Inglise tapeedi- ja tekstiilitootja iLiv missioon on lihtne – et muuta kodu sisutamine lõbusaks, vaimustatuks ning lihtsaks tööks, pakub iLiv oma abikätt. Iga kollektsiooni jaoks on välja töötatud erinevad ....
Kujundamise alustades võime olla teadlikud moest, trendidest ja stiilidest, uurida mitmesuguseid käsiraamatuid, kuid me võime ka usaldada oma meeli ja sisetunnet.
Me saame valida, kas kasutada uues kodus oma vana kodu meeleolusid uuendatud võtmes või luua uus meeleolu uusi trende järgides.
Kujundamise alustades võime olla teadlikud moest, trendidest ja stiilidest, uurida mitmesuguseid käsiraamatuid, kuid me võime ka usaldada oma meeli ja sisetunnet.
Me saame valida, kas kasutada ....
Kui Karel ja Epp endale uue kodu soetasid, andis teine laps oma sündimisest märku. Nüüd on neil juba neli last, kes mõnusalt kodu ärklikorrust jagavad ning kellest vanemad on juba pesast välja lendamas. Milline näeb välja kodu, kus on palju kunsti ja muusikat?
Kui Anni Arro asus oma kodu lähedale endisesse garaaži uut köögistuudiot rajama, oli oluline selle valgustus, et toitu kaunis valguses pildistada saaks. Mida veel profikokk hea köögi ehitamisel soovis?
Ajaloolises kõrtsihoones on olnud nii keeglisaal kui ka bordell - nüüd on seal kümme korterit, millest ühte on end sisse seadnud Brenda ja Risto. Endisesse vanaproua elamisse on nüüd loodud vannituba, ent sooja annab mõnus kaminahi. Panipaigast on saanud magamistuba ja noored on oma esimese kodu üle väga rõõmsad.
Kui Eva otsustas soetada esimese päris oma kodu Tartu kesklinnas, ostis ta 33 ruutmeetri suuruse uusarenduse korteri, mida maastikuarhitekti haridusega noor naine ise kujundama hakkas. Valitud modernsesse stiili toovad soojust violetsedja smaragdrohelised tuhmid toonid koos elegantse halliga.
Kui eestlanna Maaja 1972. aastal Soome elama kolis, hakkas ta koguma Eesti ja Soome tarbekunsti ning kunsti. Sellest on saanud nüüdseks üsna kaunis kogu pere Espoo kodus, mille soetasid nad kaasa Erkkiga siis, kui pojad suureks olid kasvanud.
Augustikuu Kodukirjast leiab uhke kommenteeritud pildigalerii tänavuselt Poris toimunud Soome elamumessilt. Põhiteemaks oli põhjamaine zenilik kargus, mis seguneb puhaste vormide ja Aasia eksootikaga, lisades kodudesse spaa meeleolusid. Lisaks leiab ka aiatrende.
Kui Niguli vanemad 60ndatel sellesse eklektilise ajalooga Tallinna vanalinna hoonesse korteri said, sisustati see tollase moe järgi. Kõik, mis on sellest ajast peale säilitamist vääriv, on nüüd selles hämaras sisehoovi korteris ka kasutust leidnud. Uue elu on saanud 60ndate mööblitükid ja tööstusdisain.
Kui Epp Maria 1998. aastal Haapsallu oma näitust üles panema sattus, otsustas ta koos kaasa Jaaguga sinna ühe majakese soetada. Maja oli kokku kukkumise äärel. Kui aga tekkis võimalus hoone endale soetada, oli täitumas Epp Maria unistus oma galeriist, kus nüüd saab nautida tema tütre Anni Arro sisustatud stuudioid. Seal on esindatud nii ema, isa kui ka õe looming.
Kui 30 aastat tagasi olid selles maalapil erinevad koduloomad ja linnud kasvamas, siis uue aiaruumi aitasid spetsialistid nii luua, et koha leidsid nii vanad talulilled kui moodne kujundus.
Kodukirja "Aasta Kodu" konkursil stiilse kodu preemia pälvinud valgusküllane kahe rõduga stuudiokorter on väga päikseline ja pärnulik. Enamik mööblit on seal taaskasutatud ning õrn roosa värv oli perenaise Maarja lemmik juba enne selle moodi tulemist.
