Sisekujundaja koduköök

Milline on tõeliselt mugav ja käepärane tänapäevane köök? Oma kujunduspõhimõtteid jagab sisekujundaja Sirje Kadalipp.

Stroomi metsa veerel uues kortermajas valmis köök poolteist aastat tagasi, valmistajaks Idema köögifirma mööblimeistrid. Viienda korruse maani akendest avanev päikeseloojangutega vaade männilatvadele lisab sellele ruumile veel ühe mõõtme. Pilt on lausa muinasjutuline. „Seda vaadet ei saa jätta nautimata, see on justkui toidulisand, mida silmadega söön“, naerab Sirje ise.

Köögiakna taga on avar rõdu, kuhu mahtus nii grill kui söögilaud. Esimene grillielamus saadi selles peres keset lund sooja märtsipäikese paistel.

Ühendatud, aga eralduv
Moodne köök on sageli elutuppa avatud, sellest sõltub oluliselt köögi kujundus. Tavaks saanud lahendust, kus köögiks on üks elutoasein ning kogu tegevus ruumi avatud, ei pea Sirje sugugi ideaalseks. Pigem oleks mugavam omaette ruum, mida saaks vajadusel elutuppa avada. Aga eks sõltu palju ka elulaadist – vajavad ju üksielavad poissmehed, kes kodus vaid vett keedavad, hoopis muud kui väikelastega pered.

Siinne köök on õnneks elutoa suhtes nurga all. Kaks olulist puudust said juba ehituse käigus parandatud. Esiteks ei meeldinud Sirjele see, et projektis oli elutoa poole avatud köögi valamuga front. „Ka siis, kui nõud on pestud, ei ole nõudepesuvahenditega valamuümbrus see, mida tahaks diivanilt vaadata“, leiab ta. „Olen kööke projekteerides püüdnud valamu pigem varjatumasse ossa paigutada, vaade pliidile on alati esinduslikum, ka siis kui toit potis valmib“.
Valamu ja pliidi asukoha vahetamiseks pidi siin ventilatsiooni asukohta mitme meetri võrra liigutama, ja toru sai peidetud kipsplaadist laesaki sisse, mis on nüüd aimatav ainult kahe ülemise kapirea kohtumisnurgas.

Teine probleem oli köögifrondi vähene pikkus, uutes kortermajades kurvastavalt tüüpiline olukord. Nõudepesumasin oleks mahtunud ainult pliidi, mitte aga võimalikult valamu lähedale. Siis oleks valamukapp pidanud olema nurgakapp, mis tähendanuks nurgaruumi tegelikku raiskuminekut: prügikasti kõrvalt ei mahu kuidagi sellele kapisügavusele ligi. Köögifrondi pikendamiseks tekitati 40 cm pikkune seinajupp ning lisati külgsein külmkapi kõrvale.
„Külmiku kõrvale seina ehitamist olen väga paljudele soovitanud. Selle asemel, et jätta nähtavale kõrge mööblimahu külg, kaob köök justkui seina sisse ja seina taha“, täiendab Sirje. Külmkapi taha tekkis lisaväärtusena valguse eest varjatud väga hea nurk akvaariumile, kus väheneb vetikate vohamine.

Kuigi valamu kõrvale tekitati piisavalt ruumi, pole siin ikkagi nõudepesumasinat, vaid hoopis sahtlid. „See oli teadlik otsus pärast pikki kõhklusi“, selgitab Sirje. „Tegelikult on külmkapi ja valamu vahel valmidus 60 cm nõudepesumasinale - valamukappi on toodud elekter ning koos mööbliga sai tellitud ka integreeritud nõudepesumasina uks. Hiljem ei pruugi sama materjal enam tootmiseski olla“. Nõudepesumasin jäi ostmata peamiselt seepärast, et säästa niigi vähest kapimahtu ja säilitada kõige mugavam sahtlipaik. Ning nõude pesemine ei ole Sirje jaoks ebameeldiv tegevus.

Hele ja kerge
Elutuba koos köögiga ei ole siin väga suur (kokku 24m2), seepärast oli köögi kujundamisel peamine eesmärk - säilitada ruumi avarust. Seda eesmärki järgivad kapiuste lakoonilised pinnad – alakappidel on napid triipjad alumiiniumprofiilist käepidemed, ülakappidel käepidemeid polegi. Ülakapi põhjad on sihilikult valmistatud vähem sügavad, nii saab uksi allservast kergesti avada.
Üldmulje ruumis, kus palju viibitakse, on valgusküllane ja hele – tumedamate alakappide kohal on silmade kõrgusel heledamad pinnad, mis ruumi avardavad. Ülakapi uksed on alumiiniumikarva laminaadist (kannatavad kõike, ka rasvase ja märja käega avamist), tööpinna tagasein aga kaetud eheda alumiiniumplaadiga. Sirje nimetab ise end parandamatuks alumiiniumiarmastajaks: see materjal on õhuline, kergelt puhastatav ega aegu kiirelt. Näpujäljed, mis hakkavad poleeritud pindadelt karjuvalt silma riivama, ei paista matilt alumiiniumpinnalt hoopiski.

