Rõdud õdusaks

Linnainimese loodusihalust on loodud vaigistama rõdud. Kuidas aga kogu rõduruumi nii ära kasutada, et see silmale ja hingele võimalikult palju pakuks?

Kõigepealt hinda oma rõdu ümbritseva keskkonna ja ilmakaarte suhtes. Tõenäoliselt ei taha keegi pikalt istuda kõrge korruse põhjapoolsel rõdul, kuhu päike pea kunagi ei paista ja kus lõõtsub tuul. Samas, kena lõunapoolne toapikendus võiks olla ideaalne paik, kus lasta päikesel ninale pisut tedretäppe juurde pikkida – aga sealsamas vastas elab tüüp, kellele meeldib binokliga naabermaja akendesse puurida... Või on teil vedanud ja vaade rõdult avaneb kaunile maastikule, hunnitule vanalinnale või sootuks merele? See kõik otsustab, kas targem oleks varjata ja varjuda või lasta kogu sellel ilul ka tuppa paista.

Kõik algab suurpuhastusest

Enne, kui hakkate rõdu dekoreerima või ümber kujundama, tehke põhjalik puhastus. Ükskõik, mis teil plaanis ka pole, on selline eeltöö vajalik, et hoomata rõdu tegelikke proportsioone ja võimalusi. Rõdu põrandad, piirded ja välisseinad tuleb hoolikalt pühkida, puhastada ja pesta. See loob juba ette mõnusama tunde, sest juba suurpuhastus ise võib mis tahes sise- või välisruumi visuaalselt muuta.

Põrandad

Vanades kortermajades ja ka paljudes uusehitistes on rõdudel sageli betoonpõrandad, mis ei ole just eriti jalasõbralikud. Laudpõrandad võivad olla küll looduslikumad, aga kui laudade vahed on liiga suured, pole ka selline rõdu teab mis mugav: ülevalt sajab prahti kaela ja ise ei saa rõdu puhastada, ilma et naabrile midagi kaela ei rabiseks. Lisaks veel see ebamäärane tunne, et põrand paistab läbi.
Kui soovite olemasoleva kinni katta, tuleks arvestada sellega, et kui tegemist ei ole just klaasitud rõduga, mida saab vajadusel avada ja sulgeda, sajab vihm aeg-ajalt ikka rõdu märjaks. Seega ei sobi siia päris tavaline puit või vaip, kui te ei ole valmis põrandakatet igal hooajal uuendama. Mõned võimalused muidugi on: kalleimad neist ehk näiteks tiikpuust laevatekipõrand või looduskivi, miks mitte ka välitingimustes vastu pidav keraamiline plaat, mis sobiks eelkõige betoonpõrandaga rõdule.
Põrandale võib panna ka tehismuru, mida tänapäeval on saada mitmes kõrguses.

Vaibad

Kui rõdu on osaliselt või täielikult klaasidega suletav, võib põrandal kasutada ka loodulikest kiududest (kookos, sisal, džuut või mererohi) valmistatud vaipu. Kui nood otseselt märga ei saa, siis nad küll mängivad õhuniiskusega kaasa, kuid ei kahjustu. Sel puhul oleks otstarbekas valida lateks-, mitte tekstiilpõhjaga vaip. Ka vanu häid kaltsuvaipu tasub kasutada – neid saab vajadusel ka lihtsalt harja-seebiga puhtaks küürida.
Kes aga vana asja meelde tuletada ei karda, võib maha laotada ka isetehtud kilevaiba – mina mäletan veel oma lapsepõlvest, kuidas piimapakiribadest vaipu heegeldati. Ürgsuure, luumustriga heegelnõelaga. Kindlasti oleks see tänapäevalgi üks odavamaid mooduseid rõdupõrand ära vaibastada – ja veel milline taaskasutus!
Kui rõduseinad üldjuhul jäävad seda värvi, mis maja arhitekt ette on näinud, siis seestpoolt võib rõdupiirdeid ju värskendada küll. Kui tegemist on näiteks vana paneelmaja rõduga, siis see on üldjuhul madalamas osas täiesti suletud ning siseseinte värvimine altpoolt näiteks mõnes rõõmsamas toonis ei tohiks kellegi silma riivata.

