KUIDAS TAASTADA TOOLI

Peaaegu igaühel meist on kodus mõni vana mööbliese, mis vajaks korda tegemist või lihtsalt veidi kõpitsemist. Kui ei ole võimalust lasta asjatundjatel seda korda teha, siis tuleb saada üle hirmust ning proovida enda käteosavust ja ilumeelt. Raskem on muidugi siis, kui ei olda teadlik puidutöötlemise põhitõdedest. Aga kui piisavalt tahtmist on, siis saab üle sellestki lüngast. Vana asja taastamise juures tuleks kindlasti jälgida, et mööbliese ei kaotaks oma ajaloolist hõngu, mis sellele esemele ju tegelikult väärtuse annabki. Kõige parem näide siinkohal oleks ehk tooli restaureerimine. Alustame...

• vana viimistluse eemaldamisest: Seda võib teha kaaprauaga või lihvpaberiga. Lihvpaberi kasutamisel tuleks liikuda väiksemast numbrist suurema poole Esimene lihv võiks olla paberiga nr. 80 ning lõpplihv paberiga nr. 120. Puidust ornamentide ja treitud osade puhastamiseks võib kasutada nn. värvisurma, kuna ainult lihvimine ei anna nii head tulemust ja on aeganõudvam. Igasuguse keemia kasutamisel tuleb muidugi jälgida ohutusnõudeid st. kummikindad kätte ja prillid ette! Puidu lihvimine toimub alati pikkikiudu, vastasel juhul jäävad peale peitsimist puidu pinnale inetud lihvimisjäljed. Lihvimisega ei tasuks ka liialdada, eriti siis kui tahetakse eset tumeda viimistlusega katta. Hele viimistlus nõuab sügavamat pinna puhastamist.

• Puidu parandustööd: Tüüpiline viga vanadel toolidel on tappide logisemine. Rusikareegel siinkohal on: kõik mis logiseb tuleb lahti kangutada ja uuesti liimida. Tappide lahtisaamiseks võib abivahenditena kasutada kuumaõhupüstolit ja veega niisutamist. Kui te ei taha kolme jalaga tooli omanikuks saada, siis tuleb selle töö juures kannatlik olla, et tapp ei murduks, seda enam et vana puit on rabe. Raskem probleem on siis kui mõni detail on hoopis puudu. Oma praktikas olen näinud üsna naljakaid ja kohmakaid ponnistusi sel teemal, seetõttu soovitan selle probleemi lahendada asjatundjate abiga. Enne tooli lõplikku kokkuliimimist tuleks tooli kuivalt kokku proovida jälgides, et kõik normaalselt kokku sobiks. Parim kättesaadav puiduliim on PVA. Kui tappi peale puhastamist uuesti kokku proovida, peaks see üsnagi tihkelt käima. Vastasel juhul võib kasutada tihenduseks marlit, mida tuleks liimiga määrida ja ümber tapikeele mähkida. Kokkupanemise ja liimimise protsess ise peab toimuma kiiresti, kuna muidu võib liim lihtsalt enne ära kuivada. Arvestada tuleks umbes 20 minutiga. Seetõttu peaksid kõik vajalikud tööriistad ja asjad käepärast võtta olema. Tooli liimise puhul võib sarja kokku surumiseks kasutada pitskruvide asemel tavalist koormarihma, mida autode koorma kinnitamiseks kasutatakse. Liimise töö peaks toimuma sirge laua peal, et pärast saaks kontrollida kas kõik tooli jalad on ikka kõik ühtlaselt vastu lauda või mitte. Kui nad seda ei ole võib toolile asetada raskuse, mis suruks tooli jalad ühtlaselt vastu lauda. Vigu mis on liimimisel tehtud, on pärast väga raske kõrvaldada. Isegi asjatundjatel võib mõni pulk meelest minna, mida on pärast võimatu kohale asetada, seetõttu peaks tähelepanelikult tooli üle vaatama.

• Polstritööd. 30ndate aastate söögi ja kirjutuslaua toolide puhul on tüüpiliseks lahenduseks nn. kõva polster. See koosneb tavaliselt kurtedest (rihmad mis paistavad tooli põhja altpoolt vaadates) või vineerist. Nende peal on tugev riie, siis tuleb mererohi, seejärel õhuke vatikiht ning kõige peal on kunstnahk. Kui polster on enamvähem säilinud, võib vana naha (või riide) maha võtta ja uuega asendada. Kui aga polster on hävinud siis tuleks sadulsepa poole pöörduda.

• Viimistlemine. Kui te olete selle etapini jõudnud võite kergendunult hingata - hullem on möödas. Siiski võib ka nii juhtuda et halb viimistlus võib kõik eelneva töö nässu keerata. Sellepärast ka järgmine nõuanne: peitsimisel on soovitav kasutada piiritusepeitsi. Peitsi eesmärk ei ole puidu kaitsmine, nagu ekslikult arvatakse, vaid puidu tooni muutmine ja puidu ilu esiletoomine! Piiritusepeits on küll kallim kui tavaline vesipeits, kuid jätab parema tulemuse - eriti algaja käes. Kuna vesipeitsi lahustiks on vesi, võib vee niiskus tekitada uusi probleeme, näiteks spoonitud mööbli puhul võib spoon hakata mullitama. Peitsimisel (nagu ka lakkimisel) tuleks jälgida, et peits ei jääks ühte kohta hunnikusse, mida aitab saavutada poolkuiv pintsel. Liikumise suund peitsimisel ja lakkimisel peaks olema seestpoolt väljapoole ja altpoolt ülespoole. Lakiks võiks kasutada spetsiaalset niiskuskindlat lakki, mis on ise laiali valguv (tiksotroopne) ja mõeldud mööblile. Laki valikul tuleks meeles pidada, et läikiv lakk toob kõik vead paremini esile kui matt lakk. Lakkimisruum peaks olema võimalikult tolmu- ja putukavaba.

• Muud võimalused. Juhul kui tegemist ei ole väärispuidust esemega, siis võib kaaluda ka selle üle värvimist. Üle värvimiseks ei pea vana lakikihti eemaldama - piisab vaid aluspinna aukude pahteldamisest ja kergest lihvist. Siingi tuleks uurida eseme originaalset viimistlusliiki ja seda eeskujuks võtta. Võib-olla peitub vana värvikihi all hoopis silmale kaunis väärispuidu tekstuur. Laias laastus võib öelda, et lehtpuit käib laki ja peitsi alla, okaspuit aga värvi alla. Vahatamist kasutatakse viimistlusena põhiliselt talupojamööbli puhul. Selleks sobib naturaalne mesilasvaha, mida saab lahjendada tärpentiiniga. Võib loomulikult osta ka poes müüdavaid mööblihooldusvahasid. Vaha kantakse õhukese kihina pehme lapiga mööbli pinnale ning hõõrutakse seejärel läikima. Sedasama meetodit võib kasutada ka lakikihi värskendamiseks. Mesilasvaha jätab mööblile kerge siidja läike. Poleeritud pindu siiski ei vahatata. Samuti tuleks meeles pidada, et reeglina üle värvimine vähendab mööbli turuhinda.
















AT Restaureerimiskoda
Aadress: Räägu 13, Tallinn
Telefon: 551 4882
E-mail: ahtit@mail.ee
WWW: http://www.zone.ee/atrest