Kodu otsimine...

Oma kodu - sedapuhku KORTERI - soetamisel kehtib raudreegel: üheksa korda kontrolli... ja siis kontrolli veel üheksa korda üle, enne kui osta usaldad. Nii võid olla kindel, et saad just sellise kodu, mida tõesti tahad.


Kuidas otsida?

Kõigepealt tuleks teha võimalikult täpselt selgeks oma võimalused ja vajadused. Seega siis: millise hinnaga korter on taskukohane, kui suur (mitu tuba) ja millises piirkonnas. Kui on vaja panga abi, siis viib järgmine käik laenuametniku juurde: saab täpselt teada, kas sissetulekud vastavad valitud hinnavahemikku kuuluva eluaseme soetamiseks. See aitab hoida kokku aega ja närve.
Korteriotsijatele on suureks abiks kuulutustelehed Soov ja Kuldne Börs, kuid hulga rohkem kuulutusi leiab internetist. Eesti suurim kinnisvarapakkumiste andmebaas KinnisvaraWeb asub aadressil http://www.kv.ee. Augustis oli selles andmebaasis ligi 43 000 müügiks pakutavat korterit. Sellises hulgas orienteerumise teeb mugavaks täpne otsingusüsteem. Samuti on sellel leheküljel võimalik sisestada oma korterisoov, kus lisaks hinnale ja asukohale saab täpsustada ka näiteks rõdu või sauna olemasolu. Teie soov saadetakse edasi 114 kinnisvarabüroole, mille maaklerid sobiva variandi puhul ise ühendust võtavad.
Kinnisvaraotsijate seas on üsna menukas ka teine kinnisvaraportaal City 24 aadressiga http://www.city24.ee, mille kaudu saab samuti teostada täppisotsingut ning saata maakleritele korterisoovi.
Just "selle õigena" tunduva maja puhul võib proovida ka vana nõksu ja jätta teadetetahvlile silt stiilis "soovin teie majja korterit osta", lootes, et ehk näkkab.


Maakleriga või ilma?

Tavaliselt sisaldub maakleri komisjonitasu (tavaliselt 3-5 protsenti müügisummast) korteri müügihinnas. Eriti mugav on maakleri abi kasutada inimestel, kelle töö ei võimalda sajaprotsendilist sukeldumist kinnisvaramaailma - korteri otsimist võib võrrelda tööga täiskohal.
Kui sama maakleri "portfellis" on mitu huvipakkuvat korterit, tasub tal lasta korraldada nö ringreis. Kogenud ja ausa maakleri nõu on kulda väärt, aga paraku leidub nende seas ka mesikeelseid jutupaunikuid.
Näide elust: "Kivimaja," kinnitab maakler. Ülekrohvitud puumaja, selgub hilisemal uurimisel.


Mida pidada silmas?

* Asukoht
Kõik korteriotsijad soovivad, et nende tulevane kodu asuks väikese majakese teisel korrusel, et rõdult avaneks hingemattev vaade aiale ja merele ning et kogu see kupatus asuks vana- või siis vähemalt kesklinnas.
Võrreldes ülejäänud Eestiga on Tallinna kinnisvarahinnad kõige kallimad. Tallinna kinnisvaraturul pole lähiajal hinnalangust ette näha, kinnitab Argo Koiduste Kinnisvara Agentuurist. Kallimates piirkondades nagu Kadriorg, kesklinn ja vanalinn hinnatõus jätkub. Ka Kristiines ja Põhja-Tallinnas on eluasemed hakanud üha enam hinda minema. Magalarajoonides Musta-, Õis- ja Lasnamäel asuvate paneelelamute hinnad on saavutanud maksimumi ega tohiks ülejäänud tõusu taustal eriti kallineda.
Üha rohkem lähevad hinda korterid Tallinnat ümbritsevates rohelistes väikelinnades, näiteks Sauel, Keilas ja Jüris, kus on olemas kõik eluks vajalik, sealhulgas kiire ühendus cityga. Saue korterihinnad on juba praegu võrdsed Õismäe või Mustamäega.
Korterite hinnad on viimaste aastate jooksul jõudsalt kasvanud ka teistes suuremates linnades. Tartus on maaklerid küll ennustanud kinnisvarahindade kasvu peatumist. Pärnu rannarajoonis asuvatel korteritel on aga Tallinnaga sarnased hinnad.
Kui mingi kindel korter silma jääb, siis tasub helistada kinnisvara hindajale ja küsida, kas see on küsitud müügihinda väärt. Suuline konsultatsioon on tasuta.