Stiil ja mööbel

Näiteks võib rõdu kujundada mehhikopäraseks oaasiks – põrandale paneme põletatud tellise karva keraamilise plaadi või suisa diagonaalis laotud tellised. Need rõdu osad, mis fassaadivaadet ei sega, värvime näiteks sini-roosa-rohe-kollaseks. Kui tohib, võib värvida ka kõik seinapinnad. Rõdu ühte nurka kujundame diivanilaadse patjadega istumisnurga – soovitavalt osaliselt lahtikäiva, et vihmasabina eest padjad sinnasamasse kasti peita. Taimestik olgu lopsakas ja õiterohke. Tõsi, selleks peab piisavalt päikesevalgust olema. Ja kõigele lisaks veel valgustus – olgu selleks siis kena seinalamp, päikesepatareidel töötav valguspunktike taimekastides või värviline efektvalgus õhtuseks ajaks. Aga Mehhiko on ju vaid üks võimalus, laske fantaasial lennata!
Kui suuremad pinnad on lahenduse leidnud, jääb üle leida rõdule sobivad mööbliesemed. Alustada tuleks suurematest – toolid, laud või lauakesed, ehk ka midagi diivanilaadset või lamamistool, ripptool või kiik.

Toolid-lauad

Istumisnurk ei peaks jääma oluliselt ette liikumisteele, samuti avatavale uksele vms. Väikesele rõdule suuri laudu-toole ei mahu, aga pikal rõdul võiks lauad jagada hoopis gruppidesse nagu kohvikus. Ühest liikumist takistavast lauast hoopis hubasemalt mõjuvad mitu väiksemat taimedega liigendatud istumiskohta, mille vahel ka liikuma mahub.
Kes rõdul noa-kahvliga söömist vajalikuks ei pea, võib suveajaks kujundada ka sootuks lamamistoolide-patjade ja abilauakestega oaasi. Leidub ka ilmastikukindlaid ja pestavaid kott-toole. Neid saab vormida just selliseks, nagu vaja – lamamise või istumise jaoks, madalamaks ja kõrgemaks. Rõdule võib kujundada ka mitme kõrguse ja asetusega platvormid, mida siis patjade paigutusega nii isteteks, lamamispindadeks kui ka lauapindadeks kujundada annab. Pisut nutikust ja läbimängimist, aga visuaalselt väga puhas tulemus on tagatud.

Kokkupandav mööbel

Kui rõdul süüakse harva või käiakse seal vaid suitsetamas, võiks kaaluda kokkuklapitavat-ärapandavat mööblit ning jätta rõdule vaid üks tool. Enesetunde turgutamiseks võiks see üks olla ehk siis vähe viksima disainiga ning ehk on siis omal kohal ka ümberpaigutatavad rõduvaasid. Kaaskodanike huvides tuleks leida rõdule sellised tuhatoosid, mis kinnituvad väljapoole rõdupiiret, ei lase tuhal lenduda ja on hästi puhastatavad. Veelgi parem oleks muidugi halvast harjumusest lahti saada.
Väga kenad on igasugused ripptoolid, rippmatid, kiiged jne. Et õnnetust ei juhtuks, peab nende kinnitamiseks olema äärmiselt kindel konstruktsioon. Riputatavate istumisaluste eelis on ka võimalus nood hõlpsalt eemaldada – olgu siis suvehooaja lõppedes või kui ootamatult lisaruumi vaja läheb. Munajad ripptoolid pakuvad ka mõningast privaatsust – pöörate vastavalt soovile selja tänava poole või vastupidi. Lisamugavust toob jalapingike.
Mis puutub rõdumööblisse üldisemalt, siis alati on targem investeerida pigem pisut kenamasse ja veidi paremast materjalist toodetesse. Õige materjal peab vastu aastaid ja muudab ühtlasi rõdu kauniks nii endale kui ka väljastpoolt vaatajale. Ja ärge nüüd öelge, et te kunagi ei ole tänaval käies jäänud silmitsema mõnd kenasti kujundatud rõdu – mina olen küll.
Rõdult ei tohiks puududa taimed. Kes palju ringi rändab ja eriline rohenäpp ei ole, võiks pöörduda julgelt ka kunsttaimede piiritu valiku poole. Tänapäevased kunsttaimed on täiesti eheda välimusega, mida ei peaks häbenema.

