Metsavaatega koduspaa

Asukoht: Viimsi poolsaar
Elanikud: Linda ja Andres (39), Annika (17), Anu (14), Markus (6)
Pindala: 215 m2
Ehitatud: 2005-2007
Arhitekt: Margus Pilter
Sisekujundaja: nõu andis Aale-Triinu Sonn


Viimsi poolsaarel on hoolimata tormakast arendusest veel alles üksjagu metsa. Tõsi, metsa on linnast vaja kauem sõita kui linnaliini lõpp-peatusse. Aga kui võtta arvesse, et siit jäävad ära õhtused väljasõidud rohelusse liikuma, ei oldagi kokkuvõttes kaotusseisus. Umbes nii võisid rehkendada Andres ja Linda, kui otsustasid uue kodu asukoha kasuks linnast eemal metsaservas.
Majast mööda vuhisev rattatee on nüüd tihedas kasutuses ja nii on peres üsna tavaline, et kooliteelgi on lastel kasutusel jalgratas või rulluisud.

Kiri võistlusele

Kuigi majaehitus jäi tormilisse buumiaega, on pere protsessi kuluga, projekti ja tulemusega rahul. „Funktsionaalsus on meie jaoks oluline, soovisime, et võimalikult vähe oleks vähekasutatavat koridoripinda,“ rõhutab Linda. Esimesele korrusel on eluruumidest avatud köök-elutuba, sahver, WC, garderoob, väike kabinet ja saun, lisaks veel garaaž. Teisel korrusel asuvad neli magamistuba ja WC-duširuum.
Tulemusega rahul olles otsustati ka osaleda Kodu & Aia võistlusel Kodu Kauniks ja oma kogemusi jagada.
„Meie kodu valmimisele eelnes põhjalik arutelu ja kaalumine. Kuna vana kodu oli meie 5-liikmelisele perele kitsaks jäänud, kaalusime esialgu hoopis ümberehitust. See oleks aga olnud väga kulukas, samuti oleks ümberehitus rikkunud vana maja arhitektuurilist tervikut. Seega otsustasime hoopis uue maja ehituse kasuks. Juhuse tahtel õnnestus meil osta suur krunt väga privaatses ja looduskaunis kohas. Ümbritsev loodus sai inspiratsiooniallikaks maja ehitusel ja kujundamisel,“ kirjutas Linda toimetusele.
„Sobiva projekti leidmine osutus üllatavalt lihtsaks: uued majad, mis meile ümbruskonnas meeldisid, olid tehtud arhitekt Margus Pilteri projektide järgi. Pöördusimegi tema poole ja leidsime üsna kiiresti endale tüüpprojekti kohandades sobiva lahenduse. (Viieliikmelisele perele vajalikku nelja magamistuba naljalt tüüpprojektides ei pakuta.) Ehitamiseks tellisime lisaks veel konstruktsioonilised ehitusjoonised ning vee-, kanalisatsiooni- ja elektriprojektid.“
Viimase punkti tähtsust rõhutab pererahvas veelgi – midagi ei jäetud juhuse hooleks, kõik oli paberil läbi töötatud ja muidugi on lõpptulemuseks vajalik hoolikas järelevalve. „Andres on väga põhjalik, pealegi on tal ka omal lahtised käed,“ kiidab Linda.
Lisaks küsiti nõu ka sisekujundajalt: Aale-Triinu Sonn aitas valida värve ja materjale, aga otsused võttis vastu ikka pererahvas ise.

Inspiratsiooni loodusest

Moodne valge ja lakooniline hoone sobib suurepäraselt metsarohelusse ja avab maja sisemusest vaated just soovitud suundadesse. Hoolimata rahulikust ilmest ja otstarbekast lahendusest on sellel hoonel ka paar olulist eripära. Üks neist on kindlasti elutoaga integreeritud saunaruum. Teine oluline tooniandja seostub aga ümbritseva loodusega. Elukeskkonna teevadki siin eriliseks vaated, kus suuremalt jaolt peale metsa muud ei paista.
Siiski asub maja mõne omasugusega üsna lähestikku, ent on naabrite suhtes paigutatud nii, et aknast aknasse õieti ei näegi. Selle asemel on elutoast võrratu vaade päeva- ja aastaaegade vaheldumisele ning tunne, otsekui elataks paksus põlismetsas. Tunnet kinnitavad vahel akna alt mööda jalutavad metskitsed.
Maja ümbritsev loodus andis inspiratsiooni ka sisekujunduses – roheline pidi siin saama põhitooniks. Rohekat on kahkjamal kujul sauna- ja köögiseinal ning kardinamustrites, mustavana aga elutoatapeedil ja ka säravrõõmsana – ülakorrusel Markuse toas.
Värvimängu jätkavad ka elutoa seina ehtivad akrüülmaalid, vanema tütre Annika kunstikooli lõputööd. Vastavalt aastaaegadele ja vahetuvaile detailidele kerkib mõni värv rohkem esile ja ruum ongi uue ilme saanud.
Erilise kõrval ollakse siin rahul ka tüüpilise lahendusega: elutuppa avatud köök sobib sellele perele hästi.

Saun koos elutoaga

See, et saun võib olla omaette hoones, omaette korrusel või majatiivas, ei üllata kedagi. Et aga eluruumide naabruses asuvad saunaruumid nendega lausa ühte sulavad, on hoopis haruldasem. Ja ometi on saunamõnud sageli just parim osa pere ühisest vabast ajast. Miks siis seda eluruumidest kõrvale tõrjuda!
Esimese korruse saunaruum moodustabki siin koos elutoaga otsekui avara metsavaatega spaakompleksi – laste lemmikruumi.
„Meile meeldib väga, et saun on eluruumist eraldatud vaid lükanduksega. Nii saab saunast eluruumi osa, kus kasvavad suured toalilled. Saunas on ka veepuhastussüsteemiga istevann, kus lastele meeldib mulistada. Kui lükanduks on lahti, saavad lapsed ohutult vannis olla, nende tegevus on eluruumist näha-kuulda.“
Avara mulje ilma olulise ruutmeetrilisata loobki saunapoolel nimelt ühendus elutoaga, lisaks ka sauna eesruumi maani aknad.
Vannibasseinile vajalik veepuhastustehnika on mahutatud kõrvalasuvas leiliruumis lava alla.

5 head ideed koduspaasse:

Sauna ja elutoa ühendus võimaldab neist luua terviku, kus kogu pere end korraga hästi tunneb.
Suurem mullivann võib hästi täita ka väikese basseini ülesannet, kui on põrandasse süvistatud – ruumimulje jääb nii terviklikum ja avaram.
Vee kokkuhoiuks tasub soetada puhastussüsteemiga vann, nii ei pea vett iga kord vahetama. Samas garanteerib sellise pindalaga veesilm kogu majas hea niiskusega õhu. Põrandaküttega ruumides on see tavaliselt probleemiks.
Maani aknad annavad avarust ja lasevad valguse tuppa, meeldides ka paljudele toataimedele. Kui vaade saab sauna jaoks liiga avatud, tulevad appi aknatagused taimed: kiirekasvulised põõsad ja ronitaimed, kõrged püsikud.
Naturaalsed ajatud materjalid sobivad nii elutoa kui ka saunasisustusega – kui kahtled, siis eelista neid. See ei tähenda ju, et kõik pinnad peaksid olema kollasest puidust!


Kodu-aed.ee
Tekst: Eve Veigel
Fotod: Kaido Haagen, Peeter Sirge
www.kodu-aed.ee/est/kodu/?newsID=6779