Uus või vana?

Valmivasse majja korterit broneerides saab enamasti esitada oma soove siseviimistluse kohta. Ja kõik-kõik on uus - aga paraku ka suhteliselt kallis. Uus ei tähenda alati, et kõik oleks korras: paljud neist majadest on ehitatud lohakalt ja kõige odavamaid vahendeid kasutades.
Näide elust. Noorpaar ostis pea miljoni krooni eest korteri tuttuude majja. Järgmise kahe nädala jooksul pärast sissekolimist tuli neil üle elada kaks pisemat iluvigade parandust ja üks suurem: vannitoa põranda kapitaalremont…
Valides odavama, kuid vanema maja, tasub korteriühistu esimehelt uurida, millal ja mis mahus on plaanis maja remontida. Pole ju mõtet hakata vannituba plaatima, kui kuu aega hiljem on kavas vahetada püstikuid, mille jaoks peavad töömehed läbi seina minema.


Remonti vajav või remonditud?

Müüja meelest "sissekolimiseks sobiv" korter võib ostjale tunduda "sanitaarremonti vajav". Ainult ühes võib kindel olla: kui kuulutuses seisab, et "vajab kapitaalremonti", siis nii see ka on.
Näide elust. Ostja sattus korterisse, mille akna vahel oli eelmise omaniku jalg. Lähemal vaatlusel selgus õnneks, et puujalg, kenasti püksisääre ja soki sisse pakitud.
Ettevaatlik tasub olla puhtalt müügi huvides tehtud remondi puhul, mis võib kuuluda kategooriasse "põgene, vaba laps!" Kuni selleni välja, et kui müüja oma mööbli välja kolib, siis selgub, et voodi alla pole jätkunud põrandavärvi ega kapi taha tapeeti.
Näide elust. Puumaja õnnelikust ostjast sai hetkega murtud mees, kui ta tegi seina väikese augu - ja talle vaatas vastu haisev õudusunenägu. Majas oli olnud tulekahju, aga et see jutt ei leviks ega müüki ei kahjustaks, kutsus omanik järgmisel hommikul kohale "meistrimehed", kes märja söestunud puu küprokiga katsid ja siis toad üle vuntsisid.
Kõige lollikindlam on osta ihaldatud piirkonnas kapitaalremonti vajav korter ning paigutada sinna veidi raha ja aega. Tulemuseks on samasse paika pakutavatest remonditud korteritest märksa ilusam ja kvaliteetsem eluase.


Mis materjalist ehitatud maja?

Olgu maja ehitatud puust, tellistest või paneelidest, kõigil on oma küsimärgikohad. Kõige targem on korterit üle vaatama minnes pista käekotti lood ja mõõdulint.


Puumaja

* Elekter. Vanemates majades võib olla elektrit sisse veetud tänapäevaste kodumasinate jaoks vähevõitu. Küsi Eesti Energia klienditelefonilt 1545, kui palju tuleb majja sisse elektrivoolu. Hea näitaja on 16 amprit korteri kohta. Ühe korteri kohta võiks olla vähemalt 10 amprit.
Eesti Energia müüb heameelega ka ampreid juurde, kuid see maksab: 1 amper 800 krooni + käibemaks = 944 krooni. Lisaks veel 472 krooni menetlustasu.
Küsida tasub ka, kas elektril on 1 või 3 faasi: mida rohkem faase, seda rohkem võimalusi.