Kui perre oli sündinud kolmas tütar, asuti ehitama oma maja, mis sai just selline, nagu pere oli igatsenud - romantilises ja koduses stiilis. Inspiratsiooni saadi selleks Noarootsi suvekodust - isegi mõned tapeedimustrid tulid sealt kaasa. Kõik tütred said oma tubadesse ise tapeedi valida.
Selle kodu rahu algab tegelikult juba väljastpoolt – maja kõrval on terviserajad ja kohisev männimets. „Elutoast avaneb läbi terrassi vaade ümbritsevale metsale, mis teatud hetkedel on lausa maagiline,“ kinnitab kodu perenaine Kreet.
Kodu ega rahakott ei pea olema suured hubase interjööri loomiseks. Vahel võib aga kodu sisustamine jääda tahaplaanile just nimelt nendel põhjustel, eriti kui oled korteri ostnud kodulaenuga ning rahaga ei saa priisata.
Kohe kui lumi sulab, võtab Absalonide aias võimust värvide pillerkaar. Kuni suvelilleampliteni soleerivad aias sibullilled, mille hulgas suurimad õitsejad on tulbid - neid on kokku üle tuhande.
Tallinna lähistel asuva skandinaavia stiilis eramu sisekujunduse loomisel saadi inspiratsiooni pereemale kingitud köögikombainist - nii tekkis lihtsas ja elegantses stiilis elamisse õrn roosa toon, mis sai kahe tütrega pere kodumaja renoveerimisel läbivaks värviks.
Kui perekond Tammed kuus aastat Ameerikas elasid, tekkis neil mõte, kuidas oma maja sisustada. Eestisse naastes osteti krunt ja kaheksa kuuga kerkis sinna just selline unelmate eramu, mis Kodukirja "Aasta Kodu" konkursil valguspreemia võitis.
Selle kodu lugu sai alguse sildist Tallinn-Tartu maantee veeres, kus oli kirjas „müüa vesiveski“. Veskist olid peamiselt järgi jäänud vaid maakivist müürid, kuid nüüd on see nädalavahetuse- ja suvekoduks ühele toredale perele. Kogu ehitustöö võttis enda korraldada pereema.
Tänavuse "Aasta Kodu" konkursi rahva lemmiku hääletust juhtis algusest peale üks ajaloolisesse hoonesse rajatud kõrge laega kodu Tartus. See kodu soetati endale nädalalõpukoduks. Elamine sai endale õdusa katuserõdu ja mõnusad vannitoad.
Perekond, kes elas pikka aega välismaal, otsustas rajada endale ka kodu Eestisse, et siin jõudumööda kanda kinnitada. Selleks sai 50m2 suurune korter hruštšovka tüüpi majas Tartus. Ruumid tuli ümber planeerida ning kohandada noore pere vajadustele.
Oluline on meeles pidada, et trendid liiguvad aeglaselt ja tähtis ei ole see, mis hetkel in ja out, vaid need trendisuunad, mis hakkavad vaikselt tõusma või kaduma. Ja nagu kõikide trendidega, siis ei ole need kindlad reeglid, vaid tähelepanekud. Kui meeldib konkreetne ese, millest ei suuda lahti lasta, siis jäta see endale alles. Samas kui tekib tunne, et see konkreetne ilme on väsinud või ära tüüdanud ning samas ei ole kindel, mida edasi teha, siis Duo Disain jagab mõningad ideed, millele mõelda.
Paar, kes unistas elust oma majas, lõi kodu Tallinna lähistele endisesse suvilarajooni keset kadakaid. Nüüd on elegantses lõunapäikesele avatud suure terrassiga eramus õnnestunud ühendada maa- ja linnaelu, modernne sisekujundus ja kõnekad looga esemed.
Kui Merle endale 12 aastat tagasi korterit valis, avastas ta 47m2 suuruse kõrgete lagedega ning avatud planeeringuga stuudiokorteri Kalamajas endises vabrikuhoones. Selle ainuke täielikult suletud ruum oli duširuum. Korteri sisekujundus on maskuliinne ja kontrastidel põhinev.
Eelmisel aastal Kodukirja "Aasta Kodu" konkursil kaks preemiat - stiiline kodu ja parim valgustuslahendus - noppinud kodu Tartus Karlovas on hele, minimalistlik ja imeliste valguslahendustega. Pere leidis koduks sobiva maja siis, kui oodati kolmanda lapse sündi. Kolmekorruselisest vanast hoonest jäi alles vaid karp, millest sai imeline valge ja helge elamine.
