Tuba sinitaeva all

Planeering

1. Mis ja milleks? Õuetuba ehk terrassi on kõige lihtsam ja otstarbekam planeerida juba koos maja ehitusega. Kui see pole aga enam võimalik, siis tuleks kõigepealt mõelda – kuhu, kui suur ja millisest materjalist. Variante on palju, leia oma perele kõige sobivam: võta paber ja pliiats ja pane mõtted paberile!

2. Asukoht? Terrass võiks olla avatud õhtupäikesele. Hea, kui see on osaliselt varikatusega kaetud ning põhja- ja idatuulte eest kaitstud. Maja tagaukse vahetu lähedus on samuti oluline, nii on mugav toa ja õue vahel toimetada.
Ka korterit ostes tasub vaadata, mis suunas avaneb rõdu.

3. Rõdu kujundamisel mõtle eelkõige, mis sinna mahtuma peab. Kaks väikest aiatooli, lauake ja mõned lillepotid koos taimedega? Või ainult paar lillepotti? Ka tillukese rõdu saab väikeseks oaasiks kujundada.

4. Ühtne kujundus. Kuna õuetuba on justkui majas oleva ruumi pikendus, mida näeb ka toast, siis võiksid kujunduse stiil, värvitoonid ja dekoratiivsed elemendid sobida siseruumide kujundusega.

Terrass

5. Kuju ja suurus. Arvesta, et terrassile mahuksid vabalt laud koos toolidega ja jääks ka liikumisruumi. Seal võib olla ka grillimiskoht ja laste mänguplats. Pea silmas, et terrassi olemus ja kuju haakuks maja arhitektuuri ja proportsioonidega!

6. Materjal. Hindasobivust majaga, materjali hilisemat hooldusvajadust ning kandetugevust. Materjalivaliku võimalusi:
* Puit – ilmselt sobivaim ja levinuim terrassimaterjal. Sellele on mõnus palja jalaga astuda, lastel on seal hea mängida ning see nõuab suhteliselt vähe hooldust. Puitu on ka küllaltki lihtne paigaldada ning see sobib hästi taimede ja ümbritseva loodusega. Vajab siiski aeg-ajalt hooldusvahendiga töötlemist. Paigaldamisel jälgi, et vahed ei jääks liiga suured, et laualt kukkuvad söögiriistad ja laste mänguklotsid pragudesse ei kaoks.
* Looduskivi – ilusa struktuuriga vastupidav materjal, aga pilvise ilmaga palja jala all külm. Tuntumad looduskivid on graniit, liivakivi, kiltkivi ja paekivi. Sobib hästi hoonest kaugemal asuva terrassi ehitamiseks.
* Klinkerplaat – keraamiline plaat, talub niiskust, aktiivset kasutamist ning on 100% külmakindel. Plaat võib olla sileda, reljeefse või karestatud pinnaga.
* Plastist kunstmaterjal – eri toonides, nii rullmaterjali kui plaatidena. Vajab aluseks tasast ja jäika pinda.

7. Katus. Meie heitlikus kliimas osutub tihtipeale hädavajalikuks ka mõni sirm või püsivam varikatus. Kokkukäiv sirm on lihtne ja otstarbekas – neid on erivärvilisi, nii et vali sobivaim. Kergkatuse ehitamine on aga juba tõsisem ettevõtmine, mis nõuab täpsemat läbimõtlemist ning maja arhitektuuriga sobitamist.

8. Mööbel peaks samuti sobima maja arhitektuuriga. Üldjuhul haakub modernse stiiliga hästi metallist ja plastist disainmööbel, puumajaga aga puitmööbel. Puidust terrassimööbel on mõnusalt ehe ja meil ehk kõige levinum, vajab aga kõige rohkem hoolt – õlitamist kevadel ja sügisel. Plastmööblit on kerge ümber paigutada ja lihtne puhastada.

9. Kokkukäiv mööbel on eriti otstarbekas siis, kui panipaiku napib. Aga võib valida ka hoopis n.ö in&out mööbli, mida saab suvel õues, talvel toas kasutada,.

