Klaas toob büroosse avaruse

Värvitu ja värviline klaas sobivad kontorisse kõige paremini siis, kui neid kombineerida vastandlike materjalidega.

Kirgas klaas, mattklaas, värviline klaas on sisearhitekti võrdsed lemmikud. “Mõistagi on klaas ebapraktiline, kuid selle korvab klaasi elegantsus, sõnab Tüüne-Kristin Vaikla, Vaikla Stuudio sisearhitekt. “Rusikareegel on see, et kasutada klaasi nii vähe kui võimalik ja just nii palju kui vajalik.”

“Suured klaaspinnad tekitavad suuremaid küttekulusid, kuid avardavad võrratult palju siseruumi. Klaasvaheseinad ja ilma metallraamita, nn Dorma süsteemiga uksed võimaldavad väga elegantseid lahendusi. Eestis ei ole avatud kontorid eriti soositud, seega toimivad kas või osaliselt klaasist vaheseinad hästi,” pakub Vaikla.

Sisekujundaja Kristiina Voolaid sõnab, et igal materjalil omad plussid ja miinused. “Kasutan ise klaasi pidevalt. Suures kontoriruumis klaas eraldab, aga samas jätab ruumi suureks ja avaraks, laseb valgust läbi ja mulje ruumist jääb õhuline. Avatus on märksõnaks,” täheldab Kristiina Voolaid.

“Soovitan klaasi interjööris kõrvutada tema vastanditega, nagu soe naturaalne puit või siis raske looduskivi või ehk hoopis pehme vill,” lausub Tüüne-Kristin Vaikla. “Värviline klaas on väga noobel, selle kasutamine eeldab stiilitundlikku kätt ja maitset. Tume klaas on muidugi soliidne, meie talves pigem vaenlane kui sõber,” arvab ta.

Värviline klaas on väga noobel, selle kasutamine eeldab stiilitundlikku kätt ja maitset.
Tüüne-Kristin Vaikla, Vaikla Stuudio sisearhitekt “Vastavalt soovitavale üldmuljele valitakse ka teised ruumi materjalid. Seda juba kas või klaasile raami valikul: puit on soojem ja kodusem, alumiinium/metall askeetlikum ja külmem,” ütleb Kristiina Voolaid.

Klaasi hind oleneb klaasi paksusest, mustrist ja paljudest muudest asjadest. Klaas on kindlasti kallim kui kipssein. “Suurte klaaspindade juures tuleb kindlasti kasutada lamineeritud klaasi, sest kui sellest keegi läbi jookseb või sisse kukub, ei juhtu suurt õnnetust. Klaasvaheseinu toodavad firmad Wallenium, Mendali, Intera jt, samuti Andrese Klaas & Dekoor,” märgib Kristiina Voolaid.

Kontori kujundus peab toetama firma ideed ja olemust. Ruumis on oluline funktsionaalsus ja kasutamismugavus, selgitab sisearhitekt Kristiina Voolaid oma tõekspidamisi.

Avatud sisearhitektuuri heaks näiteks on Tallinna börsi City Plazas asuv kontor, mille kujundamisel sooviti saavutada avatust.

“Klaas on ju selleks suurepärane materjal. Maja ise on õhuke ja polnud ju mõtet kinni katta ka neid suurepäraseid vaateid, mis akendest avanevad,” nendib Voolaid. “Avatud büroo puhul peab siiski vaatama, et sellest ei jääks kopli muljet. Peab olema mingisugunegi liigendus, kas siis erinevad põrandakatted, erinev laekõrgus vms. Seetõttu on selles kontoris ka värviline põrand,” kommenteerib ta oma tööd.

Suur klaaspind on moes
Marek Reinolt
Andrese Klaasi & Dekoori ASi turundusjuht
Klaas kui materjal on viimastel aastatel teinud hüppelise arengu. Oluliselt on kasvanud klaasi turvalisus, seda ohutute klaaside näol, ja mitmekesistunud on ka töötlemise võimalused. See trend on omakorda loonud ohtralt võimalusi klaasi kasutamiseks sisekujunduses.

Üheks klaasi populaarsuse põhjuseks on kahtlemata asjaolu, et tegemist on ainukese materjaliga, mis pakub praegu nii populaarseks muutunud avatud planeeringuga büroodes mingitki eraldatust õhuliste ja valgust läbilaskvate seinte näol.

Eelistatuimad lahendused hõlmavad endas suuri klaaspindu ja minimaalselt erinevat furnituuri. Sama trendi järgitakse ka kodude kujunduses.

Järjest rohkem julgetakse kasutada täisklaasist raamita siseuksi ja ka duðikabiinide puhul oodatakse ja otsitakse järjest rohkem plastraamita ja -vannita lahendusi.

Klaasi rohket kasutamist soodustab kahtlemata ka selle materjali hinnataseme langus, mis teeb tooted kättesaadavamaks paljudele, kuid samas on sälinud klaasile nii omane elitaarne väljanägemine.