* Muinsuskaitse. Puust pitsid-satsid on ju ilusad, aga muinsuskaitsealuses majas remonti tehes tuleb arvestada erinõudmistega. Mistõttu näiteks aknaraamide vahetus või restaureerimine maksab rohkem kui standardsed pakettaknad.

* Ahiküte. Tehke tuli ahju või pliidi alla, et tõmmet kontrollida.

* Vamm. Uuri, kas maja niiskemates kohtades on märke arenema hakanud majavammist või muudest puiduseentest. Vammi tundemärgiks on muuhulgas rõske hallituslõhn. Kahtluse korral - uurista seinast tükike puitu ja vii ekspertiisi. Uuringuid teeb näiteks Eesti mükoloogiauuringute keskus.

* Voodrilauad. Kõnni ümber maja ja uuri, kas mõned voodrilauad näevad välja silmnähtavalt uued. Kui jah, siis küsi põhjust: ehk on majas olnud tulekahju või on vesi kusagilt läbi jooksnud.

* Põrand. Võta kaasa väike pingpongipall ja pane keset põrandat - kui see veerema hakkab, on põrand kiivas. Veel parem nõks on visata keset põrandat ämbritäis vett ja vaadata, kas see valgub ühtlaselt laiali. Iseasi, kas müüja seda veetrikki teha lubab.
Näide elust. Kui parketti hakkasid tekkima praod, piilus ostja selle alla - ja avastas tühjuse. Selgus, et "meistrimehed" olid põrandat tasandades kallanud sinna lahtist liiva. Aegamisi lükkas maja all liikuv õhk liiva hunnikutesse, nii et parkett seisis kohati õhus.


Kivimaja

Kivimaja peetakse vastupidavuse tõttu üldiselt

kõige lollikindlamaks eluasemevariandiks. Eriti hinnatud on kõrgete lagedega vanemad kivimajad.

* Praod seintes - ohumärgid, mis võivad näidata, et maja vajub või on viltu. Praod võivad tekkida ka lekkivast katusest, mille tulemusena on vesi uuristanud seintesse käike, milles võib ka kivimajas hakata kasvama vamm.

* Välisfassaad - kui ikka määrdunud krohvi igalt poolt alla kukub, siis pole sellist lagunevat kohta mingi mõnu koduks nimetada. Ka võib see olla märk sellest, et katus laseb läbi.

* Torud ja elektrijuhtmed - millal on vahetatud? Kui seda tehti viimati paarkümmend aastat tagasi, tuleb arvestada lähiajal torutöödega, vastasel korral valitseb oht ennast ja teisi üle ujutada. Vanad elektrijuhtmed võivad tekitada majas tuleohtliku olukorra ning ei pruugi anda edasi piisavalt ampreid.
Näide elust. Kivimajja kolinud tütarlapsele sai üsna kiirelt selgeks, et pesumasina töötamise ajal teleka ees teed juua ei saa: niipea, kui ta kiirkeetja sisse lülitas, oli kogu korter plaksti pime.

* Puitdetailid - ka kivimajas leidub puitdetaile, näiteks põrand, mis võib kiskuda kiiva või olla mädanenud.


Paneelmaja

- nõukogudeaegse elamumajanduse pärand. Ehitatud enamasti 1960-1980.aastatel, keskmise arvestatud kasutuseaga 30 aastat.

* Kvaliteet. Paneelide vahed võivad vajada täitmist, et tuul läbi ei puhuks. Paljud paneelmajad valmisid omal ajal kiiruga, eesmärgiga ületada plaani. Kindlasti on kasulik rääkida inimestega, kes on elanud selles majas kaua või lausa algusest peale.
Näide elust. Ehitusel aega teenivad sõdurid ei vaevunud sageli standardist väiksemaid paneele tagasi saatma. Selleks, et paneel ikka seinas kinni püsiks, kiiluti nad teiste vahele puupakkudega kinni.

