Õueköögid ja välikaminad

Omaloominguliste aianurgakaminate asemel eelistatakse aina enam õueköögi mõõtu istumiskohti. Ja enamikule neist ehitatakse peale katus, mis kaitseb nii inimesi kui ka kaminat-ahju-pliiti.

"Tulekoldega suvise istumisnurga ehitamisel tuleb oma soovid endale kohe algul hästi selgeks teha," kordab Andrus Konga Koltsi Kaminatest üle elementaarse tõsiasja. Näiteks - kas soovitakse ainult kaminat või ka suitsuahju, pliiti jne. Siis tuleb Konga sõnul mõelda pere vajadustele ning kui palju käib külalisi, kes kõik kaminanurka ära peavad mahtuma.


Natuke dikteerib istumisnurga suurust ka poes olev materjali valik. "Kuna kaubanduses müüdav katusematerjal on valdavalt 6-meetrine, siis üldjuhul ongi mõttekas teha katus mõõtmetega 6 x 6 meetrit. Põrand tuleb sel juhul väiksem, umbes 5 x 4 meetrit - katus peab ju olema kaldega," annab Konga vihje. Tema sõnul ei sõltu hind sellest väga palju, kas teha kaminanurk katusepinnaga 36 m2 või näiteks 20 m2. Viimasel juhul oleks põrandapinda vaid 12 m2, kuhu üle kolme-nelja inimese lihtsalt ei mahu - istujate ümber peab ka toimetamisruumi jääma.

Eeskirja järgi ja tuleohutu

Et õueköök käib ehitiste kategooriasse, on enne tõsiste plaanide tegemist vaja natuke orienteeruda ka seadustes. Ja tuleohutuseeskirjas.

Õueköök on ehitis nagu iga teinegi ja lähtuda tuleb ehitusseadusest. Ehk siis: kui köögi ja katusega istumisnurga ehitusalune pindala on alla 20 m2, ei ole ehituseks luba vaja, piisab ainult kohaliku omavalitsuse vastava osakonna teavitamisest. (Väikeehitiseks loetakse kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga ja maapinnast kuni 5 meetri kõrgust ehitist, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone.)

Jälgima peab ka krundile seatud ehitusaluse pinna üldisi norme. Kohaliku omavalitsuse spetsialist ütleb, millist, kui suurt ja naaberkrundist kui kaugele-lähedale jäävat õuekööki te üldse ehitada võite. Kui väliköök on vähemalt 20-60 m2, on vaja kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Põhjendatud juhtudel on omavalitsusel õigus nõuda ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti.

"Kindlasti tuleks võtta naabrite nõusolek, kui soovite kamina või õueköögi krundipiiri lähedusse ehitada. See peaks olema kirjalik - täna on üks naaber, homme teine, kes ütleb, et talle üldse ei meeldi selline asi," soovitab Konga.

Tuleohutuse seisukohalt on paljud seisukohal, et võimalike korstnast lendavate sädemete eest kaitseb sädemepüüdja. "Tegelikult on nii, et kui sa kaminas ainult puid põletad - ja vaid selleks kamin mõeldud ongi -, siis ei tule korstnast peale suitsu midagi. Sädemed ja hõõguvad lendosakesed tekivad ikka ainult siis, kui kaminas rämpsu põletada - mida teha ei tohi," juhib Konga tähelepanu. Rämpsu, ka näiteks puulehtede põletamisel läheb sädemepüüdja võrk kohe umbe ning seda peaks iga tuletegemise järel puhastama. Mis tähendab katuseleronimist ja harjaga nühkimist.

Paekivi on hinnatud materjal

Kui küttekolded ja istumisnurga pikkused-laiused mõttes paigas, naabrid ja kohalik omavalitsus teie plaanidega päri, tuleb otsustada, millest kogu see värk ehitada. Enamik inimesi eelistab paekivi, kas siis murtud või saetud paasi (vaata näiteks Rahvusraamatukogu maja või Kumu Tallinnas). Paekivi on ka hinna poolest kõige soodsam.

