Valime veekeetjat

Kuuma vett läheb vaja igas kodus. Pesemiseks tuleb see kraanist, toidu ja kuuma joogi tegemiseks läheb vaja pliiti või veekeedukannu. Eelistada tasuks pigem just kannu. Aga millist?

Korraliku veekeedukannuga on vett keema ajada vähemalt poole efektiivsem kui teha seda näiteks keraamilisel pliidil – säästate elektrit ja asjaliku võimsusega kannus läheb vesi mitu korda kiiremini keema kui pliidil.

Aga jah, kuidas leida oma kann?


1. Disain
Esimene asi, mida inimesed kannu valides vaatavad, on tänapäeval disain, näitab E-Lux Hoolduse juhataja Toomas Türksoni kogemus. Kohe selle järel paneb asjad paika hind.
Veekeetja värvist olulisem on ergonoomika: et kannu oleks mugav aluselt tõsta (mitte ei peaks seda mingi nurga all sikutama), et käepide passiks hästi pihku ega libiseks, et kaas oleks vee sissevalamiseks lihtsalt avatav, tilast ei tilguks valades vett maha jne. Sestap peaks õigupoolest juba poes enne ostmist proovima, kuidas keetja praktikas toimib. Mida müüja sellest arvab, pole küll ette aimatav. Aga üritada ju võib!
Ka tasuks eelistada kaetud küttekehaga ehk seest siledapõhjalist kannu – seda on kergem puhastada.

2. Võimsus
Võimsust jagub tänapäevastel veekeetjatel, ka kõige odavamatel, piisavalt. Veel kümme aastat tagasi oli aga kannu võimsus just esmane kriteerium, mille järgi veekeetjat valida soovitati.
Enamasti on veekeetjatel võimsust umbes 2000 W. Enamlevinud keetjate võimsus on praegu 1600–2200 W. Võimsam keetja on parem – vee soojendamise aeg on võimalikult lühike. On ka 2400 W veekeetjaid ja skaala teises otsas leiab ka väga vähese võimsusega, 600-vatiseid. Siinkohal väike nõuanne. Kui hakkate kannu kasutama kohas, kus väga nõrgad kaitsmed (mõnel pool on säilinud isegi vanad sissekeeratavad elektrikorgid) ja vanad kehvad elektrijuhtmed (saja-aastane metsatalu, matkaonn jne), ei tasu kõige võimsamat veekeetjat soetada! Viskab korgid välja või veelgi hullem – juhtmed kuumenevad üle ja võivad isegi põlema minna. Ehkki väikese kannu miinuseks on see, et vesi läheb aeglasemalt keema.

3. Suurus
Kannu suurus peaks olenema pereliikmete arvust: kui tee- või kohvivett vajab üks inimene, pole mõtet iga kord kahte liitrit keema ajada. Liitrisest 1000-vatise võimsusega elektrikannust piisab, kui seda läheb vaja harva ja vähese vee keetmiseks. Suurim veekogus, mida elektrikannuga keeta saab, ongi umbes kaks liitrit.
Vee jahtumise koha pealt kannu suurus eriti ei loe: praktikas jahtub nii suures kui väikeses kannus vesi sama kiiresti.

4. Mugavusvidinad
Kannu kasutamise teevad võimalikult lihtsaks, ohutuks ja mugavaks tehnilised lahendused. Need on olemas enam-vähem kõigil kannudel, nii odavamal kui kallimal: automaatne väljalülitamisseade, veetaseme näitaja, indikaatortuli (annab märku, kas kann on sisse lülitatud).
Kallimatel veekeetjatel on veel hulk lisafunktsioone. Näiteks termoregulaator, mis hoiab vett kauem kuumana ja säästab seega elektrit. On keetjaid, millel on ilma veeta käivitamise blokeering, neid saab alusel 360 kraadi pöörata, helisignaal annab märku, et vesi on kasutamisvalmis jne. Näiteks Electroluxil on ka valitava temperatuuriga veekeetja, millel saab temperatuuri täpselt paika panna (50, 60, 70, 80, 90 ºC, keemistemperatuur).
Paljud tootjad pakuvad termosega veekanne – enamikul juhtudel on tegemist topeltseinaga veekeedunõuga, mis hoiab tee või kohvi tegemiseks sobivat ideaalset veetemperatuuri umbes pool tundi. Boschil ja Siemensil on aga näiteks veekeetja, millel on võimalik seadistada temperatuur, millest madalamale veetemperatuur ka seistes ei lange.
Meie kraaniveega kaasneb tihti katlakivi kiire ja rohke tekkimine. Parematel kannumudelitel on kohe juures katlakivifilter, mis üldjuhul ei ole midagi muud kui lihtsakoeline sõel, millest kannus olev vesi välja kallates läbi voolab. Mõnel veekeetjal on küttekehaplaat kaetud spetsiaalse katlakivi hülgava kihiga, mis ei lase seda pinnale tekkidagi. Osal Philipsi kannudel on katlakivifilter (näeb välja nagu traadist pusa) kannu sees. Selle saab välja võtta ja eraldi ära pesta.
On ka veekeetjaid, mis teevad muudki peale palja vee keetmise: näiteks Clatronic toodab mudelit, mida saab kasutada ka teekeetjana (maht 0,7 liitrit, äravõetava teefiltriga, võimsust 600 W). Põhimõtteliselt saab sellise vee/teekeetjaga ka kohvi keeta, aga et saada parimat maitseelamust, on mõistlik keeta teed ühe veekeetjaga ja kohvi millegi muuga.