10. Lastenurk. Kui peres on väikesi lapsi, võiks terrassil või selle lähedal olla liivakast või mängukoht. Aias jätkub ikka tegevust nii suurtele kui ka väikestele. Liivakasti võib ehitada näiteks osana terrassist, aga aste madalamale – siis on lihtne liiva kasti tagasi pühkida. Mänguasjade jaoks tasub aga hankida vihmakindlast materjalist kast, millel rattad all – seda on kerge liigutada ega pea asju igal õhtul tuppa viima.

11. Pingid võib ehitada ka nii nutikalt, et neid ei pea igal sügisel kokku panema. Pehmemaks istumiseks varu patju. Pinkide variandid:
· Kivipingid saab rajatakse osaliselt terrassi ääristava madalama müürina
· Puitpingid võib teha eraldiseisvana, aga ka kinnitada nad terrassi piirde külge. Pingialust ruumi saab kasutada lisapanipaigana – sinna võib panna näiteks punutud korvid. Aga istepingi võib ehitada hoopis kastina, mille kaane saab vajadusel üles tõsta.

12. Valgustus lisab suveõhtuile naudingut. Nagu toaski, eristame terrassil üld- ja dekoratiivvalgustust. Üldvalgustus võimaldab turvaliselt liikuda, dekoratiivne aga toob esile põnevaid vaateid.

13. Piirded. Kõrvaliste pilkude eest varjamisekssobib hekk või ka kõrgema taimestusega peenar, võresein, kardinad... On muidki võimalusi, valik sõltub maja asukohast ja ümbritsevatest oludest.

14. Õuekamin. Mõnus, kui õues saab nautida lõkketuld. Kamin peaks aga nii kujult kui ka materjalilt maja stiiliga sobima. Mõtle läbi ja planeeri selle ehitus ning asukoht, lähtudes tuleohutusest, ilmakaartest, vaadeldavusest jne.

15. Soojendus. Suveõhtu võib vahel ka jahe olla, siis on õues õdusaks olekuks soojendust vaja. Selleks on spetsiaalsed küttekehad. Tavaliselt piisab soojenduseks ühest lambist, aga sõltub muidugi terrassi suurusest.

Rõdu

16. Rõdu kasutusse! Rõdu on tore võimalus õueruumi loomiseks kortermajas. Kui rõdule ei mahu istumisnurk, siis põnevatele taimedele leidub seal ikka kohta – ilus ja nauditav ka toa poolt vaadates!

17. Hoidu ülekuhjamisest! Kui rõdul on pinda vähe, siis ei tasu seda taimede ja eri kujunduselementidega üle kuhjata. Ka liikumisruumi peab jääma.

18. Klappmööbel. Napil rõdupinnal istumisnurga loomiseks sobivad klapptoolid ja -laud, mida saab vajadusel kokku panna. Need võivad olla näiteks rõdupiirde külge kinnitatud.

19. Rõdu põrand võiks olla materjalist, mis tundub palja jala all mõnus ja mida on kerge puhastada. Levinud on jalale mõnusad puitplaadid, mis vajavad küll igal aastal väikest lisahooldust. Teine variant on plastplaatidest kate (nt Bergo Royal), mis on peaaegu hooldusvaba ja lihtne paigaldada.

20. Klaasitud rõdu on kui väike kodune õuetuba korrusmaja korteri juures – klaaspind loob avarustunde ja ühtlasi kaitseb tuule ja vihma eest. Klaasitud rõdu kavandades tuleb aga mõelda (ja ka nõu küsida), kas see idee sobib maja üldise arhitektuuriga! Raamideta selge klaasipind, mis muudab maja arhitektuuri kõige vähem, on kõige tagasihoidlikum ja seega parim lahendus.

Grill ja eine murul

21. Grillikoht. Suvel tahaks õues süüa. Et ilmaolud söögitegemist ja söömist ei segaks, tasuks grillimiskoht tuulte eest varjatuks ehitada. Hea variant on näiteks puitsõrestik, mida võib täiendada ronitaimede või põõsastega. Grillimiskoht võiks olla kavandatud nii, et toidutegija poleks ülejäänud seltskonnast eraldatud. NB! Ära unusta tuleohutust!

