Soojuspump kütab ja jahutab

Türilane Heino Aavasalu on oma kahekorruselist elumaja õhksoojuspumbaga kütnud juba kolm aastat. Aavasalu ütleb, et pump on elektriradiaatoritega võrreldes tunduvalt odavam, aga ahiküttega võrreldes tunduvalt mugavam.
Pumba miinuseks nimetab Aavasalu tõsiasja, et kui õues paugub ikka pakane, tuleb puud ahju pista ja lisa kütta. «Võib-olla peaksin teisele korrusele teise pumba paigaldama,» arutleb ta, viidates sellele, et ilmselt jääb nii suurele majale praegu pumba võimsusest väheks.

Pump lisab mugavust

Õhksoojuspumba puhul on Aavasalu meelest kõige mõnusam, et võib ka talvel rahuliku südamega nädalavahetuseks kodust ära sõita, sest tagasi tulles on tuba soe. «See on, nagu korterites on keskküte, et ei pea ise midagi sooja saamiseks tegema,» lisab ta.
Aavasalu teab, et pumbaga saab kuumal suvepäeval ruume ka jahutada, aga et viimaste aastate suved on olnud üsna jahedad, siis väga sageli pole ta seda võimalust kasutanud.

OÜ Novaserv juhataja Rene Pint selgitas, et õhk-õhk soojuspump on nüüdisaegne tehnoloogia säästlikult kütta ja jahutada. «Jahutamisel pumbatakse soojus ruumist välja ja kütmisel pumbatakse soojus välisõhust ruumi sisse,» täpsustas ta.

Rahuldamaks maja täielikku küttevajadust, vajab õhksoojuspump oma tööks umbes 30 protsenti elektrit, mida rakendades kogub pump ülejäänud 70 protsenti energiast keskkonnast.

Õhksoojuspump on ökonoomne ja sellel on väikesed hoolduskulud. Ka küttekulud jäävad võrreldes turba, kivisöe, briketi, puu, gaasi või õliga odavamaks.
Pindi väitel töötab pump vaikselt ja võtab vähe ruumi, selle torustiku eluiga on Lääne kogemuste järgi 20-25 aastat.

Lisaks on õhksoojuspump puhas ja taastuvenergia allikas. Kasutades vähem energiat, vähendab soojuspump fossiilsete kütuseliikide kasutusest tekkinud reostuse määra.

Õhksoojuspumpa on võimalik kasutada nii eramajas kui ka korteris, aga silmas tuleb pidada, et kütteajal eraldab välisosa umbes 10 liitrit sulamisvett ööpäevas. «Välisosa paigaldamisel kortermaja fassaadile või rõdule peab sellega arvestama, et ei tekiks naabritega tüli,» soovitas Pint.

Õhku saab ka jahutada

Soojuspump on ka ainuke vahend, kus kütmine ja jahutus käib ühe seadmega. Tavalisi ON/OFF tüüpi kompressoriga konditsioneere kasutatakse igasuguste ruumide jahutamiseks suveajal kuni +15 °C välisõhutemperatuurini.

Aga konditsioneerile saab lisavarustusena paigaldada ka talvevarustuse. «Talvist jahutamist pole siiski ilmselt vaja kodustes tingimustes, vaid eriruumides, nagu serveriruumid või köögid,» lisas Pint.

Õhksoojuspumba headest külgedest oskab Pint nimetada veel seda, et võrreldes elektriradiaatoritega kuivatav pump oluliselt vähem õhku. «Samas on seadmel lisana küljes funktsioon, millega saab õhku tõhusamalt kuivatada,» ütles ta.

Soojuspumpa ostma hakates soovitab Pint pöörata tähelepanu pumba energiasäästule, müratasemele, siseõhu kvaliteedile, mille hulka kuuluvad ionisaator, plasmafiltrid, hapnikurikastaja ja UV-lambid, hinnale, disainile, mõõtudele, kaubamärgile ja kasutegurile.
Pint arvutas, et enim müüdavate inverteriga õhusoojuspumpade elektrikulud, olenevalt seadmete soojendusvõimsusest, on 600 kuni 1600 krooni kuus.
Pump, mille soojendusvõimsus on 3 kW (sobib näiteks kuni 70ruutmeerise pinna kütmiseks), kulutab 600 krooni kuus, ent 8 kW (kuni 200ruutmeetrise pinna kütmiseks) võimsusega seadme tööshoidmiseks läheb keskmiselt 1600 krooni kuus. «Seda kõike muidugi juhul, kui pump töötab kogu kuu täisvõimsusel, tegelikkuses on kulu ilmselt väiksem,» märkis Pint.

Soojuspump maksab koos paigaldusega keskmiselt 13 000-30 000 krooni. «70ruutmeetrise korteri kütmiseks peaks pumba koos paigaldusega kätte saama keskelt läbi 15 000 krooniga,» ütles Pint.

http://www.jt.ee/?id=97115


NOVASERV
Pärnuvälja 3, Paide 72720
Telefon: 387 9216; 561 48523
info@novaserv.ee
http://www.novaserv.ee