Vineer sobib seinale ning lakke

Vineer toob betoonmajja soojust ning aitab rõhutada puitelamu loomulikku keskkonda.
Vineer koosneb paaritust arvust õhukestest puidukihtidest, mis liimitakse omavahel kokku nõnda, et liimitava kihi puusüü jookseb risti alumise kihi puusüüga. Erinevad kihid annavadki vineerile iseloomuliku triibulise serva. Tänu vastupidavusele võib vineerplaate kasutada nii lagedes, seintel kui ka põrandatel, ta ei kuiva kokku ega pragune.

OÜ Klavis müügijuht Rainis Saar kinnitab, et kõige rohkem paigaldatakse lakke ja seintele 9-12 mm paksust vineeri, aga põrandavineeri paksus (18-24 mm) oleneb mitmest mõjurist: kas kasutatakse täiesti siledaks lihvitud aluspõrandat või roovitist. "Õhema vineeri korral peab rakendama tihedamat roovitist, muidu hakkab põrand vetruma," jagab Klavise müügijuht kogemusi. "Väga kaunid on ka vineerist aknalauad, mida tavaliselt valmistakse 21 mm plaadist".

Puidust viimistlusmaterjale pakkuva Reval Timber OÜ on materjali seinale kinnitanud ka liimi abil. Ettevõtte juht Raivo Mitt kinnitab, et Eestis kõige enam levinud vineer on kasevineer, harvem kasutatakse männi- ja kuusevineeri. "Kuna viimatinimetatuid saab väga harva osta (ja kuuske mitte kunagi) oksavaba pealispinnaga, siis on nende rakendamine interjööris vähe levinud. Huvitav on ka ASi Debora pakutav punaka ja õrnalt sätendava pinnaga okumeepuidust vineer, aga seda Eestis tegelikult kasutatud pole," nendib Mitt.

"Oleme mõnel korral müünud niisketes ruumides kasutamiseks oma fassaadivineeri, mis on töödeldud niiskuskindlaks spetsiaalse laki, servavärvi jmt keemia abil. Põhiline on takistada niiskuse sattumist vineerikihtide vahele ning lakikihi alla," selgitab ta.

Paigalduse pisikeste ebatäpsuste peitmiseks on soovitav tahvlid panna täiesti kõrvuti või jätta teadlikult suurem vahe. Kui proovida jätta näiteks 2 mm-st vahet, siis torkab pisimgi eksimus otsekohe silma. Kinnitada saab vineerplaate kas liimi, spetsiaalsete liistude abil (mille tarbeks tuleks vineeri servadesse teha veedrisooned) või nähtavate kinnitustega. Nähtavate kinnituste puhul tuleb jälgida, et need satuksid sirgetesse rividesse. Kui vineeri liimida, siis tuleb arvestada, et kui plaat on paika pandud, siis kätte saada on seda juba väga keeruline.

Põranda viimistlusmaterjalina kasutamiseks vineer just kõige praktilisem materjal ei ole, sest kulumise korral saab teda ainult ühe korra üle lihvida "Kuid kui siiski otsustada selle kasuks ja me oleme seda üksikutel kordadel teostanud, siis peaks viimistlusmaterjalina kasutama võimalikult kulumiskindlat lakki. Seintel ja laes saab kasutada kõiki enamlevinud viimistlemise viise: peitsimine ja lakkimine, õlitamine ja vahatamine," jagab Mitt kogemusi.

Tellija soovi järgi lõigatud ja viimistletud vineeri ruutmeetrihind algab 550 kroonist.

Vineer trügib eramute viimistlusse
Vineeri saab väga eriilmeliseks viimistleda ja seepärast on ta eramutes üha populaarsem materjal. Olenevalt taotlusest võib vineeri seina liimida või kruvida, tahvlite vahele jäetud vuugid lasevad vineeri triibulistel servadel esile pääseda. Samuti võib seintel kasutada erineva paksusega vineertahvleid, mille mustrid elavdavad eriti suuri pindu.

Vineer on taasavastatud vana, ainult et tänapäeval on meie kasutuses tunduvalt paremad viimistlusvahendid. Enne Teist maailmasõda või nõukogude ajal löödi seina ja lakke ühesuguses mõõdus vineertahvleid, mille liitekohad kaeti liistudega ning neid kas lakiti ühte tüüpi lakiga või värviga," arutleb sisearhitekt Tiiu Truus. "Sellest rakursist vaadatuna oli valdav mulje vineerist kui ilmetust ja igavast materjalist," sõnab sisearhitekt, kes pälvis vineeri eriauhinna konkursil "Eesti parim puitehitis 2003-2004".

Žürii tunnustas tema kujundatud eramut Aaviku elurajoonis, kus vineeri oli kasutatud ulatuslikult ja maitsekalt. "Avastasin vineeri võlu tänu tellijatele, kes tahtsid seda oma kodus näha, pärast esimest lähemat tutvust olen aina rohkem sellele materjali võimalusi leidnud nii viimistluse kui ka mööbli kavandamisel," sõnab Tiiu Truus.

Põnevalt on vineeri võimalusi ära kasutatud ka arhitekt Toomas Tammise projekteeritud vineerfassaadiga kolmekordse villa siseruumide kujunduses, mis sai alguse maja olemusest.

Maja on hetkel veel valmimisjärgus, ent materjalivõimalustest annab aimu juba praegunegi ehituse faas. Esimesel korrusel kandub tumepruuniks peitsitud välissein üle elutuppa, kabinetti ja kööki.

Kõik selle korruse uksed ja lükanduksed on valmistatud vineerist. Kamina välissein on liimitud vineerplaatidega. Isegi WC on vineeriga viimistletud.

"Kuna eramu asub erandlikus kohas, siis tume peits aitab sel paremini kokku sobituda teiste ümbritsevate majadega," selgitab sisearhitekt Marika Löve. "Vineer on ju suurepärane materjal - teda võib väga erinevalt painutada, teda võib suurte plaatidena seina panna, plaate võib omavahel väga huvitavalt rütmistada," räägib ta.

Tiina Kolk
Äripäev