Valgus

Hubasuse loomisel ei saa valgustusest üle ega ümber. Silmas tuleb pidada, et valgustid oleks niiskuskindlad, kui tegemist pole just ajutise valgustiga, mis vajadusel tuppa tõstetakse.
Meeleolu saab anda ka põrandasse süvistatud valgustitega, suunatavate prožektoritega, liistvalgustitega rõdu ülaäärel, samuti seinavalgustitega. Kel pole võimalust või tahtmist juhtmetega jännata, saab pilgu pöörata päikeseenergial töötavatele valgustitele – meeleoluvalguse loomiseks sobivad nad küll, lugemiseks paraku mitte... Unustada ei tasu ka küünlalaternaid, mis ohutuse huvides peavad väikesed rõdul küll hoolikalt suletud olema.
Väga lahe variant on ühendada valgus ja mööbel – tänapäeval on olemas nii valgustatud tumbasid, toole, lilleanumaid kui ka dekoratiivesemeid. Muidugi tuleks veenduda, kas nood ikka ilmastikule vastu peavad ja vajadusel tuleb nad tuppa ümber paigutada. Valgus- ja soojaallikana saab väikesel rõdul kasutada ka biokaminaid – ei tahma, ei suitse, on kompaktsed ja kerged, kuid annavad samas sooja ja võimaluse elavat tuld nautida. Vajadusel saab neid ümber paigutada nii rõdu piires kui ka tuppa tõsta.

Fantaasiarõdud

Kui teie rõdul on äärmiselt kenad taimed kaunites pottides, siis väikeste suunatavate prožektoritega saate just need välja valgustada. Välisvalgus võimaldab vahel ka pimedas toas aknakatteid eest ära hoida ja nautida vaadet läbi aknaklaasi kenadele rõdutaimedele.
Sellest turgatas mulle pähe veel üks ekstravagantsem idee... Võib ju olla ka nii halva suuna, vaate ja asukohaga rõdusid, kuhu kohe üldse minna ei taha. Miks mitte kujundadagi sellisest rõdust hoopis vaateaken, nagu väike oaas? Ronitaimedega saab katta lahtised pinnad või riputada dekoratiivsed potid rõdu ülaserva külge eri kõrgustele. Kenad saledad okaspuuvormid vaheldumisi madalamate lehtjate vormidega. Anumad, mille vormikeel on erinev, aga värvigamma sama või vastupidi – rangelt ühesuguse vormiga anumad vaheldumas eri värvitoonides.
Põranda, kus keegi tavaliselt ei käi, võib katta dekoratiivsete kividega, mida saab aianduskeskustest. Valgustus on suunatud kaunimatele taimedele, meeleoluvalgus aimub sinakalt põrandalt. Suur ilmastikukindel, väljavalgustatud ja perspektiivne fotopannoo otsaseinas suunab teid mererannale või metsarajale. Või vihmametsa. Kardinaid pole vajagi, vaadata on rohkem kui küll.
Sellise väikese utoopiamaigulise ideega lõpetaksingi. Fantaseerige nüüd kõik edasi – keerake kõigepealt vint üle ja siis võtke pool maha – lõpptulemus on tipp-topp! Ja ikka rohkem värsket salatit teie kevadistesse rõdupäevadesse!







Kodukiri.ee
Autor: Madle Mühlbach, sisekujundaja
Fotod: Evely Karvak
www.kodukiri.ee