"Muidugi, see paas, mille inimene näiteks krundilt korjab, päris ehituseks ikka kindlasti ei kõlba. Ehituseks sobivad kihid on tunduvalt sügavamal, pealmised on suhteliselt pudedad," teab Konga.

Haapsalu Paekivi AS müügijuht Eerik Kukk on sama meelt: "Põhja-Eesti paekivi tuleb ilmastikukindluse pärast valida väga hoolikalt õigetest kihtidest, mis peavad ilmastikule vastu. Samas on Ungru paekivi, mida kaevandatakse Haapsalu lähedalt, väga ilmastikukindel. Igal juhul tuleb tellimisel kindlasti öelda, et kivi läheb õue, siis valitakse välja just ilmastikukindel paekivi. Paekivi iseenesest kuuma ei karda, aga otsese tule sisse seda panna ka ei saa, kuna põleb ära lubjaks. Paas kardab ka kiiret jahtumist, näiteks ei maksa kuuma kivi kasta üle külma veega. Nii et tulega kokku puutuv osa tuleks ka välikaminas laduda (shamott)tellistest ja siis paekivist kamina välisvooderdus ja soovi korral müüritis sinna kõrvale. Läbinisti paekivist võib soovi korral teha ka korstna ülemise otsa ehk piibu."

Konga lisab, et nemad kasutavad Valkla kandi Põhjakivi paasi: „Seal murtakse paasi käsitsi, lõhatud paasil on juba n-ö sünnist saadik mikropraod sees. Kuidas see ilmastikule vastu peab, sõltub sellest, kas katus on peal või mitte. Mina pakun, et katus pikendab pae kasutusiga 5-10 korda. Ilma katuseta kaminat võite hakata remontima juba kahe-kolme aasta pärast, sest meie talved on ju teada: sulatab, külmetab, sulatab, külmetab ja nii võib-olla talve jooksul 50 korda."

Kiviplaatidega läheb kiiremini

Kamina ja müüritise võib teha ka ükskõik millisest teisest kivist. Tihti arvatakse, et odavam tuleb, kui müüritis näiteks fiboplokkidest laduda ja siis dekoratiiv- või looduslike kiviplaatidega katta. "Ei tule odavam, aga nii saab kiiremini ehitada," ütleb Konga. Tema sõnul kasutatakse õhukesi kiviplaate ka päris kivi kõrval kohtades, kuhu tehniliselt pole võimalik murtud paasi laduda. „Aga selline kiviplaat, mis aluskivile liimitakse, sobib ainult katuse alla."

Müüritise ladumiseks on aeg-ajalt kasutatud ka graniiti. Enamasti on tegu tänavasillutisekivide toorikutega, selliste väikeste klotsidega.

Kunagi olid hästi moes munakatest ehk põllukividest laotud kaminakesed. Põhimõtteliselt on põllukividest võimalik ka tänapäeval kaminat ehitada, ainult et - kust kive võtta? Ahvatlevad kivikangrud põlluveertes on alati kellegi omad ja ilma loata neid veoki kasti tõsta ei tohi. "Kivid peab inimene tõepoolest ise otsima. Mere äärest, muide, neid samuti korjata ei tohi - seadus ei luba. Variant on siis kas oma maa pealt või näiteks vanaema põllult," muigab Konga. Ta lisab, et maakivitöö on oluliselt mahukam ja seega ka kallim.

Alati ei pea kasutama ainult poest ostetud uut materjali. Kellele sobib ja kes kusagilt kätte saab, võib puitosad (katuse talad ja kandvad postid) teha ka kasutatud materjalist. Vana maja lammutamiselt saadud ajahambamärkidega palgid on väga atraktiivsed ja tõenäoliselt peavad vastu veel ka järgmised sada aastat.

Tegelikult võib õueköögis ka tulekollet ümbritsevas müüritises kasutada vana materjali.

300 aastat vana savitellis, mõni tahmaviirg meelega peale jäetud, peaks samuti veel tükk aega vastu pidama. "Aga mina soovitan, et punast kivi, kas päris vana või vana moega uut (mida ka tehakse), võiks kasutada ainult aktsendiks, mitte tervet kaminanurka nendest laduda," ütleb Konga. Üleni tellistest laotud aianurk meenutab miskipärast kangesti nõukogudeaegse puhkebaasi kujundust...

