Kuhu panna asjad?!

Tegelikult tuleb hoiuruumide ja panipaikade asukoht ja suurus kindlaks määrata juba korterit või maja sisustama asudes. Ruumide otstarve määrab kindlaks ka selle, milliseid tarbeesemeid seal vajatakse. Asjad peavad paiknema selle koha lähedal, kus neid kasutatakse, sest siis pannakse nad suurema tõenäolisusega oma paika tagasi.
Enne kappide ja riiulite ostmist tuleb oma asjad kriitiliselt üle vaadata ning ära visata või vanakraamipoodi viia kõik need, mida enam ei kasutata. See aitab vähendada vajalike panipaikade mahtu. Tarbeesemed jagunevad regulaarselt ja hooajaliselt kasutatavateks. Hooajaliselt vajaminevaid esemeid, nagu kuuseehteid, mahlaaurutit jm, võib hoida raskemini ligipääsetavates või kaugemal asuvates hoiupaikades, näiteks sahvris, ülemisel riiulil jne.
Hoiuruumi annavad juurde trepialused panipaigad või esiku ja muude käiguteede seintele paigutatud riiulid. Maast laeni riiulitega kaetud sein, kus riiulid ümbritsevad ka aknaid ja uksi, lahendab panipaigamure, on dekoratiivne element ja muudab ruumi optiliselt suuremaks. Enne tuleb ainult kontrollida, et sein sellisele koormusele vastu peab, eriti raamaturiiulite puhul.
Asju saab hoida vägagi erinevates kohtades – nii suurtes kappides kui ka väikestes toosides, antiikses kummutis kui ka metallriiulitel. Valik tuleb teha vastavalt oma maitsele ja vajadustele. Arvestada tuleb ka rahaliste võimaluste, ruumi suuruse, arhitektuurilise ülesehituse ja stiiliga.
Kui olete loomu poolest lohakas, ei suuda ka distsiplineeritust nõudev panipaik teie harjumusi muuta. Kasutage parem riiuleid, mida on võimalik kiiresti ruloo taha peita, ja suurt garderoobi, kus riideid saab hõlpsasti konksu otsa või riidepuudele riputada, selle asemel et neid korralikult kokku voltida. Sellised lahendused ei tekita lisatööd.
Arvestage panipaikade planeerimisel ka asjade kalduvust juurde koguneda. Väike riiulitäis raamatuid võib ajapikku muutuda raamatukoguks ja mõnest kenast portselanesemest võib välja kasvada kollektsioon. Seetõttu on hea, kui asjade mahutamiseks valitud mööbel on paindlik ja võimaldab vajaduse korral riiuleid lisada või muid ümberkorraldusi teha.
Asjade säilitamiseks mõeldud mööbel jaguneb nii kasutusotstarbe kui ka konstruktsiooni järgi. Mööblitootjad pakuvad lugematul hulgal erinevaid säilitusviise nii riietele, raamatutele, dekoratiivesemetele kui ka kõigele muule vajalikule. Panipaik võiks lisaks funktsiooni täitmisele ruumile ka visuaalselt midagi juurde anda ega tohi mõjuda ruumis pealetükkivalt või liiga suurena.
Sisseehitatud ja vabalt seisva mööbli vahel valides tuleb lähtuda sellest, kas kapp või riiul jääb aastateks samasse paika või soovite selle asukohta aeg-ajalt muuta. Sisseehitatud mööbli puhul on eriti oluline arvestada ruumi arhitektuurilise omapära ja stiiliga. Seda tüüpi mööbel sobib eriti hästi vanematesse alkoovide, viltuste seinte või seinapaneelidega hoonetesse, kuhu on standardset kokkumonteeritavat mööblit keeruline paigaldada. Sisseehitatud mööblit vaadates peab tunduma, nagu oleks see alati oma kohal seisnud. Ruumiga aitavad mööblit siduda sarnane viimistlus, liistud ja käepidemed.
Nüüdisaegne maja või korter oma kuubikutaolise kujuga vajab sageli mõne arhitektuurse nüansi lisamist. Näiteks seina liigendamist maast laeni sisse ehitatud riiuliploki abil. Riiulvaheseina abil võib ruumi ka tsoonideks jagada. Mitmesuguste kogude eksponeerimiseks ja säilitamiseks mõeldud riiulisüsteem peab olema paindlik ehk kergesti ümberkorraldatav ja laiendatav. Näiteks plaadikogu jaoks mõeldud riiulisüsteem peab võimaldama riiulite lisamist, kuna te tõenäoliselt ei lõpeta plaatide ostmist seetõttu, et nende jaoks enam ruumi ei ole.
Vabalt seisvast mööblist paindlikum on mobiilne mahuti. Hea lahendus on lihtne serveerimiskäru, mille võib koos jookide ja söökidega viia söögitoast kööki, köögist elutuppa jne. Serveerimiskäru on suurepärane mobiilne abilaud ja lihtsustab laua koristamist. See on paslik ka klaaside ja serveerimisnõude alaliseks panipaigaks või baarikapina kasutamiseks.
Ratastel metallist kapikorvide süsteemid sobivad samuti mitmesugusteks kodusteks panipaikadeks, näiteks võib neis köögis juurvilju hoida. Mobiilsed kapikorvid mahuvad köögis tööpinna alla, kust neid saab vajaduse korral välja tõmmata ja kraanikausile või pliidile lähemale nihutada.
Kokkumonteeritava moodulitest koosneva ja traditsioonilise mööbli peamine erinevus ilmneb nende transportimisel, kuid on märgatav ka välisilmes. Moodulmööbel koosneb anonüümsetest selge vormiga elementidest, millega saab asju kas varjata või hoopis eksponeerida. Traditsioonilise mööbli välisilme väljendab selgelt funktsiooni. Seda tüüpi mööbel vajab enda ümber rohkem ruumi.
Moodulpanipaik võimaldab mooduleid lisada, on kergesti ümberkorraldatav ja teisaldatav. Kvaliteetse moodulmööbli tagaküljed on korralikult viimistletud, see võimaldab seda seinaga risti paigutades tuba tsoonideks jaotada ja muudab suure ruumi mitmefunktsiooniliseks ning hubaseks. Odava moodulmööbli välimust aitab parandada käepidemete väljavahetamine.
Suur hulk traditsioonilisest antiikmööblist on massiivne, kuid soliidne ja hoolikalt valmistatud ning sobib üksikute esemetena ka tänapäevasesse sisekujundusse. Antiikmööbli välisilme ja peene käsitöö populaarsus on tinginud vanade mudelite järgi uute, pisut nüüdisajastatud mööbliesemete tootmise, millest vaid õnnestunumad on ka sama elegantsed ja soliidsed.
Antiikmööblit ja selle koopiaid hinnatakse tänapäeval eelkõige nende välimuse, mitte funktsionaalsuse pärast. Selline mööbel sobib ruumi aktsendi loomiseks. Aegunud funktsiooniga mööblile võib leida uue otstarbe. Näiteks võib paljude väikeste sahtlitega sekretäri kasutada tualettlauana, kus leiavad koha kosmeetika, parfüümid ja ehted.
Sobivate panipaikade ja säilitusviiside leidmisel on oluline rakendada leidlikkust ja fantaasiat. Parimaks panipaigaks osutub sageli algselt hoopis millegi muu säilitamiseks mõeldud mööbliese. Unustada ei tohi ka funktsionaalsust ja ruumi üldmuljet. Kasuks tuleb ka, kui tutvuda teiste inimeste õnnestumiste ja möödalaskmistega panipaikade sisseseadmisel.