Inspiratsioon, sisekujundusideed, näpunäited ja nipid

Mida tasub teada käterätikuivatitest?

Käterätikuivati on kaasaegses vannitoas ja sauna pesuruumis kasutatav mugavustoode, mille ülesandeks on käterätiku ja hommikumantli eelsoendamine ning käterätiku kuivatamine korduvate kasutamiste vahel.



Esimene väärarvamus, mida enamasti kuuleme, kõlab selliselt: meil on vannitoas põrandaküte, mel pole käterätikuivatit vaja.
See levinud arvamus pärineb nõukogude aegsetest paneelmajadest, kus nn usstoru oli vannitoa ainukeseks küttekehaks. Jah, täna on põrandaküte temalt kütmisfunktsiooni üle võtnud. Aga kes poleks puudust tundnud käterätikuivatist selle muutuse järel?

Õige käterätikuivati ei pretendeerigi ruumi kütjaks, enamasti ei piisa tal selleks võimsusestki.

Kordame: käterätikuivati ülesandeks on käterätiku ja hommikumantli eelsoendamine ning käterätiku kuivatamine korduvate kasutamiste vahel.




Järgmine komistuskivi.
Käterätikuivateid müüakse ka varustatult termostaadiga. Termostaat toob kaasa teatud ohud. Nagu juba mainisin, ei ole käterätikuivati ruumi kütmiseks mõeldud. Termostaadiga käterätikuivati reguleerib oma temperatuuri sõltuvalt ümbritseva õhu temperatuurist. Mis toob kaasa selle, et kui ruum on hetkel piisavalt soe, siis käterätikuivati on suure tõenäosusega kõige ebasobivamal hetkel ennast välja lülitanud ning sealt võetud niiske rätik on vastikult külm.


Teine termostaadi probleem on selles, et teatud temperatuuri timgimustel võib ka käterätikuivati võimsusest piisata selleks, et ajada põrandakütte automaatika segadusse ning mingil hetkel on põrand lihtsalt külm. Ja kuna põrandaküte toimib pika inertsiga, siis jääb ta ka veel tundideks külmaks, rikkudes vanniskäigu või saunaõhtu.

Seega tuleks käterätikuivati valida ilma termostaadita või kui termostaat on juba olemas, siis see lihtsalt põhja keerata, tekitada olukord, kus iseeneslik sisse välja lülitumine poleks võimalik. Edasine kasutamine käib ainult kasutamise ajaks sisse ja välja lülitamise teel. Käteräti kuivati ei pea ju töötama 24/7. Ta läheb kiirelt soojaks ja on hetkega kasutusvalmis kui seda vaja on. Sama kehtib nii veega kui elektriliste versioonide kohta. Ja kui töö tehtud, siis normaalasend on OFF.

Elektrilise käterätikuivati valikul tasub vaadata väiksema võimsusega versioone. Tavaliselt 300 W on piisav, et põrandaküttega ruumis oma üleasnne edukalt täita. Toodetakse ka mitu korda võimsamaid mudeleid, jah. Aga toodetakse seda, mida turg nõuab. Soojema kliimaga riikides eelistatakse just võimsamaid kuna seal põrandakütet enamasti ei kasutata ja sageli on käterätikuivati ainukeseks küttekehaks vannitoas. Suurem võimsus pole ka enamasti probleemiks, sest kaasaegsetel küttekehadel on sisse ehitatud termokaitse, mis ei lase temperatuuril tõusta üle 80 C kraadi. Pigem kipub elu näitama, et inimestel on probleeme sellega et käterätikuivati on liiga kuum ja kõrvetab kui et ta ei suudaks oma tööd teha. Siit kohe ka soovitus käterätikukuivati koha valikul ruumis. Tasuks vaadata, et käterätikuivati ei satuks kitsasse kohta, kus palja kehaga tuleb lähedalt mööduda.


