Lastetuba

Esimene reegel on meeles pidada, et kujundate lastetuba lapse, mitte enda vajaduste jaoks!” arvab sisearhitekt Liis Metsa.

Lihtsaim võimalus last oma toa kujundamisse kaasata on paluda tal oma visioon unistuste mängutoast paberile panna ja see koos läbi arutada. Ühist keelt on kergem leida, kui lapsevanem ka ise oma lapsepõlve meelispaiku joonistada või kirjeldada püüab. Lastel on sageli palju uusi ja põnevaid ideid, mille teostamine ei pruugigi alati keeruline olla.

Teine reegel on kujundada tuba ealisi vajadusi silmas pidades ja mitte unustada, et lapsed kasvavad üllatavalt kiiresti.

Vastsündinu toa puhul on esmatähtis hügieenilisus ja praktilisus. Toa üldmeeleolu võiks olla rahulik ja helge. Vaja on reguleeritava põhjakõrgusega voodit, servadega mähkimislauda ja kohta, kus mähkmed ja hooldusvahendid oleksid lapse haardeulatusest väljas.

Kui laps iseseisvalt ringi liikuma hakkab, vajab ta alguses pidevat järelevalvet, mistõttu omaette tuba mängimiseks veel vaja ei ole. Hiljem, kui laps juba üksi mängib, on mängutuba tarvilik, kuid ei tohi unustada, et maimik vajab vanemate lähedust.

Samuti on erinevad poiste ja tüdrukute soovid ja vajadused. Nii tüdrukud kui poisid mängivad 4. – 6. eluaasta vahel rollimänge: tüdrukud poodi ja kodu, poisid politseinikke ja indiaanlasi. Mängutuba peaks sellist tegevust võimaldama. Lapsed on õnnelikud, kui nende toas on mõni salajane peiduurgas, kus saab oma fantaasial lennata lasta. Poiste toa kujundamisel võiks mõelda ronimisvõimaluste loomisele, seejuures tuleks ronimisredeli alla kukkumise pehmendamiseks ka mõni matt hankida. Tüdrukute toa puhul võib rohkem rõhku panna muinasjutulisusele ja romantilisusele. Näiteks võib toa sisustada mõne muinasjutu ainetel, nt “Okasroosike”, “Printsess herneteral” jne. Kui teie laps pole aga unistava loomuga, ei tasu talle seda peale suruda.

Kooliikka jõudes hakkavad lapsed üha tihedamalt omavahel läbi käima, mistõttu peaks toas olema istumise koht ka külalistele. Samuti on oluline töölaud, mis tuleks paigutada võimalikult akna lähedale ja varustada korraliku kohtvalgustuse ja mugava, reguleeritava kõrgusega töötooliga.

Teismelisel tuleks lasta võimaluste piires ise oma tuba sisustada ja kujundada, et vältida hilisemaid lahkarvamusi. Maksimaalse vabaduse võimaldamine noorukile tema toas aitab temaga ka ühisel pinnal tunduvalt paremini läbi saada. Üldiselt meeldivad teismelistele äärmuslikud värvid (näiteks must), iidolite plakatid, ebatavalise disainiga mööbel, korrapäratus ja ebatraditsionaalsus, aga ka transformeeritavus ja funktsionaalsus. Lisaks eelmainitule tuleks lapse toas ruumi jätta tema hobidele, võimalikele kogudele, leida paik spordivahendite paigutamiseks ja koht, kus tunneks end hästi tema koduloom (kui tal see on).

Juhul kui lastetuba jagab mitu last, tuleb ruumi kokku hoida voodite paigutamisel, kasutades narisid või väljatõmmatavaid voodeid, et mängimiseks jääks maksimaalselt põrandapinda. Samuti võiks toas eri tasapindade või põrandakatete abil igale lapsele oma privaattsooni luua, kus ta saaks omaette olla ja segamatult ümberkorraldusi teha.

Kolmas reegel on, et lastetoas kasutatavad materjalid ja mööbel peavad olema kergesti puhastatavad, vastupidavad ja turvalised.

Erilist tähelepanu peab pöörama korraliku valgustuse tagamisele mängutoas. Tasub investeerida kallimasse, kergesti ümber komplekteeritavasse mööblisse, sest seda saab väikeste mugandustega kasutada lasteaiast keskkoolini. Mängutoa sisustamiseks võib ka ise uudseid ja odavaid võimalusi välja mõelda, kuid seejuures ei tohi unustada, et lapsed kasutavad sageli mööblit selle algupärasest funktsioonist erinevalt (näiteks voodit trampliinina).