Kodu õhk ja masinad

Inimene veedab keskmiselt 80% ajast ruumides, on targad välja arvutanud. Ruumiõhust sõltub tervis ja enesetunne – seetõttu on tähtis, et hingaksime puhast õhku.

Aga pole hullu – on kõikvõimalikud masinad, mis kodus või kontoris olemise lahedamaks teevad: õhuniisutid, -puhastid, -kuivatid, -ionisaatorid. “Aga ükski masin ei asenda korralikku ventilatsiooni. Kui seda pole, tuulutage tube! Kümneks minutiks pärani avatud aken mõjub paremini kui terveks päevaks veidi paokile jäetud aken,” ütleb ABC Kliima direktor Priit Pärn.

Ventilatsioon on hädavajalik

“Siseruumide ventilatsioon on inimeste, mitte maja jaoks,” ütleb ventilatsiooniga tegeleva firma Bonair asjatundja Konstantin Gruuber. Kuigi umbne maja võib ka iseendale saatuslikuks saada – tekib hallitus jne. Hallitus, muide, pole lihtsalt kole vaadata. Hallitusseente õhus lendlevad eosed võivad esile kutsuda kümneid tervisehädasid alates astmast ja lõpetades kopsupõletikuga.
Mõnda majja pole spetsiaalset ventilatsioonisüsteemi siiski mõtet ehitada: näiteks suvekodudesse ja palkmajja (mis hingab nagunii). Kindlasti vajavad seda aga linnakorterid, mis asuvad suurte tänavate ääres ja kus vahel osa aknaid üldse lahti ei käi. Ka on ventilatsioon väga aktuaalne odavamat sorti plastakendega kodus. Enamikku korralikesse aknaraamidesse on mikrotuulutusavad juba sisse tehtud, seda tasub akende tellimisel kindlasti tähele panna.
Kus aga päris kindlasti ilma ventilatsioonita ei saa, on köök. Ventilatsiooni lahendamine korrusmaja köögis on üsna ühene: õhupuhasti pliidi kohale ja sealt tuleb saastunud õhku juhtida ventilatsioonišahti.
Arvutuslikult peaks köögis õhk vahetuma 6–7 korda tunnis. Ära ei tohi unustada ka seda, et kusagilt peaks ruumi ka õhku juurde tulema. Lihtsaim variant oleks köögiuksele alla rest paigaldada. Kus võimalik, võiks panna ka välisseina klapid värske õhu juurdepääsuks. Eramajas on see võimalik, paneelmajas tõenäoliselt mitte, sest seal seintesse omapäi auke teha ei tohi.

Hea ventilatsioon

* Õhk liigub puhastest ruumidest saastunud ruumide poole.
* Kogu maja siseõhu rõhk on välisega tasakaalus. Niiskes ruumis võiks õhk olla välisõhu suhtes alarõhu all.
* Ventilatsioon töötab pidevalt ja selle intensiivsust saab reguleerida.
* Ventilatsioon töötab ilma tuuletõmbuseta, on hääletu ja lõhnatu.
* On energiaökonoomne (sooja tagastamine).
* Ventilatsioonisüsteemi on hõlbus kasutada ja hooldada.
Allikas: AS Bonair

Õhupuhasti – eelkõige allergikule

Õhupuhasti hea omadus on, et see töötab ventilaatoriga ja sestap on puhastusvõime näiteks ionisaatoriga võrreldes tublisti suurem. Kallimatel õhupuhastitel on juba ka ionisaator sisse ehitatud.
Pärn soovitab õhupuhastit eelkõige allergikutele. Tervel inimesel võiks selline riistapuu olla näiteks magamistoas.
Õhupuhasteid on nii mobiilseid kui ka seinale ja riiulile sobivaid. Pärn soovitab neid, mille saab otse põrandale panna – tolm vajub ju alati allapoole.
Kus kohe kuidagi ilma õhupuhastita hakkama ei saa, on köök. Kuigi ka pliidi kohal asuva puhasti väljanägemine on oluline, tuleb esmalt vaadata õhupuhasti läbilaskevõimet – mitu kuupmeetrit õhku see tunnis läbi laseb.

Milline õhupuhasti kööki?