Kuressaares tegutsenud maailmakuulsa klaverimeistri Mihkel Salongi endisesse töökotta on rajanud oma suvekodu kolme lapsega pere. Koju on jõudnud ka 80 aastat tagasi samas töökojas valmistatud pianiino, mille pereema leidis interneti müügikuulutusest. Klaver püsib peale restaureerimist ka kenasti hääles.
Kui Kodukirja toimetus läks Nõmmele pildistama uue elu saanud abihoonet, tundus neile, et ka omanike päriskodu vääriks ajakirja jõudmist. See 50ndatel ehitatud viilkatusega eramu sai ümber ehitatud Leonhard Lapini projekti järgi ja on nüüd tänu noorele perele saanud uue hingamise.
Juba esimesest pilgust on aru saada, et see loft on ülimalt mehelik - seda nii materjalide kui vormi poolest. 6-meetriste lagedega 76 m2 suuruses korteris paiknevad ruumid kolmel tasapinnal - eraldi on ruum nii isale kui pojale. Lisaks sellele õnnestus trepi alla ära mahutada ka moodne eesti disainkerisega saun koos vannitoa ja tualettruumiga. Korter on "Aasta Kodu" vannitoapreemia laureaat.
Kui perenaine seda 90ndatel ehitatud ruumika maja kööki ümber kujundama hakkas, oli see elu- ja söögitoast eraldatud pisike, pime ja tume ruum - nüüd on seal nii valgust, heledaid toone kui ka omaküpsetatud leiva lõhn.
Noor kahe lapsega pere rajas Kalamajja kodu, kus au sees on nii surfilauad, Eesti disain kui ka skandinaavialik hubasus. See on elamine, mis on mere ääres, keset parki ja keset linna ning rõdul kuivava kalipsoga.
Kui kolme lapsega noor pere otsustas kodusaarele elama kolida, otsiti pikalt majaprojekti, mis vanemate talu juurde sobiks. Lõpuks leiti arhitekt Mikk Mutso pärandmiljööga sobiva rehemaja tüüpi elamu projekt. See peaks olema seni Eestis ainus kaasaegne rehemaja tüüpi elamu, kus pinda on 300 m2.
Kui Anete ja Jose omale kodu hakkasid rajama, tuli sellesse mahutada korraga nii põhjamaine valge kui portugali värvikus ja klassika. Lisaks sellele veel mehe helirežissööri- ja naise kohvivõluri töö. Kokku sai täpselt nende nägu kodu.
Tänavune Soome elamumess Mikkelis on paljuski seotud Soome riigi 100. juubeli ning sellest lähtuvalt soomepärase otsimisega. Kodukirja kollektiiv noppis messilt parimaid palasid nii sisustuse kui värskemate aiatrendide osas.
Ehkki Pärnu on korduvalt sõdades kannatada saanud, on ka seal vanalinn, mille punasest kivist katuste kohal on väike daamilik korter pisikese katuserõdu ja suure prantsusepärase vannitoaga, kust kahe poolega uksed daami magamistuppa ja buduaari avanevad.
Kui Kadi ja Martin hakkasid korda tegema Martini vanavanemate 120aastast ja 60m2 suurust majakest Pärnus, oli selge, et sisustamisel kasutatakse pööningult ja kuurist leitud vanamööblit ja kõik tehakse oma kätega. Tulemuseks on ideederohke, värvirikas ja pisut kämpi loov elamine, kus iga tuba on erinevas meeleolus ja värvigammas.
Kes meist ei sooviks nautida oma kodus sisustust, mis oleks justkui ajakirja kaanelt tuppa astunud? Paraku tekivad aga kahtlused selle osas, kas kaunid Pinterestis nähtud disainid jäävad üksnes unistuseks, kuna kitsas eelarve seab oma piirid. Need kahtlused võib aga peast pühkida, kuna Financer.com jagab kasulikud mõned nõuanded, kuidas vähese kavalusega dekoreerida oma kodu imekaunilt isegi limiteeritud eelarve juures.
Suviselt Läänemaalt leiab eest soome arhitekti Kari ja sisearhitekt Maini suvekodu, mis on teise ringi leidude ja eesti disainiga sisustatud endise kolhoosi peohoone. Kohalikud kutsuvad seda 19. sajandist pärinevat hoonet naljatamisi ka kohalikuks kirikuks. Õnneks jäi sinna omal ajal bassein rajamata.