Kõigi majade puhul tuleks vaadata, millises korras on katus ja vundament. Väikesest vundamendipraost pole hullu, kuid lagunenud vundamendiga maja võib hakata kiiva kiskuma. Lekkiv katus on ammendamatu hädade allikas alates ämbritest toas kuni majavammini ja võimalike pragudeni seintes.


Mida jälgida korterit otsides?

- Milline on omandivorm?
Vallasasi - korter ise on küll erastatud, ent selle all olev maa mitte. Pangalaenu tagatiseks panditud korteri puhul tuleb arvestada, et kui vallasasi muutub pärast kinnistamise lõppu kinnisasjaks, tuleb pant ümber vormistada hüpoteegiks ja selle eest taas raha maksta.
Pangalaenuga ostes on vaja tellida hooneregistrist vara kohta õiend. Õiend kehtib 10 päeva ning selle võtmisel tuleb tasuda riigilõivu 500 krooni.
Kinnisasi - korterialune maa on erastatud ja korteri juurde kuulub mõtteline osa sellest. Kinnistamisega tuleks üsna kähku tegutseda, sest see kell kukub 1. jaanuaril 2004.
Korteriomand - maa on kinnistatud ja korter on reaalosa elamust.

- Mitu korterit on majas?
Igale korterile kuulub lisaks mõtteline osa pööningust ja keldrist, mille arvelt on võimalik soovi korral elamispinda laiendada. Mida vähem kortereid majas, seda suurem tõenäosus on juurdeehitamise eest maksta naabritele vähem või üldse mitte midagi. Ülemisele jupp pööningut, alumisele tükk keldrit - ja kõik on rahul.

- Kas majas on korteriühistu?
Hästi toimiv korteriühistu on suur pluss. Hea märk on, kui ühistu korjab igakuist remondiraha, et ootamatu häda korral oleks väike varu alati olemas. Tasub uurida, millised remonditööd on juba tehtud ja millised kavas.
See võib olla ohumärk, kui elanikud pole suutnud ise ühistut moodustada ja maja haldab mõni kinnisvarahoolduse firma, kellel ei pruugi olla erilist motivatsiooni parandada elanike elukeskkonda.

- Kes on su naabrid?
Saada pärast sissekolimist teada, et korrus allpool asub narkopesa ja korrus kõrgemal tegutseb bordell - tänan, ei!
Nutikas on sisestada maja aadress märksõnana kohtulahendite andmebaasi justiitsministeeriumi koduleheküljel http://kola.just.ee
Varasemaid pättusi kui 2001. aasta oktoobris tehtud sealt ei leia, aga abiks seegi.
Väiksemas majas võiks tutvuda naabritega, kuigi kõiki võimalikke ebameeldivusi ei pruugi ikkagi teada saada.
Näide elust. Pärast uude korterisse kolimist ärkas ostja kõva kolkimise peale. Selgus, et tema all elas päevasel ajal vagane hulluke, kel oli kombeks anda igal ööl paari-kolmetunnine radiaatorikontsert.

- Millised suhted on korteri omanikul ülejäänud majarahvaga?
Ükski korteriostja ei taha saada kaela eelmise omaniku muresid. Teiste majaelanikega vesteldes võib selguda, et müüdava korteri torustik uputab pidevalt alumist naabrit või et kahe korteri vahel puudub igasugune heliisolatsioon.
Näide elust. Heast hinnast ja ilusast korterist vaimustunud ostja ind jahtus, kui selgus, et müüja oli ühistu keelust hoolimata teinud ohtlikke ümberehitusi, mida uuel omanikul tuleks kohe kõrvaldama hakata.

- Ega korteris pole üürnikku?
On juhtunud sedagi, et korteriomanik vaikib pikaajalisest üürilepingust. Hiljem on segadust palju, kui selgub, et ostja on saanud koos korteriga ka majulise. Ettevaatlikult tasub suhtuda sundüürnikuga asustatud korteritesse, mis on müüja sõnul "kohe-kohe vabanemas".