Omadused, mis ei orjastaks kasutajat, on köögis tähtsad mistahes materjali valides. Eriti vastupidav peab olema tööpind, seda pidas sisekujundaja tähtsaks ka oma köögis. Alternatiivina laminaatpinnale jäid sõelale komposiitmaterjalid – kerrock ja pressgraniit okite. Väga tiheda materjalina on need köögis praktilisemad kui looduskivi, hinnalt isegi veidi kallimad, ning mõlemal on oma plussid ja miinused. Okite on kriimustuskindlam, kuid ühenduskohad jäävad sarnaselt looduskivile nähtavad.

Sirje valis tööpinnaks Kerrocki, sest teda võlus just nähtamatuks lihvitavad liitumiskohad ning eelkõige võimalus liita tööpinnaga samast materjalist valamu. Kuigi Kerrock vähesel määral kriime välja näitab, poleeruvad need osalt ise ning vajadusel saab neid alati välja lihvida. „Samas on õrnad kriimud tööpinnal omamoodi armsalt elulised“, lisab Sirje.

Okite-plaadi sai köögis hoopis laud, sest Sirje kindel soov oli, et ka söögilaud kannataks näiteks taigna rullimist ning sobiks kasutada abitööpinnana. „Köögis pole tööpinda kunagi liiga palju“, on ta veendunud. Köögilauast sai päikseline värvilaik üldmuljelt monokroomses halli karva köögis. „Seinal oleks intensiivne värvitoon ruumi väiksemaks muutnud, lauapinnana seda ohtu pole“, põhjendab Sirje.

Toolid laua ümber on väga hõlpsasti puhastatavast mustast plastiknöörist istmete ja seljatoega, mis istudes pehmelt vetruvad. Need on nii mugavad, et väga tihti eelistavad külalised diivani asemel pigem oranži laua ümber istuda.

7 kasulikku nõuannet
1. Köök paistab puhtam ja avaram, kui seal on vähem igasugust lahtist kraami. Parem mõned põnevad detailid kui kuhjunud asjade ladu, mis koormab tööpinda ning võtab tegutsemiseruumi!
2. Kasulik on juba kööki planeerides mõttes olemasolevad asjad ära paigutada, siis saab puuduseid enne valmistamist avastada ja projektis parandada. Paberil muudatuste tegemine on alati odavam J!
3. Tööpind vajab korralikku valgustust, laevalgus tekitab tööpinnale tegutseja ette varju. Siin saab valamupind valgust ülakappide tagaserva saki sisse peidetud peenikeselt luminofoorvalgustilt. Pliidi kohal annab valgust õhupuhasti.
4. Sahtlid on väga mugavad! Suuremaid raskeid taldrikuid ja kausse on hoopis lihtsam võtta sujuvate mehhanismidega sahtlitest, kui koukida alumiste kappide sügavusest või upitada ülemistelt riiulitelt.
5. Sahtlisisudega annab palju asju väga mugavalt ära organiseerida. Eriti kaval on maitseainete paigutamine ülemisse õhukesse sahtlisse pliidi läheduses. Vastavail puidust või libisemistõkkega alumiiniumist kaldpindadel on maitseainepurgid poolviltu reas – mugav silte lugeda ja võtta. Sahtlis on maitseained kaitstud ka niiskuse ja valguse eest, mis nende omadusi kahjustavad.
6. Selle köögi pliidiplaat on 3 keedualaga piklik kitsas klaaskeraamiline pind. Tööpinna tagaserva paigaldatult (vähemalt 5 cm tagaseinast) jätab see pliidiplaadi ette täiesti kasutatava tööpinna, kus on mugav toiduaineid lõikuda-hakkida. Ka 4 keedualaga pliidiplaatidel kasutatakse enamasti ju ainult kolme ala, toiduaineid ette valmistada saab siis aga vaid ühel või teisel pool pliidiplaati.
7. Omadused, mis ei orjastaks kasutajat, on köögis tähtsad mistahes materjali valides. Eriti vastupidav peab olema tööpind, ja parem oleks, kui ka iga näpujälg materjalil silma ei riivaks.

Kuukiri Kodu & Aed
Tekst: Eve Veigel, Sirje Kadalipp
Fotod: Kaido Haagen

www.kodu-aed.ee