Külmakraadid võivad põhjustada kontoris ventilatsiooni streigi

Väga külmade ilmadega kipub büroohoonete ventilatsioon end välja lülitama, kuna ei jaksa sissetulevat õhuhulka ära kütta.


Nii mõnigi firma on talvel pidanud muret tundma ventilatsiooni kehva toimimise pärast, arvates, et ventilatsioon on kinni külmunud.

"Ventilatsioon ise ei saa kunagi kinni külmuda, ära võib külmuda veeküttekalorifeer, mis asetseb ventilatsiooniagregaadis," ütleb OÜ Koda Ehitus tegevdirektor Tarvo Virve.

"Meile teadaolevatel objektidel on õhusoojendusseadme kalorifeer kinni külmunud umbes 5% juhtudest, eriti tihti juhtus seda jaanuari alguse pakasega," sõnab Arto Künnapas OÜ Erlandist.

ASi Clik hooldusosakonna juhataja Allan Suurkask kommenteerib: "Külmumine on siiski äärmuslik, ebameeldivate tagajärgedega avarii, mis on mingi komponendi mittetöötamise tagajärg. Peamisteks probleemideks on, et ventilatsioon hakkab tööle poolel kiirusel või rakendub ventilatsiooni külmumiskaitse."


"Külmumiskaitse põhimõte seisneb selles, et kui veetemperatuur langeb kalorifeeris näiteks alla +10 kraadi, rakendub külmumiskaitse ja lülitab ventilatsiooni välja, millega seoses sulguvad ka seadmete õhuklapid," selgitab Virve.

Ventilatsiooni puhul algab teoreetiliselt ohtlik tsoon null kraadist. "Reaalsuses algab suurem oht muidugi

-20 kraadist allapoole, sest Eesti tingimustes on projekteerimisel arvutuslik talvine välisõhutemperatuur -22 kraadi," räägib Suurkask. "Nendest temperatuuridest allapoole on tegu süsteemide jaoks ekstreemse olukorraga."

Väga suurte külmade puhul peaks sundventilatsioon töötama poolel kiirusel, mitte täiskiirusel, kuna see hoiab ära kalorifeeri külmumise. "Väga külmade ilmade puhul ei jõua kalorifeer lihtsalt seda õhuhulka ära kütta," lausub Virve.

"Kuid reeglina on juba ventilatsiooni automaatika niimoodi projekteeritud ja ehitatud, et kui välisõhutemperatuur langeb alla etteantud külmakraadi, siis lülitab seade ennast poolele kiirusele."

Kui aga külmumiskaitse on ventilatsiooni välja lülitanud, tuleks kutsuda hooldus- või torutöid teostav firma. Avarii korral tuleb kiiresti välja lülitada ventilatsiooniga seotud seadmed ja sulgeda õigest kohast vesi. Parandamine sõltub suurel määral firmast ja sellest, kui kiiresti leitakse ja tarnitakse vajaminevad varuosad, aga ka ventilatsiooniagregaadi suurusest ning külmumise ulatusest.

Parandamine võib kesta ühest päevast nädalani. "Kuid võib ette tulla ka olukordi, kus parandamine ei ole võimalik ning tuleb tellida uus kalorifeer," tõdeb Suurkask.

Päris käredate külmade puhul saavad abi esmajärjekorras need firmad, kellel on sõlmitud hoolduslepingud, teistel tuleb oodata mitu päeva. "Kui aga tegemist on juhusliku külmumisega, mitte külmal ajal, saab abi kiiresti," lubab Künnapas.

"Kindlasti tuleks mõelda sellele, kuidas ehitada nii, et tagajärjed oleksid vähem ebameeldivad," sõnab Suurkask. Ventilatsioonikambri põrand peab olema veekindel ja põrandalt peab olema tagatud äravool kanalisatsiooni.

"Tähelepanu tuleb pöörata ka korralisele hooldusele, mis ennetab igasuguseid probleeme," lisab Tarvo Virve.


www.aripaev.ee