Kortermajade renoveerimise maksumus sõltub hoone seisukorrast

1960-1980ndatel aastatel ehitatud paneelmajad paistavad silma nii väiksemates kui ka suuremates linnades. Paljud Eesti elanikud on vähemalt osa oma elust elanud ühes või teises sellises vanemas korterelamus.

Paneelmajade elueaks ennustati ehitamise ajal vähemalt pool sajandit. Praegu ei ole kahtlustki, et need majad pakuvad paljudele inimestele kodu ka tulevikus ja nende kasulik eluiga on asjatundliku korrashoiu korral oluliselt pikem, kui esialgu arvatud. Ka õigeaegselt teostatud hooldustööde korral, jõuab varem või hiljem kätte aeg renoveerimistöödeks. Kuidas ja millest aga alustada? Mõtteid jagab MG Kinnisvarahaldus.

Esimesed sammud kortermaja renoveerimiseks

Õige hooldus ja seda enam renoveerimine, ei tähenda üksnes värske värvikihi lisamist ja katuseaukude parandamist. Oluline on vaadata pealispinnast sügavamale ning teha selgeks maja erinevate osade olukord. Mis seisukorras on üldelektrisüsteem? Kanalisatsioon? Ventilatsioon? Küttesüsteem? Hoone konstruktsioonid? Välispiirete ilmastikukindlus ja soojapidavus?

Vastavalt sellele saab planeerida edasisi hooldustöid või renoveerimist. Hea on hinnata eesseisvaid töid vähemalt 10 aasta perspektiivis. Hoone ja tehnosüsteemide tehnilise seisukorra kindlakstegemine ongi esimeseks sammuks, kui korteriomanike üldkoosolekul tuleb aruteluks hoone osaline või terviklik renoveerimine.


Kui hoone tehnosüsteemide ja teiste oluliste osade seisukord on fikseeritud, saab erialaekspert selle alusel anda ülevaate edasistest tegevustest, samuti nende ligikaudsest maksumusest ning eelseisvate tööde planeerimis- ja teostamisperioodist.

Uus siseviimistlus trepikojas on silmale ilus vaadata, kuid üldelektrisüsteem, korralik ventilatsioon, korras katus ja külmasildadeta välispiirded on maja tervist arvestades tunduvalt olulisemad. Tuginedes kinnisvaraspetsialistilt saadud infole, saab kokku panna renoveerimiskava ja majanduskava, mis toetavad perspektiivikate otsuste tegemist. Vastavalt maja seisukorrale ja võimalustele võib vajalikke töid teha ükshaaval või siis korraga ehk võtta ette tervikrenoveerimine.

Põhjalik eeltöö annab ülevaate finantseerimisvõimalustest

Tänu renoveerimiskavale ja majanduskavale saab selge ülevaade tööde kogumaksumusest. Vajaduste ja soovide paikapanemisega paralleelselt saab mõelda ka sellele, kust leida renoveerimiseks vajalikud rahalised vahendid. Laenu võtmine on üks võimalus. Teatud tingimustel on võimalik kasutada ka Kredexi toetust.

Kui renoveerimistööd on pikalt ette teada, võib ühistu koosolekul kaaluda remondifondi tehtavate maksete juba ennetavat suurendamist, et lisanduv laenukohustus ei tooks kaasa hüppelist kulude tõusu elanikele. Tõsi, alati leidub ka inimesi, kes ei poolda laenu võtmist erinevatel põhjustel, ent korralikult renoveeritud maja aitab juba lähitulevikus teiste jooksvate kulude arvelt kokku hoida. Arvutused näitavad ka seda, et tervikrenoveerimine on tellijale alati odavam, kui osade kaupa remontimine.

Renoveerimise sujuvaks kulgemiseks

Oma ala spetsialist on renoveerimise juures asendamatuks abiks. Tööde planeerimise ja projekteerimise ajaks on hea mõte kaasata näiteks asjatundlikust kinnisvarahaldurist konsultant, kes aitab alates vajalike tööde paikapanemisest, planeerimisest ja finantseerimisvõimaluste selgitamisest kuni eduka projekteerimise ja ehituse lõpuleviimise korraldamiseni. Tänu spetsialisti kaasamisele on kogu renoveerimisprotsess sujuvam ning ennetab probleemide tekkimist.

Renoveerimisprotsessi lõpusirgele jõudes on aeg tulevikku vaadata. Kokku tasub koguda info selle kohta, millal on vaja teha hooldustöid ning mis on kasutatud materjalide eluiga. Kogutud info põhjal saab koostada pikaajalise majanduskava, kus on kõik vajalikud edasised tegevused välja toodud. Kui renoveerimine on tehtud osaliselt, on majanduskava eriti oluline. See aitab planeerida suuremahulisi lisatöid vastavalt laekuvatele vahenditele, tehes pikas plaanis kõigi elu lihtsamaks.

Artikli avaldas kinnisvarahaldusteenuseid pakkuv MG Kinnisvarahaldus.