Konga soovitab kõigil välikaminaehitajatel kivi kaitsva kihi ehk impregneeriga katta, seda ka põranda puhul, kui see kivist tehakse. Kuigi põrandalt kulub selline kiht käimisega mõne kuuga maha. "Kivikaitse annab aga vähemalt nii palju aega, paar minutit, et sa jõuad võtta lapi ja õli ära tõmmata, enne kui see kivisse imbub. Päris kindlasti jääb plekk alles, kui õliloiku kivil tunde või päevi hoida," ei usu Konga päris hästi juttu impregneervahendite võlujõust.

Libe kivi põrandaks ei sobi

Õueköögi põranda võiks üldjuhul puust teha. Kivist osa võiks olla vaid küttekolde ees.

"Välikamina juurde päris siledat kivi või plaati maha panna ei soovita - see on libe. Kivi peab olema ikka kergelt krobeline. Ja krobelise kivi peal ei paista rasvaplekid ka eriti välja," teab Konga. Ning meenutab ühe arhitekti ütlust: kui on plekid, siis näeb, et asja kasutatakse.

Puitpõranda kasuks räägib Konga meelest juba see, et seda on kivist lihtsam hooldada. Ka ei taha kivi peal ükski laud kindlalt seista, eriti veel krobelise kivi peal. Üks asi veel: puit on oluliselt soojem kui kivi. "Kui istumisnurk on katuse all, siis päike sinna üldjuhul peale ei paista. Suvel tuled paljajalu, tunnikese oled kivipõrandal ja juba tunned, et jalal on vilu," ütleb Konga.

Puitpõrand võiks olla immutatud lauast ja alt tuulutatav. Selle võibki maapinnast kõrgemale ja postide peale ehitada. "Pinnas ei tohi altpoolt vastu põrandat olla. Ja pinnasele tuleks ka geotekstiil peale panna, et hiljem malts põrandalaudade vahel läbi ei kasvaks," õpetab Konga.

Kaminanurka ehita nagu maja

Kaminanurga ehitamisel on esimeseks tööks vundament. "Vundament peabki olema sama korralik kui majal: sügav, alla külmumispiiri ja tugev. Kes üritavad kaminat n-ö otse maapinnale laduda, neil kergitab külm selle peaaegu kindlasti esimese talvega puruks," teab Konga.

Küttekolde ehitus on mõistlik asjatundja hooleks jätta. Enamasti aga lastakse kogu töö õueköögi ehitusel meistritel ära teha - peale kamina ka seinad, põrand, katus. Konga kinnitab, et nende firmas käibki asi üldjuhul "võtmed kätte" meetodil: tuleb mees kohale, teeb eskiisi ja firma ehitab kõik valmis. "Ainult eskiis seepärast, et elu on näidanud, et töö käigus kogu aeg midagi muutub," põhjendab Konga, miks neil kaminanurga kohta kohe tõsist projekti ei tehta.

Kes jaaniõhtul uue kamina ees istuda tahab, võiks asjaga aegsasti pihta hakata ja vundamendi juba eelmisel sügisel valmis teha. "Korraliku, kaminaga istumisnurga ehitus võtab meie meestel aega kõigest umbes kuu, aga kevadel on maa pikalt külmunud ja kui vundament tegemata, saab töödega alles mais peale hakata," ütleb Konga.

Kui kõik tööd otsast lõpuni firmast tellida, läheb üks keskmine kaminaga istumisnurk maksma umbes 200 000 krooni. Kes aga vähegi ise tööriista käes mõistab hoida või lihtsalt ise ehitamisest huvitatud on, võib tunduvalt odavamalt hakkama saada. Pooliku variandi ehk projektijuhtimisteenuse puhul inimene ehitabki tõepoolest ise, aga firma asjatundjad käivad aeg-ajalt konsulteerimas.

Kaminata suveköögi võimalused

Muidugi on võimalik tellida projekt mõnelt arhitektilt ja lasta köök vähempakkumise teel leitud ehitusmeestel valmis ehitada.

