Artiklid ja uudised

Kui sageli peaks kontrollima ahju ja korstent?


Suvi on varsti lõpusirgel ning ees ootab sügisene ja talvine kütteperiood. Tulevane kütteperiood tuletab koduomanikele meelde, et ahjud ja korstnad vajavad tuleõnnetuste vältimiseks kontrolli.

Mida ütlevad seadused?
Tuleohutuse seadus näeb ette, et kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab kord aastas puhastama kutseline korstnapühkija. Samas on eramajades lubatud korstnat pühkida ka ise, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul tuleb kaasata litsentseeritud spetsialist. Spetsialisti kaasamine on vajalik, kuna korstnapühkija saab kanda andmed küttesüsteemide portaali ning väljastada tehtud tööle elektroonilise akti, mis annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta.

Korstna pühkimist ja kütteseadmete hooldust tuleks teha igal aastal
Kutselise korstnapühkija, Viljar Ruusmaa, arvates on paljud inimesed seadust valesti tõlgendanud. Kuigi seadus nõuab kontrolli spetsialisti poolt iga 5 aasta tagant, siis korstna pühkimist ja kütteseadmete hooldust tuleks teha eramajas siiski igal aastal.

Korstnapühkija selgitab: „Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, ent mitte harvemini kui dokumentatsioonis ettenähtud. Enamasti on dokumentatsioon puudulik – sel juhul tuleb töö ette võtta vähemalt kord aastas. Puhastamissagedusega on võimalik välistada tahmapõlengu ohtu.“ Ruusmaa lisab: „Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada. Kuid üks kord viie aasta jooksul peab kõiki neid seadmeid puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija.“

Samas ei ole kõigeks vaja spetsialisti abikätt - nii mõndagi saab kodu kaitseks ära teha ka täiesti omal käel. Siinkohal toome välja paar lihtsat, aga olulist võimalust:
a) Paigalda küttekeha vastavalt nõuetele, millega on tagatud süsteemi töö efektiivsus. Lisaks tuleks kütteseadme ette paigaldada mittesüttivast materjalist põrandakaitse.
b) Kütmiseks kasuta kuiva küttematerjali (puu, brikett jne) ning väldi igasuguse pakendi ja prügi põletamist.

Ruusmaa lisas: „Kõige suurem oht peitub korstnalõõris tekkida võivas tahmapõlengus või kütteseadme halvas tõmbes. Lisaks tekitab puhastamata korsten kütteseadmes ebapiisava põlemisprotsessi, mille tulemusel võib vingugaas levida tuppa. Vingu võib lekkida siibri vahelt ja kütteseadme uksest.“

Gjensidige kindlustus esindaja sõnas: „Puhastamata korstnast või katkisest kütteseadmest alguse saanud tulekahju on kütteperioodil kodudes juhtuvate tuleõnnetuste kõige sagedasem põhjus. Soovitame küttekollete kontrolli teostamiseks pöörduda võimalikult aegsasti kutsetunnistusega korstnapühkija poole. Professionaalse abi eiramisel seate ohtu nii enda kui kaaselanike kodu ja vara. Samuti aitavad suuremat ohutust tagada suitsu- ja vingugaasiandur, aga kindlasti ka läbimõeldud kodukindlustuse lahendus.“

Veel tuletab kindlustus meelde, et suitsuandur ja vingugaasiandur on kohustuslikud kodudes, kus on ahi, puuküttega pliit või kamin. Lisaks on korstnaga ühendatud gaasiseadmega kodudes vingugaasiandur samuti kohustuslik.

Õnnetus ei hüüa tulles! Kindlustunde tagab kindlustus
Tuleõnnetuste vältimiseks ei piisa vahel kahjuks vaid näpunäidete järgimisest. Selleks, et kodu õnnetuse järgselt kiiresti korda teha ning kulutusi vähendada, sõlmi kodukindlustus koos varakindlustusega.

Korstnapühkimise teenuse saab tellida Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt.

Viljar Ruusmaa täiendavad näpunäited koduomanikele:
- Kasuta kuiva küttematerjali;
- Taga piisav õhu juurdepääs kütteseadmele (pliit, ahi, kamin, saunaahi);
- Siibritel on kaks asendit – täielikult lahti või suletud;
- Ära põleta kütteseadmes ehitusjäätmeid (värvitud, lakitud või peitsitud lauad, pakendid, plast jne);
- Täielik põlemisprotsess toimub, kui küttekoldes on tagatud kuiv küttematerjal ja piisav õhu juurdepääs kütteseadmele;
- Abi saamiseks pöördu kindlasti kutsetunnistusega korstnapühkija poole. Tema oskab anda nõu, kuidas kütteseadmes efektiivsemalt küttematerjali põletada ning samas säästa raha ja saada rohkem soojust.