- Mitmendal korrusel?
Plussid ja miinused:
Sokli- ehk keldrikorrus võib olla pime ja rõske. Kõik oleneb sellest, kui korralikult on tehtud hüdroisolatsioon ja põrand. Kui kõik vajalikud isolatsioonid jms on tehtud, on talvel tegemist meeldivalt sooja ja suvel mõnusalt jaheda pesaga.
Näide elust. Soklikorrusele kolinu tundis toas rõskust. Töömehed leidsid põranda alt mädanenud palke ja liitrite kaupa vett - tuli välja, et eelmisel talvel oli keldris purunenud radiaator.
Kindlasti on vaja põrandakütet. Kui majas pole gaasi, kulub elektriküttele palju raha.

Esimesel korrusel on peamine probleem turvalisus. Pättidel kerge sisse ronida, korter vajab trelle ja signalisatsiooni. Kui aknad on väga tänava ääres, tuleb harjuda elama, kardinad ees, muidu kiikab iga mööduja tuppa sisse.
Näide elust. Noorpaar jättis palaval suveööl esimese korruse akna poikvele. Öösel ärkasid nad koera niutsumise peale ja nägid toas askeldamas võõrast meest, kel õnnestus lasta jalga kahe mobiiltelefoni ja ühe rahakotiga.
Teiselt jälle on esimesel korrusel elada hea siis, kui majas pole lifti ja iga päev tuleb lapsekäru tuppa tassida. Ka vanainimesel on esimesel korrusel mugavam.

Ülemise korruse peamine probleem on see, kas katus ikka peab. Kõrgetel paneelelamutel (9-16 korrust) muutub rõduäärte jm plekiosakeste kolin suuremate tormide ajal üsna tüütuks. Plussid - avar vaade, kui vastasmaja ei asu just otse kõrval.

Ärkli- ehk katusealune korrus - enamasti on mingi osa korterist katuseviilu all ehk viltune. See esitab oma tingimused mööbli paigaldusel. Võib juhtuda, et sisustus tuleb tellida eriprojekti järgi.
Ärklikorrustel on väga oluline katuse korrasolek ning soojus- ja heliisolatsioon - keegi ei taha ju, et iga suurem vihmasabin tähendaks trummisoolot. Teisalt on aga võimalus elada tõeliselt omapärases korteris. Eluruumide arvestuslik pind (mille järgi määratakse ka korteri hind) algab kõrgusest 1.60 meetrit. Põrandapind, mis jääb viilu alla sellest madalamale, on "pealekauba".

Keskmiste korruste korterid - peamine oht peitub naabrites. Kui ikka ülemistel läheb pidevalt pesumasin või boiler katki, siis tuleb loota, et neil on piisavalt ausat meelt ja raha, et hüvitist maksta. Muuseas, naabrite uputuste eest saab end ka kindlustada.
Näide elust. Mustamäel kalli remondi teinud naine on pidanud ülemiste naabrite tõttu juba mitme tuhande krooni eest lage ja seinu parandama. Kusjuures ei või teada, millal nad jälle oma igivana pesumasina tuksi keeravad.

Kui suured on kommunaalmaksed?

Küte. Kõige suuremad arved tulevad paneelmajade kaugkeskkütte ja elektrikütte korral. Kuigi ahjukütet peetakse tülikaks, on see odavaim. Lisaks ei pea ootama kütteaja algust.
Paneelmajas võib hoolimata soolasest soojaarvest olla toas ikkagi jahedavõitu. Oma kütte puhul saab olla kindel, et makstakse vastavalt tarbimisele, mitte ei hüvitata trassikadusid vms.
Näide elust. Mulluse pakase ajal kulus puumaja renoveeritud 50ruutmeetrises korteris elektriküttele keskmiselt 2000-2500 krooni kuus.
Gaasikütte paigaldamine maksab keskmiselt 30 000 krooni. Kui krõbe paigaldushind üle elada, on kuumaksed (praegu) ühed soodsamad. Samas hoiatatakse gaasihinna tõusu eest.
Näide elust. Gaasiküte soklikorruse 60ruutmeetrises korteris (kus on ka põrandaküte) maksis mulluse pakasega 500-600 krooni kuus.