*Õhupuhasti kõrgus tööpinnast peaks olema 60–70 cm, mõne tootja soovitusel isegi kuni 85 cm.
*Õhupuhasti võimsuse arvutamisel võib aluseks võtta lihtsa rusikareegli: õhk võiks toas vahetuda 10 korda tunnis. Näiteks kööki suurusega 15 m² (ruumi kõrgus 2,5 m) sobib õhupuhasti võimsusega 15 × 2,5 × 10 = 375 m³/h.
Kui mingil põhjusel tuleb õhupuhasti paigaldada kõrgemale kui 85 cm, tuleks valida suurema tootlikkusega masin.
*Avatud köögis võiks õhupuhasti võimsus olla 450–600 m³/h. Avatud köögis on tähtis ka madal müratase.
*Kui köögis ei ole ventilatsiooni väljaviiku, tuleb toidulõhna eemaldamiseks kasutada ka söefiltrit. Retsirkulatsiooni ehk õhuringlust läbi söefiltri saab rakendada enamikus õhupuhastajates.
Allikad: E-Lux Kodutehnika, Bosch

Õhuionisaator

Õhuionisaatori ülesanne on rikastada toaõhku kasulike negatiivsete õhuioonidega. Lisaks seade ka puhastab-filtreerib õhku (eemaldab tolmu, baktereid ning allergiat, astmat ja bronhiiti põhjustavaid aineosakesi).
Õhk on elektriliselt laetud, s.t koosneb kindlas vahekorras positiivselt (+) ja negatiivselt (-) laetud osakestest. Vastavalt oma elektrilisele laengule tähistatakse need osakesed kas pluss- või miinusioonidena.
Kui hapnik on neutraalne või plussioonne, siis ei ole see inimesele sissehingamiseks soodne, miinusioonset õhku jälle on sageli nimetatud ka aerovitamiiniks. Kui eri tegurite mõjul (oma panuse annavad näiteks televiisorid, arvutid, mikrolaineahjud) on toaõhus ülekaalu saanud plussioonid, tulekski appi võtta ionisaator.
Õhuionisaator näeb välja nagu väike muusikakeskus ega tee rohkem müra kui lauaarvuti. Seadme valikul tuleks arvestada ruumi suurust ja otstarvet (kas tegu on magamistoa, kontori või hoopis suitsuruumiga).
On ka väikesi õhuioniseerimise mooduleid, mida saab paigutada olemasolevasse ventilatsioonisüsteemi. Neid mooduleid saab paigutada ka kliimaseadmete juurde (konditsioneer või õhksoojuspump, ka auto kliimaseade), et neutraliseerida seadmete kasutamisel tekkivaid positiivseid õhuioone.
Õhuionisaatorit tuleks kasutada eelkõige sügisel, talvel ja kevadel, mil inimesed on rohkem siseruumides. Uuemates suurehitistes ning modernse ventilatsioonisüsteemi korral võiks ionisaator olla töös aasta läbi. Igal juhul tuleb ka ionisaatorit kasutades ruume vahetevahel tuulutada.
Pärn rõhutab sedagi, et ei maksa peljata ionisaatoriga tekkida võivat liigset osoonikogust – seda lihtsalt ei juhtu. Erinevalt nõukogudeaegsetest ionisaatoritest, mis kontrollimatult osooni välja paiskasid, on tänapäevastes seadmetes osooni kogus rangelt kontrolli all. “Meie müügimehed ei soovita kunagi inimesele selliseid “osoonikahureid”, mis on inimese tervisele ohtlikud,” kinnitab Pärn. Ja tuletab meelde: ionisaatorit (selle nõelu eriti) tuleb iga kahe nädala tagant puhastada, muidu ei tule sealt enam ühtegi negatiivset iooni!

Mida õhuionisaator teeb?

*Eemaldab sigaretisuitsu, ebameeldivat lõhna, baktereid ja hallitust.
*Tõhustab ja kiirendab ajutegevust ning õppimisvõimet.
*Leevendab kurnatust, stressi ja väsimust.
*Eemaldab õhust allergiat, astmat ja bronhiiti põhjustavaid osakesi.
*Eemaldab õhusaastatust, tolmu.
*Vähendab alkoholi järelmõjusid.
Allikas: ABC Kliima