Sisestatud: 02.08.2022

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Miks turvatunne ei tule ainult ustest ja lukkudest?

Miks turvatunne ei tule ainult ustest ja lukkudest?

Kodu turvalisusest rääkides mõeldakse sageli esimese asjana lukkudele, ustele ja muudele selgelt nähtavatele lahendustele. Need on olulised, kuid harva piisavad, et tekitada päris turvatunnet. Turvalisus ei ole ainult füüsiline piir, vaid ka teadmine, et ruum toimib loogiliselt ja toetab sind igas olukorras.
See tähendab ka seda, et turvaline kodu ei näe kõigi jaoks ühesugune välja. Mõne jaoks on oluline selge liikumistee ja füüsiline ligipääsetavus, teise jaoks vaiksem keskkond, stabiilne valgus või võimalus vähendada liigset stiimulit. Ka neuroerinevate inimeste puhul mängivad rolli detailid, mis aitavad ruumi paremini tajuda ja ennustada.
Sageli tekib turvatunne just neist nähtamatutest kihtidest – valguse paigutusest, liikumiste loogikast või sellest, kui lihtne on kodus toimuvat jälgida ka siis, kui ise kohal ei ole. Näiteks võivad koduvalve kaamerad pakkuda mitte ainult kaitset, vaid ka rahu, sest annavad võimaluse hoida ühendust oma koduga ka eemalt.

Korras tööruum ilma visuaalse segaduseta: millised lahendused sobivad kontorisse ja garderoobi?

Korras tööruum ilma visuaalse segaduseta: millised lahendused sobivad kontorisse ja garderoobi?

Korras ja hästi organiseeritud tööruum aitab keskenduda, parandab töö efektiivsust ning
muudab igapäevased tegevused sujuvamaks. Kui töölaud või garderoob on täis juhuslikult
paigutatud esemeid, võib see tekitada visuaalset segadust ja raskendada vajalike asjade
leidmist. Õigete lahenduste, nagu näiteks metallmööbel ja riiulid, abil on võimalik luua keskkond,
kus kõik vajalik on käeulatuses, kuid ruum ise püsib korrastatuna.

Lülitid kaasaegsetes kodudes – alates lihtsast funktsioonist kuni mugava lahenduseni

Lülitid kaasaegsetes kodudes – alates lihtsast funktsioonist kuni mugava lahenduseni

Kodu sisekujundus ja tehnoloogia arenevad kiiresti, seetõttu muutuvad isegi esmapilgul lihtsad detailid. Lüliteid hinnati varem ainult nende põhifunktsiooni põhjal, milleks oli valgustuse sisse- või väljalülitamine, kuid tänapäeval on nende roll palju laiem. Need on muutunud oluliseks mugavuse, esteetika ja isegi energiatõhususe suurendamise osaks. Kaasaegsed lahendused võimaldavad lihtsustada valgustuse juhtimist, luua hubase atmosfääri ja kohandada kodu vastavalt individuaalsetele vajadustele. Käesolevas artiklis käsitleme nii klassikalisi, ajaproovi läbinud lüliteid kui mugavamat ja funktsionaalsemat elukeskkonda luua võimaldavaid nutikaid lahendusi.

Soojustagastusega ventilatsioon – energiatõhus ja tervislik sisekliima

Soojustagastusega ventilatsioon – energiatõhus ja tervislik sisekliima

Soojustagastusega ventilatsioon on tõhus ja tänapäevane viis tagada ruumides pidev värske
õhu juurdevool ilma, et sellega kaasneks suur soojuskadu. Klassikalise ventilatsiooni puhul –
näiteks akna avamise kaudu – vahetub ruumiõhk kiiresti, ent koos sellega kaob ka küttega
saavutatud soojus, mis tuleb hiljem uuesti taastada, põhjustades kõrgemaid energiakulusid.
Soojustagastusega ventilatsioonilahendus seevastu töötab nutikalt: see kasutab välja mineva
sooja õhu energiat ära, et soojendada sisse tulevat külma värsket õhku. Tulemusena on
sisekliima pidevalt värske, aga soojus säilib.

vaata kõiki