Ahi ja korsten töökorda!

Talv Eestis tähendab eelkõige seda, et kui väljas on külm, peab vähemasti kodu olema soe. Selleks on vaja kas suurt rahakotti (elektriküte), palju maad maja ümber (maaküte) või palju häid ja ilusaid kuivi puuhalge. Viimasel juhul on ilmtingimata vaja ka head ja, mis põhiline, talveks korralikult ette valmistatud ahju.

Kamina- ja ahjupoe 12 Kaminat juhataja Priit Hanson kordab esmalt kõigile ahju- ja kaminaomanikele, et juba seadus ehk siseministri määrus nõuab: korra aastas PEAB korstna ja suitsulõõrid laskma asjatundjal üle vaadata ning ahju suitsukäigud nõest ja tahmast ära puhastada. Kui seda kevadel ei teinud, on nüüd küll viimane aeg.

Hanson omalt poolt soovitab üle vaadata ka ukse- ja klaasitihendid ning vajadusel need uutega asendada. Visake pilk peale ka ahjuukse kinnitustele ja kolde vuugivahedele. Pisemad vuugivead saab ise täiesti edukalt tulekindla seguga täita. Isegi kui mõni ahjuviga tundub esmapilgul tühine, ei soovita Hanson ka selle parandamist kevadesse lükata: “Kui ahi ikka ei ole täiesti korras, siis seda kasutada ei tohi. Hõrenenud vuugivahed ei ole hermeetilised ja sealtkaudu võib ving tuppa immitseda – ja see on juba suisa eluohtlik. Ka on selline ahi ebaefektiivne ning soojuse salvestusaeg on sel lühike.” Piltlikult: kui teie ahi püsis alul soe vaata et 24 tundi, siis nüüd lõgistate õhtul köetud ahjuga toas juba järgmisel hommikul külmast hambaid.


Uus ahi – pottsepa käe alt või poest?
Kui ahi aga ikka omadega täiesti otsas, tuleb uus ehitada lasta või osta. Paraku on tõeliselt headel ahjumeistritel tööjärg juba pooleks aastaks ees. Mingi suvalise pottsepa kätte on ahjutegu ka riskantne usaldada. Hea meistri õigesti ehitatud ahi peab vastu 25 aastat, soss-sepa oma võib ära laguneda vähem kui kümne aastaga. Kõikvõimalikud kutsetunnistused on küll head asjad, aga kõige kindlam on tutvusringkonnas ahjuomanike juures samuti maad kuulata.

Hansoni kogemus ütleb, et kui õnnestubki usaldatav meister leida, võtab tellistest ahju ladumine pottsepal aega kuni paar nädalat. Kui enne vana maha vaja lõhkuda, siis tublisti kauem. “Eeliseks võib olla ehk soodus hind, kuid odavate telliste, materjalide ja segude kvaliteet võib hiljem kätte maksta,” ütleb Hanson.

Paraku on hetkel Eesti ahjuturul seis selline, et hea meister küsib ahjuehituse eest juba 3200 eurot. Kui hoolega valmisahjude hindu vaadata, leiab nii mõnegi kas sama hinnaga või isegi odavamalt. Ka saab valmisahju püsti hästi kiiresti. Näiteks tulekindlate moodulahjude (Tulikivi, Nunnauuni, Linnantuli) paigaldus võtab aega 1–3 päeva.
Nii mõnigi muretseb uut ahju ehitades/ostes selle vundamendi pärast. Eriti kui tahetakse senisest tõhusamat ahju – et kas vana vundament suurema ahju jaoks kitsukeseks või nõrgaks ei jää. Hanson selgitab, et soojust salvestabki ahju mass ja korralik ahi peaks kaaluma 1300– 2500 kilo. Hansoni sõnul on üks võimalus ehitada/osta senisest kõrgem ahi (kui muidugi ülal ruumi on). Mõnel pool on võimalus ka ahjualusele vundamendile lihtsalt lisavöö ümber valada.
Omaette kunsttükk on muidugi vana ahju mahalõhkumine. “Ikka toore jõu ja kuvaldaga! Kui vaja, siis vahel ka pneuomokuvaldaga,” muigab Hanson. Nii või teisiti, aga tolm, tahm ja kivipuru on garanteeritud. Osa pottseppi pakub ka ahju lammutuse teenust, hinnaks olenevalt ahjust 55–160 eurot.
Kui teil väga veab, õnnestub uue ahju juures vanad kivid ära kasutada – eeldusel, et need on terved ja pragudeta. “Ja ainult välisvoodri-, mitte koldekive,” rõhutab Hanson.

Viimane aeg korstnaid pühkida

• Päästeamet hoiatab: igal aastal saab paarsada tulekahju alguse suitsulõõris süttinud tahmast. Kõiki neid põlenguid on võimalik ära hoida korstnate ja küttekehade regulaarse puhastamise ja hooldamisega.
• Enne kütteperioodi algust on vaja kogu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata – ega kuskilt suitsu sisse ei aja? Et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstendes ei oleks pragusid. Samuti tuleb kontrollida, ega korsten pole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni jms.
• Aasta ringi puiduga kütmise korral tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütteperioodi algust ja gaasikütteseadmeid üks kord aastas.
• Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Kui aga küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjali (okaspuu, pinnud jms), siis tuleks ka küttekeha hooldada tihedamalt.
• Pärast hooldustöid saab korstnapühkijalt akti, millele mõlemad pooled alla kirjutavad. Aktil on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number. Kutsetunnistuse kehtivust tuleb enne töö tellmist kindlasti kontrollida aadressil kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused . Infot korstnapühkija tellimiseks küsi päästeala infotelefonilt 1524, korstnapühkijate kontaktid leiab ka aadressilt www.korsten.ee.
• Ühepereelamu, suvila või aiamaja ja nende juurde kuuluvate abihoonete kütteseadmeid tohib puhastada (välja arvatud tahma põletamine suitsulõõrides) ka ilma korstnapühkija kutsetunnistuseta isik.

Allikas: Päästeameti päästeteenistus, www.korsten.ee

Tekst: Ille Grün-Ots
Fotod: Priit Grepp