Allikad: E-Lux Hoolduse juhataja Toomas Türkson, Entre

Kuidas veekeetjat hooldada?

* Vala kann pärast iga veekeetmiskorda tühjaks, sest sinna jäänud vesi tekitab küttekehale sadet.
* Elektrikannu puhasta vaid niiske lapiga, seda ei tohi pesta voolava vee all ega panna vette.
* Kui sul on roostevabast terasest läikiva pinnaga veekeetja, jäävad sellele kergelt peale igasugused näpujäljed jms. Et pindu kaitsta, võta pehme kuiv lapp ning veidi beebiõli ja määri seda kannule. Ei mingeid koledaid näpujälgi enam ja sa ei pea oma aega pidevale poleerimisele kulutama.
* Puhastamist vajavad nii kannu küttekeha kui ka siseküljed.
* Katlakivi täis kann kulutab vee soojendamiseks rohkem elektrit. Sestap tuleb sellest regulaarselt vabaneda. Katlakivi täis kannu saab puhtaks äädikalahusega. Lase vesi kannus kuumaks, vala juurde umbes kolm supilusikatäit äädikat ja lase vesi veel kord keema. Jäta kann tunniks likku. Siis vala tühjaks ja keeda kaks korda puhta veega läbi. Ole äädikaga ettevaatlik: liiga kange lahus võib veekeetja põhjatihendid läbi söövitada! Kui esimese korraga kogu katlakivist lahti ei saa, võib protseduuri korrata.
* Sidrunhape (saadaval igas toidupoes) on puhastajana sama tõhus, ent odavam kui katlakivieemaldi. Kannutäiele veele tuleks seda lisada 2 teelusikatäit. Pärast happega puhastamist lisa loputusvette soodat – see neutraliseerib happe. Sidrunhappega puhastades on veel see eelis, et köök pole hiljem kemikaalilõhna täis.
* Kui sidrunhapet käepärast pole, võib kannu vette ka sidruniviile lõigata ja läbi keeta. Pole nii tõhus, aga vähemaks võtab katlakivi küll. Hea lõhn on boonuseks!
* Katlakivi tuleks eemaldada aastas 3–4 korda.
* Pärast puhastamist võib kuuma joogi valmistamiseks kasutada alles viiendat kannutäit keedetud vett (muuks otstarbeks juba kolmas kannutäis).

Allikad: E-Lux Hoolduse juhataja Toomas Türkson, Entre, www.naistemaailm.ee

Põnev: vesi keema elektrita

Tavalise veekeetjaga on kuuma vee tegemine imelihtne – torkad juhtme seina ja varsti mulisebki. Mis aga teha siis, kui ühtäkki vool läinud? Tänavutalviste tormidega sugugi mitte harv olukord. Aga ei häda – on ka veekeetjad, millega saab vett keeta ilma igasuguste voltide ja vattideta!
Iirimaa firma Kelly Kettle toodab juba aastast 1890 selliseid veekeetjaid, mida köetakse nagu ahju kõige põlevaga. Küttematerjaliks kõlbavad käbid, oksakesed, puulaastud, kuiv rohi, vanad ajalehed jne. Korralikult süttinud keetjas lähevad käiku isegi märjad käbid!
Loomulikult ei maksa sellist keetjat toas tööle panna (leek käib päris kõrgele ülevalt välja), kuuma vee saamiseks tuleb riistapuu ikka õue üles panna. Tormist ei maksa hoolida, Kelly veekeetja töötab suurepäraselt ka tuule ja vihmaga. Ja vesi läheb keema 4–6 minutiga. Teine kannutäis isegi rutem, sest “ahi” on juba soe.
Kelly Kettle’i veekeetja näeb välja nagu vanaaegne piimamannerg. Konstruktsioonilt justkui topeltseinaga korsten, kus korstna sisse tehakse tuli ja topeltseina sees on vesi. Vee keetmise ajal on keetja kohal võimalik ka näiteks varda otsas liha praadida. Lisaks võib soetada spetsiaalse toe panni jaoks, mis asetatakse keetja kohale.
Veekeetjaid on alumiiniumist ja sestap hästi kerged, nii et neid on hea ka matkale, suvilasse, kalale või kuhu iganes väliüritusele kaasa võtta. Väiksem kaalus vaid pool kilo ja sinna mahub 0,57 liitrit vett (kaks kruusitäit). Netipoes maksab pisem variant umbes 55 eurot.
Suuremasse keetjasse mahub vett juba 1,42 liitrit vett (umbes 5 kruusitäit), kaalub see ligi kilo ja maksab umbes 63 eurot.


Rohkem infot www.foxberg.ee ja www.kellykettle.com


Tekst Ille Grün-Ots
Fotod tootjad, Kelly Kettle