Pealinna pereema Anne valis oma Kakumäe kinnistu õueköögi tegemiseks aga oma mooduse: "Mõtlesime koos abikaasa Erkkiga välja, millist kööki tahame, ja siis tegin ise joonised. Nende järgi tegi ehitaja asja valmis."

Ise kavandatud õueköögi puhul peab olema eriti kindel, et ehitaja on tõepoolest asjatundja, kes tehnilist poolt jagab: millist kivi või puitu kasutada, kui sügav peab vundament olema jne. Ahjude, pliitide ja kaminate ehituse võiks sellisel juhul aga päris kindlasti pottsepale usaldada.

Anne mõtles hoolega läbi ka materjalid, millest ehitada: "Paekivi oli meil juba olemas, põrandat tahtsin puust, jalale hea mõnus. Et ikkagi õuevärk, siis immutatud puidust, mis kestaks ka. Kindlasti ka katus." Õueköögi üks sein ongi laotud paekivist. Teine sein on fiboplokkidest ja krohvitud majaga sama tooni.

Traditsioonilist kaminat selles Kakumäe õueköögis polegi. On tavaline puupliit, suitsuahi ja

balloonigaasil töötav vokkpann. Keset suvekööki on paekivist "kaev", mis tegelikult on "kaks ühes" ehk grill ja söögilaud koos. Suure ümmarguse puuplaadi keskmine osa käib ära ja selle all söe või puudega köetav grill ongi. Nii ei jää õueköögis ka elav tuli nägemata. Ja et katusealune tossu täis ei läheks, on grilli kohal kubu, kust omaette korsten läbi plastkatuse suitsu välja juhib.

Andrus Konga manitseb iseehitajaid lisaks korrektse vundamendi tegemisele ka korstna jämeduse teemal: "Välikamin nõuab hästi jämedat korstent. Õues ei teki rõhkude ja temperatuuride vahet nagu toas asuva küttekolde puhul, asi toimib sisuliselt nagu lõke. Ja siin aitab ainult jäme korsten. Meie ise ehitame tõmbelõõri jämedusega 250-300 mm."

Valmiskamin õue?

Veel üks variant õue küttekolde saamiseks on osta mõnest kaminasalongist valmiskamin. Kaminasalongi 12 Kaminat juhataja Priit Hanson aga hoiatab, et välikööki kivist lahtist kaminat või grilli ostes tuleb alati uurida, kas selle koldes üldse puudega tuld võib teha. Paljudes sellistes kaminates on lubatud kasutada vaid grillsütt.

"Aga näiteks Taani firma Nexo välikaminates võib teha ka ehtsat tuld ja loomulikult ka grillida," ütleb Hanson. Nexo välikaminad on valmistatud tulekindlatest materjalidest ja väljastpoolt kaetud looduskiviga ning ilmastikukindlad. Siiski võib Hansoni sõnul siis, kui kaminanurgal on katus peal, sinna paigaldada ka mõne valmis disainkamina või kaminasüdamiku baasil ehitatava kamina. Sel juhul peaks aga kaminasüdamik olema tehtud korrosioonikindlast (corten) terasest. Malmkaminat Hanson ei soovita: "Malm võtab niisketes oludes siiski ruttu roostekihi peale."

Nexo välikaminad maksavad sõltuvalt suurusest 18 000 (Nexo A) kuni 24 000 (Manor House) krooni, juurde tuleks veel arvestada paigaldusraha, mis on üldjuhul 15% kamina enda hinnast. Et aga Nexo kaminad koosnevad eraldi moodulitest, saab neid edukalt ka ise kokku monteerida.

Konga on valmiskaminate asjus üsna pessimistlik: "Väljas ei saa metallist asju kasutada. Isegi pliidiuksed tuleb mõne aja tagant ära vahetada - lähevad rooste. Õues lubatakse küll kasutada eritöötlusega ja roostevaba metalli, aga see viimane ei kannata hästi kuuma ehk otsest tuld ning hakkab mängima ja deformeeruma."







Kodukiri.ee
Autor: Ille Grün-Ots
Allikad: Eesti Korstnapühkijate Koda, Koltsi Kaminad
Foto: Koltsi kaminad
www.kodukiri.ee/artikkel.php?id=9528