28m2 suurune uusarendus ajaloolises hoones oli see paik, millest Anni ehitas endale oma esimese päris oma kodu ja millest sai tema maailma lemmikuim koht.
Tartu äärelinnas viilkatusega eramute rajoonis rajasid Külli ja Indrek mehe vanaisa majast moodsa eramu, kuhu kuuluvad nii ruumikas vannituba kui ka saun.
Kui Kätlyn ja Madis sattusid Uue Maailma esimesele asumifestivalile, tundus see kant neile Eestisse naastes suurepärase elupaigana. Nüüd on nad arendanud korterit Stalini-aegses majas ning loonud sinna detailideni läbikaalutletud sisekujundusliku terviku.
Kui Triinu Mustamäelt välja kolida otsustas ja kinnisvaramaakleriga Kalamajas ringi käis, jäi talle just see korter hinge. Nüüd on läbi kahe korruse ärklikorteris mõnus elamine noorpaarile ja nende koerale.
Kaarli ja Pireti Pelgulinna uusarenduses valminud 67m2 korter on suure rõduga ning mõnusalt puitrajoonile avatud akendega. Kahe väikese pojaga pere on aga vältinud tüüplahendusi ja teinud palju asju ise internetist nopitud ideede järgi.
Muusik, maalija ja fotograaf Triin elas aastaid Tallinnas, kuid naases Saaremaale ning andis uue elu viilkatusega individuaalelamu teisele korrusele. Seal on ka Triinu fotostuudio ning tema valminud maalid ning mõnus seinteta vannituba, kust läbi katuseakna tähti vaadata.
Kui Katrin ja Mikk Nõmme uusarenduses korteri ostsid, sai selle lahenduses määravaks retrohõnguline tapeet, kus oli puude muster. Sama pilt on ka 86m2 korteri lodza klaaspiirde taga, kus kõrgub Glehni park. Loodusele avatud korteri lodza saab soojal ajal elutoa osaks ning parkmets nagu kodu osaks.
Kunstnik Eerik Haameri lähedased rajasid Kuressaarde kunstniku sünnipaika, kust endine kodumaja lammutatud oli, selle hoone just galeriiks. Maalide eksponeerimiseks mõeldud hoone lõi arhitekt Viljar Päss.
Maailmaränduritest Aive ja Andrus otsisid naise sünnilinna Pärnusse suvekodu, mis oleks päikesele avatud ja vajaks sanitaarremonti. Soetasid nad aga tsaariaegse maja, mis vajas kapitaalset ümberehitust ja renoveerimist. See õnnestus nii hästi, et Pärnu linn sellele isegi renoveerimispreemia andis.
Meriti minimalistlik elamine Tartu kesklinna piiril on helge ja rõõmus – samasugune nagu korteri nooruke perenaine.
Kui sõita Saaremaa serval asuva Undva küla pankrannikule, kohtab seal kõigepealt endiseid nõukogude õhutõrje sõjaväebaaside varemeid. Sealt lahkusid omal ajal kaluripered paatidega sõja eest üle mere - nii ka Maanuse onu.
Kodukiri alustab uut aastat traditsioonilise Aasta Kodu ja Aasta Aia valimisega. Osale sinagi. Kodukiri kutsub seejuures ka Aasta Kodu Rahva Lemmiku žüriisse.
29. novembril toimus Tallinna Õpetajate Majas võistluse Kodu Kauniks 2016 pidulik lõpetamine. Kuulutati välja AASTA KODU ja AASTA AED tiitlid: aasta kodu koos 2500 euroga Swedbankilt läks Tallinnasse, Karin Jürisalu ja Siim Tarvise julgele, isikupärasele ja elegantsele kodule; aasta aed koos 2500 euroga Bauhofilt perekond Murka asjatundliku taimevaliku ja hea ruumitajuga aiale Palamusel.
Erkki ja Marili 44 m2 kodu on miljööväärtuslikus Supilinna tänavas, kus on rohkesti filmivõtteid tehtud. Ka nende korteri sisustustiil tabab maja ajalugu ning kasutab mõnusalt ära võimaluse ruumi ukse asemel hoopis kardinaga elutoaks ning magamistoaks jagada.
Tallinnas Kristiine linnaosas Stalini- aegses majas asuvat kõrgete lagedega kodu sisustades on Katri julgelt kasutanud punast tooni ning valgeid mumme. Aasta kodu konkursil võitis see stiilse kodu preemia.