Vesi. Enamasti on kõigis korterites juba veemõõtjad. Kui pole, siis tuleb arvestada lisakulutusega ja need kindlasti paigaldada.

Ühistumaksud, remondifond. Tore, kui majas on ühistu, mis raha kogub. Mida on selle raha eest tehtud? Samuti võiks uurida, kas ühistu on võtnud laenu ja milleks seda kasutatakse.

Võlad. Kui on tegemist korteriühistuga, siis lähevad vanad võlad uuele omanikule üle. Enne ostu-müügilepingu allkirjastamist tuleks müüjalt nõutada kõikvõimalikke dokumente (arvete koopiaid), et ühistumaksed, elektri-, gaasi-, vee-, telefoni- jm arved on kuni korteri vabastamiseni või kokkulepitud mõõdikunäiduni ilusasti tasutud.


Eelleping

Kui ostusoov kindel, kirjutavad ostja ja müüja tavaliselt alla eellepingule.
Notariaalselt kinnitamata eelleping ei kohusta õigupoolest millekski. Kui see on tehtud lihtsalt usalduse peale - mina ostan ja sina müüd -, võib emb-kumb osapool öelda lihtsalt, et tuju läks üle. Ja nii ongi.
Müüjale annab kindlustunde käsiraha, mille ostja eellepingut allkirjastades ette maksab. Laenuga ostmise korral ei tohiks käsiraha maksta enne, kui pank on andnud kindlalt jaatava vastuse.
Lepingus on tavaliselt kirjas, et kui tehing jääb ära ostja süül, siis on ta ilma ka käsirahast. Ostjal on omakorda kasulik nõuda, et eellepingus oleks kirjas ka trahv müüjale: kui tema peaks loobuma, tuleb lisaks käsiraha tagastamisele maksta trahviks sama suur summa. Iseasi, kas keegi hakkaks näiteks 10 000 krooni pärast kohut käima, aga selline ebamugav võimalus ikkagi distsiplineerib.
Eelleping täpsustab muidki detaile nagu näiteks notaritasu - tavaliselt maksavad ostja ja müüja selle kahasse.


Pangalaenu taotlemine

Kui korteri jagu raha on olemas - siis palju õnne! Kui aga mitte, algab pangatrall. Laenupakkumist tasub küsida võimalikult paljudest pankadest, et valida enda jaoks parim võimalus.

Laen või liising - liisingu puhul võib omafinantseerimise protsent olla madalam. Laenu puhul on kodu päris oma, liisingu puhul kuulub korter aga pangale, mistõttu makseraskuste tekkimisel võib olla suurem oht sellest ilma jääda.

Kui raha on mõnevõrra - tavalise eluasemelaenu puhul nõuavad pangad omafinantseeringut vahemikus 30-34 protsenti, lisaks panditakse ostetav korter laenu tagatiseks.

Kui raha on vähe - 10% omafinantseeringuga saab laenu KredExi käendusega. Selle taotlemiseks peab olema kas:
- kuni 35aastane ning lõpetatud kõrg- või keskeriharidusega,
- kasvatama alla 16aastast last,
- sundüürnik.
Igal juhul peab taotleja minevik olema maksehäiretest prii. KredEx on keeldunud garantii andmisest ka sel põhjusel, et aastaid tagasi jäi mobiiliarve õigel ajal maksmata.
Enda "puhtust" saab kontrollida internetis aadressil http://www.krediidiinfo.ee asuvas tasuta maksehäireregistris. Selleks on vaja ennast identifitseerida kas ID-kaardi või hanza.neti kaudu, ja isikukoodi järgi näeb kõiki maksehäireid. Korteri müüja isikukoodi teades võib ju ka tema tausta kontrollida.
Andmed on baasis nähtavad veel seitse aastat pärast maksehäire kustutamist.

