Uksed- maja au ja uhkus

Uksed-aknad on sageli olulise tähtsusega detailid, mis määravad elamu stiili või selle puudumise. Neid, mis on sobilikud ja korras, ei pane alati tähelegi. Kui aga midagi on karjuvalt viltu, ei jää see kahe silma vahele kellelegi.
Linnad on täis pealtnäha tavalisi maju, mille väärtuslikkus ja erilisus torkavad sageli silma vaid pühendatutele – arhitektuuriajaloolastele ja muidu kultuuri- ja keskkonnatundlikele inimestele. Ometi märkab igaüks, kui mõni selline lihtne linnamaja on saanud uued uksed või aknad. Sageli ei rõõmusta tehtu aga ei silma ega südant ja eriti hoolimatult käitutakse vanemate puitmajadega.

Plastaken puumajal - pesunööp ülikonna ees
Nende vanade majade aknad-uksed ei kujuta üldjuhul endast mingit omaette sedöövrit, kuid sobivad maja endaga, on selle ehitusajale iseloomulikud ja mida sageli ei usutagi – on enamasti ka edukalt restaureeritavad. Akende vahetuses ei ole iseenesest midagi halba, kui korteriomanikud suudavad kokku leppida ühises aknamudelis. Igal korteriomanikul võib muidugi olla oma arusaam sobilikust stiilist ja nii ei ole sugugi haruldane juhtum, kus suhteliselt väheldase maja fassaadil leiab nelja erineva kujunduse ja materjaliga aknaid.
Vanemate majade puhul üldse, eriti aga puitlaudisega maja puhul mõjuvad enesestmõistetavalt ja sobivalt ainult puitaknad. Plastaknad näevad selles olukorras välja kui suured valged pesunööbid soliidse tumeda ülikonna ees. Kohatult odav välisilme ja sobimatu materjal torkavad puumaja küljes silma sadade meetrite kaugusele.
Kui akende puhul kipub iga korteriomanik omatahtsi toimetama, siis võiks arvestada, et see on tegelikult seaduse järgi karistatav.

Uks on maja visiitkaart
Maja ühise sissepääsu osas peavad kokkuleppele jõudma ka kõige vähem suhtlemisaltid naabrid ja mõistlikud otsused on vahel visad sündima. Sageli loetakse ainult seda raha, mis esimesel hetkel välja tuleb käia, jättes kõrvale nii maja välisilme kui ka kinnisvara edaspidise väärtuse.
Suhteliselt lihtsa kujundusega puitmajade peamiseks arhitektuurseks ehteks on tihti just välisuks. Vanemate tsaariaegsete laudvoodriga majade uks on sageli rikkaliku kujunduse ja kahe poolega, heal juhul on säilinud ka ukse kohal sepiskonsoolile toetuv varikatus. Eelmise vabariigi aegsetel kivitrepikojaga krohvitud või ka laudisega kaetud elamutel on tüüpiline keskne uks ja sellest kahele poole jäävad tiivad. Kuigi sajandialguse ustest märksa tagasihoidlikumad, on neilgi oma väljapeetud kujundus, mis õige värvilahenduse korral annab ilmet kogu majale.
Kolmekümnendate lõpupoole lihtsa funktsionalistliku kujundusega hoonetele on õilsust lisatud tammepuust või aaderdatud ustega, millel minimalistliku kujundusega käepide on täpiks i peal.
Sõltumata sellest, millise ajastuga on tegemist, võib üsna üheselt öelda, et omaniku suurimaks ehteks ja uhkuseks tema maja küljes on olnud uks. Kui see asendada praegu moodsa, pealtnäha odava ja töökindla metalluksega, astume aga pöördumatu sammu, mis kahjustab nii kodu välisilmet kui ka tema väärtust kinnisvaraturul. Kinnisvarakommentaarid annavad teada, et intelligentne ostja eelistab juba praegu võrdsete pakkumiste korral hoonet, mille arhitektuurne sõnum on loetav ja annab märku omanike heast koostööst.

Kokkuhoid või kaotus?
Puidust ukse restaureerimine koos lukkude-linkide kordategemise või asendamisega võib maksma minna kuni 20 000 krooni. 10 korteriga maja kohta tähendab see 2000 kr korterilt. Metallukse võiks saada kätte ka 10 000 krooniga, st 1000 krooni korterilt. Aga võit võib olla tühine, võrreldes sõnumiga, mille see annab potentsiaalsetele elanikele-korteriostjatele.
Erinevad aknad terves majas on selge sõnum naabritevahelistest halbadest suhetest ja teistega mittearvestavatest inimestest, arhitektuursetest ebakõladest rääkimata. Kõik kokku tähendab korteri hinnas sootuks suuremat kaotust kui varemvõidetud 1000 kr. Kahetoalise sarnase heakorraga korteri hind kinnisvaraturul erineb maja seisundist sõltuvalt ca 50 000 krooni võrra – argument neile, keda väljanägemine ei huvita.

Kodu&Aed - mai 2002 - Tekst ja fotod: Leele Välja, Tallinna kultuuriväärtuste amet