Toompea lähistel Kassisaba asumis on ajalooline, 1897. aastal valminud üheksa korteriga hoone, kus juba esik on nüüd silmapaistvalt renoveeritud ja trepihall ajalooliste perepiltidega kaetud. Seal asub Rene ja Marika 48 m2 suurune, kahel tasapinnal paiknev kodu-spaaga korter, mis oma eelmises elus oli pelgalt pliidiga kööktuba, kus ei vett ega tualettruumi ei olnud.
Kui Mari ja Risto kolm aastat tagasi tundsid, et Tallinna korter on neile väikseks jäämas, hakkasid nad ringi vaatama maja järele linna lähedal. Selle nad leidsidki, aga pisut kaugemale kui plaanis oli - nimelt endisesse Baltika vabriku suvilakooperatiivi, kus tänavad kannavad Niidi, Nööbi, Nõela ja muid sarnaseid nimesid.
Tartus ühele räämas ja tühjana seisnud kesklinnakrundile otsustasid kaks õde rajada mõnusa tagaaiaga paarismaja kahele perele. Sellest, kas maja on hästi renoveeritud vana või lausa uus, on esmapilgul raske aru saada.
Hiljuti Pärnumaale mere äärde maamaja soetatud toidublogija ja kokaraamatute autor Tuuli Mathisen on vanas taluköögis end välja elanud ja kujundanud selle romantilise ja värvikana. Tapeedid, vanamööbel, pärandvara - kõik leidis maamajas kasutust.
Harva õnnestub noorel perel Kalamajas jaole saada tervele Lenderi tüüpi kortermajale, mis korraga müüki läheb. Mihklil ja Biankal koos sõpradega läks see õnneks.
Aasta kodu konkursil nii köögi- kui detailipreemia pälvinud kontor-kodu asub Stroomi ranna lähedal Randla tänavas asuvas endises „Stroomi“ hotellis.
Kui pere Keila-Joal selle uhke vabrikant Karl Lubergile kuulunud taluhäärberi ostis, pärines sealne õhustik 90ndate restoranist Vana Suvemaja. Peale masu ning vanaperemehe surma oli maja vähe kasutatud. Aastatepikkuse protsessi käigus sai endisest restoranist ja ühiskondlikust hoonest taas kodu.
Kodukirja meeskond noppis uue hooaja värskeid ideid Soome elamumessilt Seinajoel, kus sai külastada 43 terviklikult sisustatud tulevast kodu.
Kui Taavo ja Egle seitse aastat tagasi Tallinnas Järvele 1950ndatel ehitatud stalinistlikku ruumikasse hoonesse 4-toalise korteri ostsid, polnud peres veel lapsi. Nüüd on see mugavaks koduks neljaliikmelisele perele.
Kunstnik Kadi ja tema kaasa Martin Maripuu kutsuvad kord aastas oma värvikasse koduhoovi külla. Esimest korda avasid nad Pärnu tänavafestivali Augustiunetus ajal kodukohviku kolm aastat tagasi ja arvasid esialgu, et kes ikka teisele poole jõge Räämale tuleb– aga tulijaid oli. Juba kohviku pildid meelitasid, olles segu pööraselt värvilisest vintagest, mõnusast õueelust, heast toidust ja lahedast rahvast. Ning kanadest, kes on seal kaheksakesi vabalt ringi siblimas.
Monika ehitas koos kaasa Garriga oma imeväikese Uue Maailma 32 m2 lapsepõlvekodu parajaks nende neljaliikmelisele perele.
Aasta Kodu remondipreemia saanud perekonna väike 1960. aastatel Nikolai Kusmini tüüpprojekti järgi valminud 25 m2 suvila Lohusalu poolsaarel endises suvilakooperatiivis männimetsas on suvitusrõõmu pakkunud kolmele põlvkonnale.
‟Siin on moodsat valget ja ka ajalugu. ilme on aga õige nõks teistmoodi kui Eesti kodudes praegu,ˮ torkab Ave kodu fotosid vaadates silma. Külla minnes hakkab korteri disaini saladus kooruma - see on aastaid Euroopa südames töötamise järel Eestisse naasmise kodu, mõjutustega klassikalisest Kesk-Euroopa sisustuskultuurist.
