Artiklid ja uudised

Katuse toimimiseks peab vesi katuselt minema pääsema

Lamekatuste ehituse ja hooldusega tegeleva OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala ütleb, et katuse hooldusele tuleks hakata mõtlema juba projekteerimise faasis. Kindlasti vajab katus igal aastal ka hooajalist tähelepanu.


Majaomanike probleemid katusel on tingitud paljuski katuste mittejärjepidevast ülevaatusest, kaootilisest puhastamisest ja tagasihoidlikust hooldamisest. Juba katuste projekteerimisel tuleks lahendada katuse olulised ehituslikud sõlmed selliselt, et katuste hooldamine ja korrashoid oleks võimalikult lihtne.

Soodsaim lahendus ei pruugi olla töökindlaim
Katusespetsid on kokku puutunud vihmavee äravoolusüsteemide lahendustega, kus vihmavesi juhitakse katuselt ära läbi parapeti.

Tellija jaoks võib selline lahendus tunduda esmapilgul soodsana, kuid praktikas annab selliselt lahendatud vee äravool palju täiendavat tööd nii tellijale endale kui ka katust hooldavatele meistritele, keda tellija tulevikus appi kutsub – seega ei saa perspektiivis rääkida raha kokkuhoiust. Pikemas vaates osutub algselt soodsana tundunud lahendus hoopis kulukamaks lahenduseks.

Läbi katuse parapeti vee äravoolu ehitamine nõuab väga läbimõeldud projektlahendust, väga korralikku ja professionaalset teostust ning hoolsat tellijat, kes suudab ja kellel jätkub aega järjepidevalt vee äravoolusüsteemi kontrollida, hooldada ja vajadusel remontida.

Selliselt lahendatud vee äravool katuselt nõuab kõrgendatud tähelepanu nii katuse ehitamisel kui ka pidevat ja kõrgendatud hoolt igapäevases elus.

Suvised probleemid on seotud ummistustega
Suvel peab hoolikalt jälgima, et vihmavee äravool ei ummistuks mehaaniliste setetega, milleks sagedamini on puude lehed, okkad ning muud katusele kogunenud mittevajalikud asjad. Äravooluava kaitsmiseks tuleb sellele paigaldada prahisõel . Vihmaveetoru ülemisse otsa ehk veesüliti väljavooluava alla peab paigaldama vihmaveetorust piisavalt laiema/suurema vihmaveelehtri, et katuselt läbi parapeti mööda veesülitit tulev vesi jõuaks lihtsalt vihmaveetorusse ning ei läheks vihmaveetorust mööda ega märgaks ja rikuks hoone seina.

Peab arvestama, et katuselt tulev veekogus on erinevatel päevadel erinev, mistõttu voolava vee trajektoor ei ole ühesugune, vaid muutub.

Vee äravoolu ehitamisel ei tohi katuselt läbi parapeti tulevat veesülitit ühendada jäigalt ühes tükis ehk ilma vaheta vett ära viiva vihmaveetoruga, vaid veesüliti ja vihmaveetoru vahele peab jääma võimalus, et ummistuste korral oleks võimalik veesülitit ja vihmaveetoru puhastada.

Selline lahendus väldib ka vihmaveetorude ummistuste korral katusele vee kogunemist, sest vesi saab hädaolukorras ikkagi katuselt ära voolata, kuigi tekib ebamugavus ehk on oht seinte märgumiseks.

Selline olukord on ikkagi parem, kui katusel olev vesi hakkaks ohjeldamatult tõusma ehk tulvama ja mingil hetkel võiks hakata vesi ajama üle katusekatte ülemise ääre ja tulvav vesi uputaks kogu maja veega üle.

Jälgides veesüliti toimimist ehk seda, et veesüliti ees ega sees ei oleks takistusi, saame vältida halvimat ehk tulvaveest tingitud majakonstruktsioonide märgumist.


Vee äravoolusüsteem peab olema elektriküttega
Keerulisem olukord on aga talvel ning sügis- ja kevadtalvel ehk ajal, kui väljas on nullilähedane temperatuur ning päeval sulatab ja öösel külmetab. Sellises olukorras on katuselt vett ära viivates kohtades kerge tekkima jää ehk veesülitid ja vihmaveetorud jäätuvad. Sageli ummistab jää kogu vee äravoolusüsteemi – nii veesüliti kui vihmaveetoru. Selline olukord on väga ohtlik, sest katusele võib tekkida väga palju mittesoovitud vett, jääd, lumesegu, mis võib kogu maja kahjustada. Jää mõjub halvasti kogu vee äravoolusüsteemile, sest sulamisel see paisub ja mingil hetkel võib vee äravoolusüsteem lihtsalt lõhki minna.

