Artiklid ja uudised

Mõned levinumad põhjused, miks teie katus võib vajada remonti või põhjalikku renoveerimist

Ükski katus pole igavene, kuid õigesti hooldades võib see suurema remondita vastu pidada aastakümneid. Katustele mõjuvad erinevad tegurid – temperatuuride vaheldumine, päike, tuul ja sademed, aga ka inimtegevus. Evari Ehitus OÜ juht Rein Kala jagab kogemusi kolme peamise põhjuse kohta, mille puhul vajab teie hoone lamekatus kindlasti remonti või renoveerimist.
Katuse remont Katuse remont tähendab väikesemahulist, väikese osa parandamist. Renoveerimine tähendab kogu katusepinna uuendamist ning rekonstrueerimine kogu katusekonstruktsiooni ümberehitamist. Loomulikult on alati soodsam ehitada üks kord ja korralikult, kuid teatud juhtudel on ka katuse remondiga võimalik piirduda.


Esimene põhjus: katusekatte mehaanilised vigastused

Lamekatuseid tuleb kontrollida ja vajadusel hooldada vähemalt kaks korda aastas. Talv mõjub katusekattele kahanevalt, seevastu suvel soojaga materjal paisub. Temperatuuri muutumisega aga materjal liigub ning sellesse võivad tekkida praod. Hoolduse käigus puhastatakse katus ja vihmaveesüsteemid tuule ja lindude toodud prahist, puulehtedest, okstest ning samblast. Lisaks kontrollitakse, et katusekate ja katuseelemendid (räästad, katuseluugid, läbiviigud, varikatused ja muu) oleksid nõuetekohaselt kinnitatud.
Sageli juhtub, et katus on saanud mehaanilisi vigastusi ning sellest tulenevalt on tekkinud torkeaugud, keevisõmbluste ja materjalide rebendid, katuse või hoone vajumisest tekkinud vigastused. Alguses võivad vigastused tunduda minimaalsed, vihmavesi ei pruugi tuppa jõuda ning omanik ei teagi oma katuse halvast seisukorrast. Kui kontrolli käigus tuvastatakse ka kõige pisemad vigastused, tuleb need koheselt parandada, likvideerides esmalt kattematerjali alla või vahele tekkinud auru- või veekotid ning parandades seejärel katusekatte. Väikesest vigastusest saab ajapikku suur ning sel juhul ei pruugi piisata enam katusekatte parandusest, vaid ees võib oodata kogu katuse ja konstruktsioonide uuendamine. Peale selle on oluline kontrolli käigus jälgida ka katusematerjalide vananemist ja vahetada välja amortiseerunud detailid, mis on samuti taskukohasem kui korraga terve katuse renoveerimine.


Teine põhjus: kehv hüdroisolatsioon

Kui lamekatus ei pea kinni niiskust, katuse piirdekonstruktsioon muutub talvel külmemaks või piirdekonstruktsioonile tekivad hallituslaigud, on viimane aeg üle vaadata katusekonstruktsioonide ja katusekatte olukord. Tavalise lamekatuse tüüpkonstruktsioon koosneb neljast kihist: esimene on puidust, metallist või betoonist katuse kandekonstruktsioon, teine ehituskilest, bituumenrullmaterjalist või alumineeritud materjalist aurutõke, kolmas ehitusvillast, vahtsoojustusplaatidest või kergkruusast soojustus- ja tuulutuskiht ning neljas hüdroisolatsioon ehk katuse
kattekiht.
Katusekate ehitatakse enamasti kahekordsest SBS-bituumenmaterjalist, mida toodetakse erinevates tehastes ja väga erineva kvaliteediga. Kuigi visuaalselt vaadates ei ole materjali kvaliteet silmaga nähtav, tuleb hoolega kaaluda materjali hinna ja kvaliteedi suhet. Igal materjalil on tehasest kaasas tooteleht koos materjali iseloomustavate näitajatega ning erinevatest näitajatest arusaamiseks on soovitav kasutada asjatundjate abi, sest kehvade materjalide kasutamisel jääb katuse eluiga oodatust tunduvalt lühemaks.
Järjest aktiivsemaks on muutunud erinevat värvi pealmise hüdroisolatsiooni- ehk kattekihtide kasutamine, kus seniste eelistatud toonide punase, pruuni, rohelise ja musta kõrval on aina populaarsemaks saanud valge puistega katusekattematerjalid, mis peegeldavad katuselt tagasi valgust ja soojust, ei kuumene suvekuudel üle ja katus püsib seeläbi kauem töökorras.