Õhuniisuti liiga kuiva õhuga tuppa

Õhuniisutiga suurendatakse ja hoitakse vajalikul tasemel siseruumide niiskust. Jutt käib suhtelisest ehk relatiivsest niiskusest, mida ka näiteks ilmajaamades mõõdetakse. Relatiivse niiskuse üks ilmekamaid näiteid: kui väljas on udu või sajab lausvihma, on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Õhuniiskust mõõdetakse niiskusmõõturi ehk hügromeetriga.
Absoluutseks niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides.
Kuigi inimene talub kuiva õhku paremini kui niisket, tuleks Pärna sõnul siis, kui tubane õhuniiskuse tase on langenud 40% allapoole, appi võtta õhuniisuti, sest inimesele sobivaim õhuniiskus on 40–60%.
Õhu niisutamisega ei tohi ka liiale minna. Kui märkate aknal või mõnel teisel külmemal pinnal kondensaadi teket, peate niisutamise lõpetama!

Õhuniisuteid võiks üldjuhul vaja minna:

- keskküttega korteris ja eramus
- talvel ka muu küttega kinnises ruumis
- magamistoas
- vastsündinu toas
- tervislikel põhjustel, nina-, kurgu- ja häälepaelte haiguste korral

Liiga kuiva õhu suhtes on eriti tundlikud veel

- elu- ja töökeskkond (nt liiga kuivas õhus leviv staatiline elekter võib tekitada häireid arvutite töös)
- mööbel
- põrandad
- antiikesemed
- toataimed
- maalid
- muusikainstrumendid

Milline õhuniisuti?

* Ultraheliniisuti on ajakohane seade säästlikuks niisutamiseks. Töötab hääletult ja tarbib elektrit ainult 50W. Paremad seadmed on varustatud nii võimsusregulaatori kui ka hügromeetriga. Tänu vaiksusele sobib hästi ka magamistuppa.
* Ultraheli ja kuuma auruga niisuti tõstab seadme efektiivsust ja mõjub hästi toataimedele. Tänu vee kuumutamisele (selle funktsiooni saab ka välja lülitada) ei hakka niisutis levima bakterid ja seadet ei pea nii tihti puhastama. Kuuma auruga niisuti on eelkõige kasulik toataimedele, kuid võtab rohkem voolu kui muud tüüpi niisutid. Ettevaatust väikelastega: vesi niisutis on tuline!
* Külma auruga niisuti on kõige odavam. Seadme tööpõhimõte on ventilaatoriga vett aurustada. Seade on ohutu ja varustatud ventilaatoripöörete regulaatoriga.

Õhukuivati – kui niiskust on üleliia

Õhukuivati abil saab vähendada siseruumide niiskust ja hoida seda vajalikul tasemel ehk alla 60%. Liiga niiske õhk soodustab kõikvõimalike bakterite levikut, eriti meeldib niiskus hallitusseentele.
Õhukuivateid on erisuguse tööpõhimõttega, koju sobivad kondensatsioonkuivatid, mille ülesanne on õhu jahutamine alla kastepunkti ning seejärel tekkiva kondensatsioonivee eemaldamine. Ventilaator imeb niiske õhu läbi aurusti, kus õhk jahutatakse alla kastepunkti, kuni õhuaur kondenseerub veeks. Vesi kogutakse seadme sisse ehitatud paaki või juhitakse otse kanalisatsiooni.
Kuivati võimsus on otseses sõltuvuses ümbritsevast keskkonnast: mida soojem ja niiskem õhk, seda suurem on seadme tootlikkus (kg/h). Sellist kuivatit ei saa aga kasutada, kui sooja on alla 5 kraadi. Kõige tõhusam on kuivati töö siis, kui ruumis on sooja üle 20 kraadi. Priit Pärn rõhutab ka, et kuivatamisel peavad ruumi uksed ja aknad kinni olema.

Õhukuivatit võib vaja minna…

…keldris – kui kuivati paigaldada näiteks kinnisesse keldriruumi, kus hoitakse ahjupuid, siis koduseks kasutamiseks mõeldud pisemat sorti kuivatiga kondenseeritakse sealt nädalaga ämbritäis vett välja.
…pesuruumis (teeb ära pesukuivati töö)
…rõskes korteris
…paneelmaja viimase korruse korterites
…korterites, kuhu on paigaldatud uued plastaknad
…piirkondades, kus on sagedased üleujutused, mille tagajärjel vajavad kahjustada saanud ruumid kiiret kuivatamist.









Kodukiri.ee
Tekst: Ille Grün-Ots
Fotod: tootjad
www.kodukiri.ee