Artiklid ja uudised

Ventilatsioon viib majast kahjuliku niiskuse

Ventilatsioonisüsteemi peale tuleks mõelda juba maja projekteerimise käigus.

Ventilatsiooni paigaldamiseks soovitab OÜ Variax juhataja Vambola Läpišov tellida spetsialistilt projekti. “Ventilatsioon ei ole niisugune asi, mille iga korstnapühkija valmis ehitab,” selgitab ta. Tuleb leida kohad, kust vedada ventilatsioonitorud, suurem osa tööst tehakse ära enne siseviimistlust. Väljapuhkeelemendid saab lisada hiljem.
ASi Lindab müügijuhi Üllar Auna sõnul pakuvad ehitajad ja arendajad enamasti sellist lahendust, kus kööki, vannituppa ja WC-sse on pandud ventilaatorid, tubade seintele värskeõhu-klapid. Soovi korral saab klapid varustada mürasummutiga. Värskeõhuklappe on nii käsitsi reguleeritavaid kui ka termoavaga, mis reguleerivad end vastavalt siseneva õhu temperatuurile. Näiteks jahedama õhu korral läheb avaus väiksemaks.


Väljatõmbeventilaator peab pidevalt töötama, vaid sel moel on õhuvahetus tagatud. “Suurema mure saab sellega lahendatud,” ütleb Aun, kuid lisab, et külmade ilmadega on äärmiselt ebamugav, kui klapist jahedat õhku sisse puhub. Seda nüanssi ehitajad enamasti inimestele ei selgita. Auna meelest pole see õige, kui mitme miljoni krooni eest ostetud maja ventilatsioon on lahendatud sel moel.
Külma õhuvoolu takistamiseks suletakse klapid ja seega ei toimi enam ka ventilatsioon. Välja saab majast viia sama koguse õhku, mis sisse tuleb. Auna hinnangul peaks värskeõhuklappidega lahendatud ventilatsioonisüsteemi saama alla 10 000 krooniga.

Soojusvahetiga agregaat

Aun soovitab inimestele soojusvahetiga agregaati, millel on eraldi lahendatud mehaaniline sisse- ja väljapuhe. Väljast tulev külm õhk soojendatakse toasooja või keskkütte veesoojuse abil. “Külm õhk ei pääse kunagi inimestele peale,” nimetab Aun sellise lahenduse tugeva külje. Kui vabavooluklappidega süsteem tõm-bab sooja õhu ventilaatoriga välja, siis soojusvahetiga variandi korral peaks umbes pool soojusest tagasi tulema.
Ka Läpišov soovitab sellist lahendust. Kui väljatõmbe ventilaatoriga ja värskeõhuavadega lahenduse puhul tuleb sisenev külm õhk täies mahus üles soojendada, siis soojusvahetiga agregaadi korral tuleb soojendada vaid 30% sisenevast õhust.
Läpišovi andmeil pole keegi suutnud sellist süsteemi soetada alla 70 000 krooni eest. Auna sõnul võib soojusvahetiga süs-teem maksma minna 80 000 - 100 000 krooni. Ta lisab, et kui maja eest on makstud 1,5 miljonit krooni, peaks saama end seal ka mugavalt tunda.
Eeldab ventilatsiooni
Läpišovi sõnul puudub sügaval stagnaajal ehitatud majades ventilatsioon peaaegu täiesti. Ventileerimist ei toimu, mistõttu on vannitubades hallitus ja köögilõhnad ei lähe ära. “See kõik on selle aja paratamatus,” lisab ta.
Vanas puumajas, kus õhuvahetus käib vaid uste ja akende kaudu, tuleb pärast akende vahetamist igal juhul ventilatsioon paigaldada. Vastasel korral tähendab see puumaja surma, sest niiskus ei kao iseenesest kuhugi. “Öeldakse küll, et puumajad hingavad iseenesest,“ ütleb Aun, kuid lisab, et puumaja hingab ainult endale vajaliku niiskuse reguleerimise seisukohast. Inimtegevuse jaoks nad enam hingata ei suuda.
Ventilatsiooni puudumisel saavad majale saatuslikuks vannitoa ja sauna veeaur. Vabavooluklappide paigaldamine on lihtne, sest tänapäeva puurimistehnika võimaldab seina teha vajaliku augu. Väljatõmbeklappide jaoks tuleb aga ohverdada umbes 15 cm toa kõrgusest ripplae jaoks, mille taha peidetakse torustik.

Eesti Päevaleht
Reimo Raja

Sisestatud: 04.05.2006

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid