Artiklid ja uudised

Õue tahaks!

Alanud on terrassihooaeg! Mõnel meist ootab terrass vaid värskenduskuuri, aga kindlasti on neidki, kes just tänavu plaanivad oma salaunistuse ellu viia ja maja juurde terrassi rajada.

Kõrgus


Maja juurde ehitatud terrass on parim viis avardada elamispinda õue arvelt. Suviti saab terrassist justkui lisatuba – seal süüakse, elatakse, mängitakse ja võõrustatakse sõpru-tuttavaid. Just seetõttu on hea, kui terrass on ehitatud toaga samale tasapinnale. Sellist terrassi kasutatakse märgatavalt rohkem kui kas või astme võrra madalamal asetsevat õuetuba.

Kui toapõrand on tõstetud väga kõrgele (näiteks kõrge põhjavee või keldri tõttu) ning välisterrassi kõrgus tuleks seeläbi ehk ebaproportsionaalselt suur, võiks siiski kaaluda astmelist lahendust – esimene kitsam tasand (mitte siiski trepiastmena kitsas) põrandapinna kõrgusel ning suurem(ad) tasand(id) astmete võrra allpool. Selline lahendus võimaldab luua kõrgustega eri tsoone: puhke- ja päevitamisala, söögilaua ja toolide paigutamiseks sobiv koht, oma nurk väliköögi või kamina jaoks jne.

Lisaks kõrgusele saab terrassi liigendada taimedega, madala müüritisega (millele annab paigutada ka istepatju), varikatus(t)e või aiamööbliga.

Suurus

Ühelt poolt ei peaks terrass kindlasti aeda enda alla matma, teisalt aga on suur terrass jällegi hea võimalus vähendada niidetavat murupinda ja liigendada aiakujundust.

Ettenägelikult ehitatud eramu juurde on terrass planeeritud juba projekteerimisfaasis: sinna on veetud vajalikud ilmastikukindlad elektripistikud, elektrikaablid välisvalgustitele või -soojenditele, kommunikatsioonid vee ühendamiseks – olgu siis kastmisvee, väikese väliköögi või miks ka mitte välidushi jaoks. Kui seda pole tehtud, tasuks mõelda, kas ja kuidas seda ellu viia õnnestuks.

Vundament

Meie külmas ja kõikuvas kliimas ei saa terrassi rajada otse maapinnale – korralik vundament ja külmumispiirist allapoole maapinda ulatuvad tugipostid on üliolulised, eriti kui terrass kinnitub maja külge. Tugiprussid, millele laudis kinnitatakse, asetsegu pigem tihedama sammuga, see välistab laudade inetu läbivajumise. Laudise puhul on laudade vahelaius pigem maitseasi, kuigi liiga suurte vahede puhul hakkab terrass neelama väikeesemeid, liiga tiheda paigutuse korral pole puidul jälle mängimisruumi, kui vihmast märjad lauad paisuvad.

Milleks meile terrass?

Kas seal võõrustatakse palju külalisi? Peaks seal olema päikesevõtmise koht?
Kas tahame sinna ka välikaminat või grillinurka? Kas loodame seal aega veeta ka varakevadel ja hilissügisel? Või on terrassi ülesanne olla pelgalt ühendustee maja ja aia vahel, kus puhastatakse jalad või riided rohust ja mullast, soputatakse kummikuid ja vihmariideid ning pestakse koeral käpad puhtaks.

Vastustest neile küsimustele olenevad terrassi jaoks valitav materjal, suurus, vajalikud kommunikatsioonid.

Asukoht

Põhjapoolne terrass, mis reeglina jääb maja varju ega saa eriti päikesepaistet, peaks ehk olema venitatud kaugemale, varjust välja. Siin tuleb kõne alla ka astmeline lahendus, kus päikeseline osa on juba maapinnaga ühel tasandi ja piiratud kas madala müüritise või taimestikuga. Lõunapoolne terrass, vastupidi, on kogu aeg avatud päikesele ning siin tuleks arvestada vajadusega päikese eest varjuda – seega tuleks mõtelda varikatusele või päikesevarjudele. Varikatuse olemasolu tegelikult ei sõltugi niivõrd ilmakaarest, sest varju on vaja ka vihma või lume eest, varikatuse külge saab paigaldada terrassivalgustid ning soojendid.

Kuigi mugav pole terrassil aega veeta, kui seal on tuuline. Selleks tuleb rajada varjavad seinad või kasutada taimestust. Kõrgemate piirete juures peaks arvesse võtma, et õhutihe poolkõrgesein võib sageli tekitada ootamatuid tuulepööriseid, mistõttu paremini toimib õhuvahedega laudissein või taimestatud puitvõre. Kapitaalsema ehitise korral võib kasutada liigutatavaid klaasist seinu.

Stiil ja materjal

Terrassi materjal, värvi- ning arhitektuurne lahendus peaks olema kooskõlas maja arhitektuuri ja stiiliga. Moodne funkmaja eeldab enda kõrvale sama lakoonilisi jooni ning betooni, siledaid ja suuri kiviplaate või puitu, mis ei ole tavapärane sooneline terrassilaud. Klassikaline elamu lubab kasutada looduskive, pehmemaid toone, sepistatud piirdeid, freesitud puitdetaile. Puitlaudisega kaetud elamu nõuab enda kõrvale samuti puitu. Võimalused kirjutab ette ehitise arhitektuur.

Taimed

Ka taimekonteinereid ja lillepotte valides peaks arvestama hoone ja terrassi materjalide ja arhitektuuriga. Lisaks tasub vältida istutuspottide kirjusust – pigem kasutada ühtset tooni ja materjali anumaid ning mängida nende suuruse ja vormidega. Taimekonteinereid võib kasutada ka terrassipiirete asendamiseks – sel juhul peavad need turvalisuse tagamiseks olema piisavalt rasked ja suured.

Varjamise eesmärgil tuleb mängida piisavalt kõrge ja tiheda taimestusega, mis ühtlasi kaitseb ka tuulepuhangute eest. Taimekonteinereid võib ehitada ka terrassi sisse.

Taimevalikul tasub meeles pidada, et terrassitaimed vajavad pidevat kastmist, peavad olema põuale vastupidavamad, katusega terrassi taimed ei saa näiteks osa loomulikust sadeveest. Ka varju ja valgust tuleks tähele panna ning valida taimed sellele vastavalt. Püsihaljastusele lisaks võiks õuetuppa vaheldust tuua sobivates värvides kevad-, suve- ja sügislilli, mis annavad igale aastaajale oma näo.

Valgus

Kujundamisel annab palju võimalusi mäng valgustuse, tekstiilide ja aiamööbliga. Väga efektseid valguslahendusi saab tekitada põrandasse, trepiastmetesse või müüritisse süvistatud lampidega. Ilus on ka varjatud valgus, mis näiteks põrandasse peidetuna valgustab dekoratiivseid taimekonteinereid või toob esile mõne eriti dekoratiivse puu või taime. Puude otsa riputatavad valgustid ning üleelusuuruses “põrandalambid” võimaldavad luua üha uusi kompositsioone. Ka aiamööbel võib anda valgust.


Terrassivalgustuse raudvaraks on loomulikult ka kõikvõimalikud laternad, küünlad, tõrvikud, mida on lihtne paigutada eri kohtadesse ning vajaduse korral ümber tõsta.

Mööbel

Pärast mööbli paigutamist peaks selle ümber jääma veel piisavalt liikumisruumi. Kui terrass on pigem päevituskoht, tasub sinna muretseda hoopis mõnusaid lamamistoole või lesilaid.