Kolmas põhjus: katuse alasoojustus

Enamus kortermajasid Eestis on ehitatud lamekatusega, mis on teistest katuseliikidest soodsaim ja paljudel juhtudel ka ainulahenduseks. Kuna energia hind aina tõuseb ning energiatõhususest on saanud ehituseobjektide juures peamine märksõna, on mõistlik lasta üle vaadata hoone piirete, sealhulgas ka katuste soojustuse vastavus tänapäeva nõuetele. Paraku vajavad enamik meie kortermajade katustest lisasoojustust, sest aastatega on kütmine muutunud kallimaks. See on toonud kaasa aknavahetused soojuspidavamate vastu ning vanade ventilatsiooniavade sulgemise, mille tulemusena halveneb aga korterites sisekliima ning hoonete ülemiste korruste otsmised ruumid võivad hakata nurkadest hallitama. See omakorda toob nähtavale hoonete külmasillad ehk kohad, kus soojustus ei ole piisav või polnud soojustus korralikult paigaldatud. Õnneks saab seda kõike parandada!
Lisasoojutusena kasutatakse harilikult plaatvahtsoojustust või kõva katusevilla. Selle paksus selgub projekteerimise käigus ja sõltub paljuski olemasolevast katusest. Kortermajade katuste renoveerimisel olemasolevat vana katust tavaliselt alt ära ei võeta.
Aastatega on lamekatuste soojustusmaterjalide kihid muutunud paksemaks, et tagada väiksemad soojakaod ning säästa korteriomanike soojusenergiale kuluv raha. Eestis üle 24 000 kolme või enama korteriga elamut, mille keskmine energiakulu aastas on 250 kWh. Eesmärk oleks aga jõuda tasemeni 150 kWh aastas.
Lamekatuste ehitamine nõuab erialaseid teadmisi ja pikaajalisi kogemusi. Kasutades oma ala professionaalide abi hoiate kokku aega, vahendeid ja saate katusele kindla garantii!
www.evari.ee

Sisestatud: 16.11.2020

Evari Ehitus OÜ

Tel.:
738 0927, 506 0579
Aadress:
Kassisilma 4, Räni alevik, Kambja vald, 61708 Tartumaa, Tartu, Tartumaa
E-mail:
Kirja saatmine ebaõnnestus. Täitke kõik väljad.

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Evari Ehitus annab nõu, millal on aeg mõelda kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha

Evari Ehitus annab nõu, millal on aeg mõelda kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha

Igal katusel on oma eluiga, mis jääb sõltuvalt materjalist, paigaldusest, asukohast ja hooldusest 10 - 40 aasta vahele. Seejärel on käes aeg katuse vahetamiseks või renoveerimiseks - seejuures võivad katused vananeda nii füüsiliselt kui moraalselt. Millal on õige aeg mõelda katuse uuendamisele ja kuidas ehitada tõeliselt pikaajalist katust, räägib üle 25 aasta katuste ehitamisega tegelenud OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.

Lamekatuste remont, renoveerimine ja rekonstrueerimine Evari Ehituselt

Lamekatuste remont, renoveerimine ja rekonstrueerimine Evari Ehituselt

Kevadel on viimane aeg mõelda katuste remondi, renoveerimise, rekonstrueerimise peale. Lamekatuste elueaks, mis ehitati enne Eesti Vabariigi iseseisvust, võib lugeda 15-25 aastat. Suur osa Eesti elamufondi kuuluvatest korteritest ehitati aastatel 1960 kuni 1990. Massiline lamekatuste renoveerimine toimus sajandivahetusel ehk 90ndate aastate teisel poolel ja käesoleva sajandi alguses. Eelmise sajandi seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel ehitatud katused ei pidanud enam katusele tulevat niiskust kinni ja katused hakkasid vett läbi jooksma.

vaata kõiki