Kui raha pole üldse - korteri saab osta täiesti ilma rahata ehk pankade keeles 0% omafinantseeringuga, kui on olemas piisav lisatagatis, näiteks isa-ema korter või suvila.
Tagatiste piisavuse arvutamise valemid on pangati erinevad. Näiteks Hansapank annab laenu kuni 70% tagatiste summast. Nii et ostes hindamisakti järgi 400 000kroonise korteri, peab lisaks panditav korter olema hinnatud vähemalt 171 500 krooni peale.
Ühispank soovib aga tagatiste summat, mis on laenust 1,5 korda suurem. Ehk ostes 400 000kroonist korterit peab lisatagatis olema vähemalt 200 000 krooni väärt.
Kui aastate jooksul on piisav osa laenu tagasi makstud, saab lisatagatise pandist vabastada.
Kui pangalaenust ei piisa korteri soovitavaks kapitaalremondiks, võib teha esialgu valmis jõukohase osa remonti, lasta siis korteri uuesti suuremale summale ümber hinnata ning küsida laenu juurde.
Eluasemelaenu intresside pealt maksab riik pärast tuludeklaratsiooni esitamist tagasi 26% tulumaksu, sama kehtib ka kodu ümberehituseks (kuid mitte remondiks!) võetud laenu puhul. Maksuametist tasub uurida, kas teie kavandatavad muudatused vastavad ümberehituse nõuetele ja siis nii see ka laenu taotledes sõnastada. Kuna maksuamet ei lepi jutuga, et "näe, siin duširuumi kohal oli enne sahver", tuleks alles hoida kõikvõimalikud töömeestele väljamakstud tšekid. Kui on plaanis teha kõik oma kätega, tuleb tellida arhitektilt ümberehituse projekt.

Hindamisaktid - pangalaenuga ostes neist mööda ei pääse. Kui korterit on viimase aja jooksul hinnatud, tasub välja uurida kinnisvarahindaja nimi. Kuna tal on lepingupõhi olemas, on uue hindamise tellimine kuni poole odavam. Hindamisakte saab teatud büroode korral teha ka elektrooniliselt, millega kaasneb ka 10protsendiline hinnasoodustus.

Korteri kindlustus - ostes korteri laenuga, nõuab pank selle kindlustamist. Korter kindlustatakse taastamisväärtuse, mitte hindamisakti, laenusumma või ostu-müügihinna peale. Kui on kasutatud lisatagatist, siis tuleb seegi kindlustada. Puumaja kindlustus on reeglina kallim kui kivimajadel.

Elukindlustus on vabatahtlik, aga näiteks Hansapangas sai tänu laenukindlustusele 0,2 protsendi võrra soodsamat intressi. Oluline: kui tahad, et kindlustus hakkaks kehtima kohe laenu võttes, alusta asjaajamist paar nädalat varem.

Laenu tagasimaksmise graafik - kui loodate laenu varem tagasi maksta, on kasulik valida võrdse (fikseeritud) põhiosaga tagasimaksegraafik. Sel juhul tuleb küll laenu alguasjal maksta pangale iga kuu rohkem, kuid laenusumma kahaneb kiiremini ja sedamööda väheneb ka kuumaks. Annuiteetgraafiku puhul on iga kuu pangale makstav summa ühesuurune ning laenu algusajal moodustavad sellest suurema osa intressid.

Tehingutasud 400 000kroonise korteri ostmise puhul: 34protsendilise omafinantseeringu korral on vaja pangalt saada 264 000 krooni laenu. Tehingukuludeks läheb: lepingutasu 2640 krooni, notaritasu (2737 pooleks) 1368 ja pandi ja ostu-müügilepingu riigilõivu 1707 krooni. Kokku tuleb välja käia 5714 krooni.


Oma võtmed

Endale õige kodu leidmisel on pisut sarnasust lapse sünniga - pärast esimest kääksatust on emal möödunud raskused kui peast pühitud. Shampanjat ja võtmed, palun! Oma kodu võtmed.

Eesti Naine 02/2004