22. Abipinnad on grillimisel vm toidutegemise juures vajalikud, et oleks kohta pottide-taldrikute ja toiduainete käestpanekuks. Hea, kui jätkub ruumi ja võimalust püsiva abipinna ehitamiseks. Kui sellist võimalust pole, sobib ka kapike, rataslaud vms. Pane tähele, et need vihma kätte ei jääks!

23. Õige grilli leidmine ei ole lihtne, sest valik on suur. Üks valikukriteerium on sööjate arv – suurem pere vajab suuremat grilli.

Taimed jm meeleoluloojad

24. Konteineristutus. Olgu tegu rõdu või terrassiga, taimed sobivad õuetuppa alati! Konteineriteks võid valida lillepotid, ämbrid, kastid, korvid jne. Nii konteinerite kui ka taimede valikul kasuta julgelt fantaasiat, aga arvesta nende sobivust maja arhitektuuriga!

25. Metallümbrisega potid. Kui plaanid konteineristutust metallümbrisega potti, siis arvesta, et metall kuumeneb päikese käes ja seetõttu vajavad taimed rohkem kastmist.

26. Amplid. Lilleamplid, nagu konteineridki, aitavad terrassil või rõdul igal aastal uue meeleolu luua. Kasutada võib ka maja seintele või rõduäärtele kinnitatud lillekaste. Võid valida ühel aastal läbivaks õievärviks näiteks kollase, järgmisel aga hoopis lilla või valge. Sobita lillede värve õuetoas kasutatavate tekstiilidega.

27. Liblikad ja mesilased. Konteineritesse võid istutada maitse- ja ravimtaimi, mis on samas ka ilutaimed. Ühtlasi meelitavad nad juurde liblikaid, aga ettevaatust! – ka mesilasi. Peale maitsetaimede võid proovida kasvatada konteinerites ka köögivilju, näiteks hernest, kurki, redist jm. Hea toidutegemisel kohe haarata!

28. Meeleolukas küünlavalgus. Mõnusat õhtut terrassil või rõdul nautides on küünlad igati omal kohal. Paigutad need mõnda põnevasse laternasse rippuma või klaasanumaga lauale. Tore on juba üksainuski küünal, aga suurem hulk on veelgi efektsem ja annab ka rohkem valgust!

29. Nõud? Üsna levinud on õues ühekordsete nõude kasutamine. Praktiline ja lihtne, aga mitte eriti säästlik mõtteviis. Papptaldrikud võib ju pärast kasutamist põletada, plasti aga mitte – põledes eraldub mürgine gaas, millega õhku „rikastada” ei tohi. Ühekordseid nõusid ei ole mõistlik kasutada ka tuulise ilmaga või mereäärsel terrassil – need kipuvad laualt lendama ja toitu sülle paiskama. Miks mitte kasutada tavalisi lauanõusid? Õuetuba on ju ka tuba! Või varuda spetsiaalsed toredad suvenõud?

30. Panipaigad. Kuhu panna grillimisvahendid, kuhu nõud, kuhu istumispadjad? Asju, mis vajaksid nutikat panipaika, on õuetoas palju. Kõikvõimalikud kastid ja korvid on siinkohal abiks. Vaata ainult, et need ka vihmavett kannataksid või varju all asuksid.

31. Võrkkiik. Kui terrassil ruumi rohkem, võib mõelda ka võrkkiigele. Kas sobib n.ö klassikaline või eraldiseisev võrkkiik? Või hoopis rippiste? See sõltub peamiselt terrassi (või rõdu) konstruktsioonist ja suurusest.

32. Veesilm? Terrassile-rõdule võid teha oma väikese veesilmagi. See võib olla suurem või väiksem veeanum, mille sisse saad soovi korral isegi purskkaevu meisterdada. Vesi pakub rõõmu silmale, rahustab meeli ning on ühtlasi põnevaks kujundusdetailiks.

33. Tekstiilid. Õuetuba aitavad mugavamaks teha ka toolipadjad, suuremad istepadjad, sirm, kardinad, salvrätid jm tekstiilid. Needki tuleks üldisse kujundusse sobitada. Väiksemad ja suuremad detailid kokku loovadki õuetoast just õige meeleoluga paiga.


Kodu-aed.ee
Tekst: Margit Kool
Fotod: Camera Press
www.kodu-aed.ee/est/kodu/?newsID=6708