Selliselt ehitatud katuselt vee äravoolulahenduse korral on väga oluline, et vee äravoolusüsteem oleks pidevalt lahti/ korras.

Kindlasti peab vee äravoolusüsteem olema elektrilise küttega ja küttesüsteemi/-kaabelite võimsus peab olema piisav, et tagada vee äravoolusüsteemis jäätumiskaitse.

Tavaliselt on elektriküttelahendused isereguleeruvad ehk lülituvad ise vajadusel sisse ja välja.

Väga tihti aga lülitavad tellijad kokkuhoiu eesmärgil elektriküttelahendused suveks välja ja unustavad need sügisel sisse lülitada. Probleem avastatakse aga liiga hilja, kui veeäravoolud on juba ära jäätunud.
Juhtub ka, et elektriküttelahendus on lihtsalt rikkis või sootuks läbi põlenud, küttesüsteem ei toimi. Vahel ehitatakse vee äravoolu küttesüsteem küll valmis, aga unustatakse elektrivõrguga ühendada.

On juhtunud, et tellija isegi ei tea, et elektriküttesüsteem olemas on, rääkimata konkreetsetest üksikasjadest. Vahel unustatakse vee äravoolusüsteemile elektriküttesüsteem hoopis panemata.

Kevadise hoolduse aeg on käes
Lamekatus tuleks üle vaadata vähemalt kaks korda aastas – kevadel pärast külma aja lõppu ning sügisel enne uute külmade tulekut.

Välja tuleks selgitada võimalikud katuse mehaanilised vigastused (torkeaugud, keevisõmbluste ja materjalide rebendid, katuse või hoone vajumisest tekkinud vigastused). Leitud vigastused tuleb kohe parandada.

Kontrollida ja vajadusel hooldada tuleb ka kõik katusel olevad käigurajad, katuseaknad, katuseluugid, turvapollarid, läbiviigud, parapetid , räästad , varikatused ja muud katusega seotud elemendid.

Kevadise ülevaatuse aeg on seega just nüüd ning arukas katuseomanik kaasab otsuste tegemisse ka kompetentse spetsialisti.

OÜ Evari Ehitus on 1991. aastal loodud ettevõte, millest on tänaseks kasvanud Lõuna-Eesti juhtiv lamekatuste ehitaja. Ettevõtte peamine tegevusala on uute lamekatuste ehitamine, soojustamine ning olemasolevate lamekatuste parandamine, remontimine, renoveerimine, rekonstrueerimine. Samuti tehakse lamekatustele ülevaatust, hooldust ja hüdroisolatsioonitöid.

Lamekatuste ehitamine nõuab erialaseid teadmisi ja pikaajalisi kogemusi.
Oma ala professionaalide abi kasutades hoiate kokku aega, vahendeid ja saate katusele kindla garantii!

Sisestatud: 29.04.2022

Evari Ehitus OÜ

Tel:
738 0927, 506 0579
Aadress:
Kassisilma 4, Räni alevik, Kambja vald, 61708 Tartumaa, Tartu, Tartumaa
E-mail:
Kirja saatmine ebaõnnestus. Täitke kõik väljad.

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Evari Ehitus annab nõu, millal on aeg mõelda kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha

Evari Ehitus annab nõu, millal on aeg mõelda kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha

Igal katusel on oma eluiga, mis jääb sõltuvalt materjalist, paigaldusest, asukohast ja hooldusest 10 - 40 aasta vahele. Seejärel on käes aeg katuse vahetamiseks või renoveerimiseks - seejuures võivad katused vananeda nii füüsiliselt kui moraalselt. Millal on õige aeg mõelda katuse uuendamisele ja kuidas ehitada tõeliselt pikaajalist katust, räägib üle 25 aasta katuste ehitamisega tegelenud OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.

Lamekatuste remont, renoveerimine ja rekonstrueerimine Evari Ehituselt

Lamekatuste remont, renoveerimine ja rekonstrueerimine Evari Ehituselt

Kevadel on viimane aeg mõelda katuste remondi, renoveerimise, rekonstrueerimise peale. Lamekatuste elueaks, mis ehitati enne Eesti Vabariigi iseseisvust, võib lugeda 15-25 aastat. Suur osa Eesti elamufondi kuuluvatest korteritest ehitati aastatel 1960 kuni 1990. Massiline lamekatuste renoveerimine toimus sajandivahetusel ehk 90ndate aastate teisel poolel ja käesoleva sajandi alguses. Eelmise sajandi seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel ehitatud katused ei pidanud enam katusele tulevat niiskust kinni ja katused hakkasid vett läbi jooksma.

vaata kõiki