseid liikide kaupa ja iga liigi edasist suunamist
* lammutatavate materjalide ja jäätmete käitlemise ohutusnõudeid
* tehnovõrkude lahtiühendamise tingimusi ja kohti

Tsiteeri