Viimasel "Aasta Kodu" konkursil hea tundega kodu preemia võitnud Aleksandra ja Jevgeni kasvatavad koos nelja last, kellest noorim on pooleaastane ja vanim teismeline.
Kevad on käes ja pärast ülekaalukalt hallikarva talve igatseme värvide järele. Kui on soov midagi muuta ka end ümbritsevas ruumis, siis kõige lihtsam on seda teha tekstiilide (vaibad, kardinad, padjad) ja teiste väikeste detailide lisamisega.
Anneli ja Miku korter Kalamajas kannab küll numbrit 1, kuid asub kõrgel ajaloolise hoone katuse all, kolmandal korrusel. Selles kahetoalises, ent ruumikas 80 m2 ärklikorteris, on kenas koosluses nii klassikaline kui ka trendikas. Aasta kodu konkursil pälvis korter elutoapreemia.
See 1930. aastal valminud väärikas, peeneruuduliste akendega kahekorruselinepuitmaja esindab Nõmmel sagedast Eestile iseloomulikku hilisjuugendi geomeetrilist suunda. Sirje ja Uku käisid selle maja tarvis restaureerimist õppimas Kunstiakadeemias.
26. veebruaril pärjati Estonia talveaias ajakirja Kodukiri kodukonkursi Aasta Kodu võitjad. Võidukoduks sai Tallinnas Nõmmel ajastutruult taastatud hilisjuugendlik hoone, mis varem oli aastaid seisnud õige omanikuta.
Kui Terje ja Marko Tallinna kesklinnas asuva, sada aastat vana puumaja pööningupinna omanikeks said, oli selge, et tööd on sellest õdusa pesa ehitamiseks vaja kõvasti teha. Katus paistis läbi ja ka talad tuli välja vahetada. Koduks saamine võttis aega pea kaks aastat.
Kodukonkursi Aasta Kodu rahvazürii valis oma lemmikuks perekond Kookmaa romantilise kodu Peipsi ääres Kasepääl. Perenaise Veronika Kookmaa sõnul rajasid nad maakodu tema lapsepõlvemaadele ja paigutasid ruumid nõnda, et Peipsi järve näeb akendest nii köögis toimetades, elutoas istudes, saunas käies kui ka magamistoast.
‟Meil on siin kõik enda tehtud, oli lause, mida äsja Aasta Kodu finaalikodusid külastades tihti kuulsime", kirjutab Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula ajakirja jaanuarinumbri juhtkirjas.
Kui Tartus tudengitena kohtunud Helin ja Koit hakkasid oma ühise kodu jaoks ringi vaatama, jäi neile silma Tartu romantiline Karlova puumajadega linnaosa ahjuküttega korter.
"Aasta Kodu 2014" konkursil stiilseima kodu preemia võitnud Marina isikupärane kodu asub Lasnamäe tüüpmajas. Esikus tervitab meid loomanahkne vaip, kodu sisekujunduses korduvad soojalt ja šikilt mõjuvad beezid, pruunid ja valged toonid ning efektne põdrasarvedega lamp.
Nõmmel, muinasjutulises lumme mattunud aias, tervitab tulijaid lumepuu, millel kiiguvad punased ehted. Hoolimata õues levivast hämarusest, on sisearhitekt Kard Männili majas rohkelt valgust ja soojust.
Enne uude koju jõudmist kaalus pere pikalt mõtet soetada oma maja, kuid nüüd on Katrini neljaliikmeline pere end sisse seadnud Nõmmele 116 m2 suurusesse korterisse, mis on loodusele avatud ja privaatne - nagu maja.
Käimas on taas ajakirja "Kodukiri" Aasta Kodu konkurss. Kuni 1. novembrini on võimalik esitada fotosid Eesti auhinnarohkeimale kodukonkursile, mis toimub tänavu juba 19. korda.
Pere teekond Nõmmele - alates krundi ostmisest kuni seal maja valmimiseni - võttis üksjagu aega, kuid kodu sai lõpuks just selline, mis sobib nii neile, nende kolmele pojale kui ka iiri setterile.
Kui Kathy-Riina Mustamäele üheksakordsesse majja korteri soetas, oli tal silme ees samas kandis asunud vanavanemate kodu, kus ta lapsena üles kasvas. „Minu jaoks oli Mustamäe rõõmus lapse põlvenostalgia ja tagasitulek,” hindab ta.