Elektrilist käterätikuivatit planeerides tuleks end varakult tuttavaks teha oma tulevase mudeliga. Nimelt on vaja teada, kust kohast juhe seinast välja tuua ja kuidas vormistada ühendus. Üldiselt oleks soovitatav juhe viia seina statsionaarselt, mitte pistikut kasutades, jättes juhtme võimalikult lühikeseks. Oluline on teada kas käterätikuivati on varustatud lülitiga või tuleb lüliti paigutada näiteks valgusti lülititega samasse plokki. Sellise lülitusvõimaluse võib luua loomulikult ka siis kui käterätikuivatil on juba oma lüliti. Kindlasti tasuks üle vaadata elektriseadmete paigaldustingimused, ehk kui kaugele lahtisest veest seadet üldse paigaldada tohib.

Veega käterätikuivati juhtimine ei vaja erilisi kommentaare. Tavaliselt on kraanid nii sisendil kui väljundil. Nende reguleerimisega saab temperatuuri lihtsalt paika ja avamine ning sulgemine on samuti lihtne. Termostaadi olemasolu puhul soovitan samuti ainult kahte asendit, kinni ja põhjas.

Veega käterätikuivatite eeliseks on kindlasti see, et puuduvad piirangud, mis kaasnevad elektriseadmete paigaldusele. Saab dushile lähemale või lausa vanni kohale paigutust lubada.



Ja nüüd veega käterätikuivatitest põhjalikumalt. Siin on kaks olulist vahet. Kas soovitakse kasutada küttesüsteemi kinnise tsirkulatsiooni vett või tavalist sooja kraanivett nn tarbevett. Enamus käterätikuivateid on mõeldud kütteveele. Tarbevesi on kõrge hapniku sisaldusega ja agressiivne ning nõuab käterätikuivati materjaliks kas eriti paksu seinaga terast, roostevaba terast või alumiiniumi. Need on kõik kallid lahendused. Siit tekibki suur dilemma: kütteveega süsteemi loomine oleks lihtne ja odav, aga suveks lülitatakse küte välja ja siis käterätikuivati ei toimi. Tekib suur ahvatlus kasutada tarbevett, mille kütmine ja tsirkulatsioon töötavad aastaringselt. Aga käterätikuivati hind on teisest klassist. Olen näinud selle reegli vastu patustajaid piisavalt palju, et väita: terasest käterätikuivati kestab tarbeveega ühe aasta, maksimum kaks, aga siis on avarii garanteeritud. Lihtsalt roostetab läbi ja hakkab lekkima. Nii et sellest olukorrast silma kinni pigistades mööda hiilida ei tasu. Garantii tingimuste rikkumise tõttu ei saa ka tootjalt abi.

Mis lahendused on siis mõistlikud? Enimkasutatav on elektriline käterätikuivati. Järgmiseks terasest kütteveega käterätikuivati, mis siis suvel lihtsalt ei tööta. Kolmanda variandina on pakkuda kombineeritud käterätikuivati, mis töötab nii kütteveega kui elektriga. Tarbevee peale ehitatud õigeid lahendusi saame ka pakkuda, aga neid kahjuks väga tihti ei näe.

Veel üks parameeter, mida peaks jälgima on igasuguste veesüsteemidega ühendatavate radiaatorite puhul maksimaalne lubatud rõhk. Kui on tegu oma majaga, siis see küsimus üldjuhul päevakorda ei tõuse. Aga kui on tegemist kõrghoonetega, süsteemide läbipesemistega või mistahes muudest põhjustest tingitud suurte rõhu tõusudega, siis tuleks need numbrid endale hästi selgeks teha. Igal tootel on spetsifikatsioonis maksimaalne kasutusrõhk ja ära näidatud tehases testimisel kasutatud rõhu suurus.

Soovitame enda jaoks hästi läbi mõelda käterätikuivati pakutavad mõnud ja rõõmud. Tihti lihtsalt kiputakse see komponent vannituba planeerides ära unustama. Loodame, et tekkis uusi ideid ja nüüd on juba oluliselt lihtsam teha enda jaoks sobiv ja õige valik.

Sisestatud: 02.02.2012

Vannitoapood

Tel.:
674 8008
Aadress:
Pärnu mnt 146, Tallinn, Harjumaa
E-mail:
Kirja saatmine ebaõnnestus. Täitke kõik väljad.

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

vaata kõiki