Aiamööbli valikul on tähtis, et selle välimus ja stiil sobiks maja arhitektuuri ja kasutatud materjalidega. Tähtis on ka hooldatavus ja vastupidavus. Puitmööbel vajab näiteks iga-aastast õlitamist, kuid on mõnus ja ajatu. Puiduliikidest vastupidavaim ja levinuim on tiikpuu, aga kindlasti ei ole see ainus võimalik puit välimööbli juures. Moodsam variant on plastpunutis, aga leidub ka spetsiaalsest plastist või metallist mööblit jne. Kõva istumisaluse teevad mugavaks värvilised iste- ja lamamispadjad, sooja saab värvilisi pleede kasutades ning mõnusa mulje loovad ka vaibad.

Ka päikesevarje ei tasu unustada – need võivad olla nii päevavarjud, mis laua keskele paigutatakse, purjesid meenutavad ebasümmeetrilised katted, kogu terrassi ulatuses avanevad markiisid või kaetud terrassi avatud külgi katvad suured kardinad. Terrassi katuse võivad moodustada ka roomakardinate kombel avatavad ja sulguvad katusesüsteemid. Siinkohal saab mängida nii värvide, suuruse ja lopsakusega, kuid kõige olulisem on siiski nende funktsioon – kiirelt ja hõlpsalt varjata vihma, päikese ja tuule eest.

Õuekamin

Suuremal terrassil võib meeleolu luua ka välikamin. Alati ei peagi see olema nö klassikaline, korstnaga kamin – väga efektsed on ka biokütusega kaminad, mõnda varianti saab ka vastavalt soovile liigutada.

Kamina võib projekteerida maja välisseina kahes suunas avatuna – tuli on üheaegselt nähtav nii toa kui ka terrassi poolt. Välikamin võib olla ka osa kööginurgast, mis terrassile mahub, või hoopiski terrassi pinda süvistatud ning kividega täidetud väike tulekolle.

Niisiis, terrass pole sugugi lihtne neljakandiline plats – kui teemasse süveneda, vajab see pea niisama suurt pühendumist kui kogu maja. Mõtelge oma harjumustele ja soovidele, arvestage võimalustega ning kujundage endale väike imede aed.


Nõuandeid rõduomanikule

Enne, kui hakkate rõdu dekoreerima või ümber kujundama, tehke põhjalik puhastus. Rõdu põrandad, piirded ja välisseinad tuleb hoolikalt pühkida, puhastada ja pesta.

Põrandad. Vanades kortermajades, aga ka uusehitiste rõdul sageli betoonpõrand, mis ei ole just eriti jalasõbralik. Laudpõrandad võivad olla küll looduslikumad, aga kui laudade vahele on kokkuhoiu mõttes jäetud liiga suured vahed, ei ole ka selline rõdu teab mis mugav. Suletud rõdul võib põranda katta ka naturaalsest materjalist vaibaga.

Põrandale võib panna ka kunstmuru, mida tänapäeval eri pügamiskõrguses ja faktuuris saada – ka golfimuru või jalgpalliväljakumuruna neile, kes eriti oma hobides kinni. Ka vanu häid kaltsuvaipu tasub kasutada – need saab vajadusel ka lihtsalt harja-seebiga puhtaks küürida.

Kui rõduseinad üldjuhul jäävad seda värvi, mis maja arhitekt ette on näinud, siis rõdupiirdeid võib seestpoolt põnevama värviga värskendada küll.

Mööbel. Kui mahub, võiks rõdul olla toolid, laud, ehk ka lamamistool, ripptool või kiik. Võib-olla on rõdule vaja ka kappi mõnede vähekasutatavate esemete või puhastusvahendite hoidmiseks? Istumisnurk ei tohiks oluliselt ette jääda liikumisteele, samuti avatavale uksele vms.

Kitsastes oludes võiks kaaluda kokkuklapitava mööbli kasutamist.

Väga kenad on ripptoolid, rippmatid, kiiged jne. Nende kinnitamiseks peab muidugi olema äärmiselt kindel konstruktsioon, et ei juhtuks õnnetust. Riputatavate istumisaluste eelis on ka võimalus neid hõlpsalt eemaldada – olgu siis suvehooaja lõppedes või ootamatult lisaruumi vajades.

Tekst: Madle Mühlbach

Sisestatud: 06.06.2012

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

vaata kõiki