Uut kooliaastat on tore alustada värske ilmega toas. Lastetoa üllatusremondiks on hea kasutada aega, kui lapsed on kodust ära. Kui piisav ettevalmistus ja planeerimine tehtud, siis on võimalik ka nüüd - septembris - isegi ühe nädalavahetusega palju korda saata. Nagu selles teismelise tüdruku toas.
Helina ja Janno maakodu vanas talumajas Raplamaal on septembri soojadel päevadel mõnus naudisklemispaik. Välja puhastatud palkidele sekundeerivad julgelt kontrastsed valge ja punane, moodsad pastelltoonid ning värvikirevad retrolikud detailid.
Heleni ja Risto lastega elavad juba kaks aastat Nõmme rohelusse uppunud modernse joonega majas, mis on ise algusest peale tühjale krundile ehitatud. Heleni sõnul nägi selle paiga häid võimalusi ja tulevikku eelkõige Risto. Nüüd on kodu loodud enda käe, silma ja südame järgi.
Karlova vanasse raudteetööliste majja loodud kodus, kus Erik ja Riina koos oma poja Samueliga elavad, on loodud kõik oma kätega. Ideed, mis kusagilt on nopitud, on nad ise ellu viinud.
Kui Poolametsade pere möödunud aasta juunis Kulina mõisa ostis, oli see sisearhitektist Evelinile ja ajaloolase haridusega Antile nagu kingituse lahtipakkimine. 70 aasta jagu koolina kasutusel olnud ja 1880ndatel rüütlimõisaks ehitatud maja varjab endas paljugi avastamisväärset ning mõis ise ootab kodustamist.
Aasta Kodu konkursil julgete sisustuslahenduste eest eridiplomi saanud Nõmme maja oli aastakümneid kirjanikepaari Lilli Prometi ja Ralf Parve kodu. Nüüd on selle päikesele avatud ja loodusliku männimetsaga aiaga kodu omanikud Agne ja Kaido koos poja, tütre ja berni karjakoer Lindaga.
1950.-ndate märksõnad sisustuses olid madalale surutud mööbel ja graafilised tekstiilid, 70.-ndatel olid ülekaalus pruuni ja oranži värvikooslus, aga kuidas jäävad meelde varajase 21. sajandi kodud? Tutvustame kümmet modernse kodu peamist trendi, mida võib leida ka peaaegu kõigist interjööri- ja disainiajakirjadest ning blogidest. Millised trendid võtad omaks Sina? Kas oleks ehk aeg tuua ruumi uusi tuuli või on hetkelised trendid ajatud ja mõjuvad hästi ka aastate pärast?
Taas pärjati Kadrioru Kunstimuuseumis ajakirja Kodukiri kodukonkursi Aasta Kodu võitjad. Võidukodu asub Tõrma külas Raplamaal, kus ligi kümme aastat tagasi pealinnast maale kolinud Gerly Karu ja Margus Mänd tegid korda aastaid räämas seisnud rehemaja.
Sõitsime uduhommikutel varaste rongidega pühadelaulude saatel läbi linnasära. Olime teel Aasta kodu konkursi kodudesse: paari nädala jooksul käisime külas rohkem kui keskmine eestlane ehk aasta jooksul, kirjutab peatoimetaja Malle Pajula. Finaliste külastades kogemise julgeid otsuseid pea tühja koha peale uus elamine luua.
See tööliselamu on Pelgulinna endise Olga tänava agulile iseloomulik. Seal on imepisikesed korterid sahvrikappide ja kahe korruse peale kasutatava ühiskempsuga koridoris. Nüüd on korterit jagavad vaheseinad ja uksed välja lammutatud ning moodustunud üks ruum, kus on nii pesunurk, köök, elu- ja magamistuba kui ka buduaar suure vana hõbepeegliga.
Kui teha perekond Jõesaare kodus vaid mõned sammud, satud otse parki. Elutoa suured aknad on nagu ekraan loodusesse – Kassisaba pargiserva. „Me ise ka istume ja lihtsalt vaatame,“ naeratab perenaine Kristina ja võtab palitud, et need siinidel jooksva idamaise ukse taha panna.
Möödas on päevad, kus kodu projekteerimine sõltus traditsioonilistest meetoditest, milledeks olid joonestamine ja arhitektuursed paberid. Tänapäeva internetiavarustes on kodu kui muude hoonete, aedade välimuse parandamiseks ja loomiseks palju abilisi.
