Köögihunt - elu ilma orgaaniliste jäätmeteta

Praegu, kus kõik seaduskuulekad inimesed mõtlevad, kuidas kööki prügikaste juurde mahutada, et oleks mugav prügi liigiti sorteerida, tulevad vähesed selle peale, et muretseda endale koju köögihunt. Pärast köögihundi muretsemist vahetatakse senine prügikast hoopis mitu korda väiksema vastu.



Olmejäätmeid tekib minimaalselt, toidujäätmed "õgib" köögihunt ära ning paber ja pakendid lähevad taaskasutusse. Köögihundi muretseja peab arvestama ligikaudu 0,4-protsendilise külma vee lisakuluga, sest hundi töötamise ajal kasutatakse vaid külma vett, aga see on tühiasi ladestatud biojäätmete veokuluga võrreldes. Iga inimene toodab päevas kilo biojäätmeid, mis tuleks autodega ära vedada. Läbi hundi jõuab see aga kohe reoveepuhastisse, mis erinevalt prügimägedest ongi kavandatud orgaaniliste jäätmete käitlemiseks.

Köögihunt ise, mis on paigutatud köögivalamu alla, ei võta rohkem ruumi kui üks kolmeliitrine purk. Köögihundi paigaldamisega saab hakkama iga mees. Selle käsitsemine on lihtne, mugav ja ohutu, sest köögihunt ei sisalda terasid või nuge. Jäätmed surutakse hundis tsentrifugaaljõuga vastu peenestusrõngast, mis nad väikesteks tükikesteks peenestab.

Köögihundist võib läbi lasta mitte ainult kartulikoori, vaid isegi kanakonte ja kalaluusid, rääkimata aed- ja puuvilja koorimise jäätmetest – hundist lähevad kõik läbi. Teine asi on mugavus ja puhtus: kõik saad otse kraanikausist hunti lükata, ei pea sodi pakendama ja tilkuvaid kotte prügikasti kandma. Kui prügiõgardit instruktsiooni kohaselt käsitseda, ei ole vaja ummistusi karta.


Hügieeniline ja säästab keskkonda
Koduses majapidamises on toidujäätmed köögis tekkivast prügist kõige ebameeldivam osa.
Kiiresti riknevad toidujäätmed eritavad halba lõhna, meelitavad ligi kahjureid ja putukaid, samuti paljunevad seal pisikud. Ja seda nii kodus, kui õues prügikonteineris. Orgaanilised jäätmed moodustavad ligi poole kõigist jäätmetest, tundub igati mõistlik kasutada nende käitlemiseks köögihunti. Kaasaegses koduköögis, kus on köögihunt, pole toidujäätmed probleemiks. Pole määrdunud prügikasti ja tilkuvaid prügikotte. Köögihunt kaotab vajaduse kala ja mereandide jäätmete spetsiaalseks kohtlemiseks. Mõne sekundiga on nad köögist kadunud. Ei ole ka ebameeldivat lõhna, mis kärbseid ja muid putukaid ligi tõmbab. Köögihunt kaitseb sinu kööki, hoides selle puhta ja värskena. Piisab vaid nupule vajutusest.
Kord paigaldatuna saab köögihundist üks hinnatuim kodumasin. Kes on korra köögihunti kasutanud ei saa ilma hakkama.
Kahjuks Eesti kodumajapidamistes pole sellest praktilisest ja tõhusast seadmest veel tuntud püsiasukat saanud. Seevastu Ameerikas ja Austraalias on köögihunt uutes majades kohustuslik. Rootsis ja Norras kompenseerivad mõned omavalitsused seadme ostuhinnast märkimisväärse osa. Seda selleks, et hoida keskkonda. Oluline kasutegur tekib köögihunti kasutades juba sellest, et väheneb prügikasti jõudvate jäätmete hulk ning seega kulutused prügiveole. Märksa kasulikum ja meeldivam on lasta toidujäätmete osakesed läbi köögihundi koos reoveega mööda kanalisatsioonitorusid heitveepuhastusjaama, kus muda komposteeritakse, kui vedada riknevaid toidujäätmeid pidevalt prügikonteinerisse.
Köögihundi omanik peab küll arvestama ligikaudu 0,4-protsendilise külma vee lisakuluga, sest hundi töötamise ajal kasutatakse vaid külma vett. Samas on see tühiasi ladestatud biojäätmete veokuluga võrreldes.
Köögihunt mitte ainult ei vähenda prügi hulka prügihoidlates, vaid aitab kiirendada setete bioloogilist lagunemist veepuhastusjaamades.


Võtab vähe ruumi
Köögihundi teine eelis on tema praktilisus ja väiksus. Seade ei nõua palju ruumi ja teda on võimalik kerge vaevaga paigaldada nii uue kui olemasoleva valamu alla. Prügiõgija paigaldatakse kraanikausi alla ja ühendatakse kanalisatsiooniga.
Köögihundile on vajalik ka elektritoide. Tegemist on üllatavalt väikesemõõdulise seadmega: sõltuvalt mudelist on köögihundi kõrgus 318–321 mm ja läbimõõt 173–234 mm.
Seega ei võta seade rohkem ruumi kui üks kolmeliitrine purk. Seadme saab kinnitada iga köögivalamu alla, vaid mõningate väga vanade kraanikausside äravooluava võib köögihundi
jaoks väikseks jääda, kuid ka selle saab eritööriistadega parajaks lõigata. Võimsamad köögihundid
käivituvad pneumolülitist, mille saab paigaldada tööpinnale või kraanikausi servale soovitud kohta. Köögihundi paigaldamisega saab ostja ise hakkama, kuid kui vaja, korraldavad edasimüüjad ka paigaldusteenuse. Eestis enimmüüdud In-Sink-Eratori köögihuntidel on kiirkinnitusmehhanism ja kaasas põhjalik instruktsioon, mis aitavad seadme kerge vaevaga valamu alla paika panna.

Kiire, mugav ja ohutu
Värskel köögihundi omanikul võib tekkida kindlasti küsimus, et mida võib ja mida ei tohi köögihundi kaudu kanalisatsiooni lasta. Köögihunt saab hakkama enamikuga toidujäätmetest, nagu väikesed ja keskmised kondid; ploomi-, aprikoosi- ja teiste luuviljade kivid; pähkli- ja munakoored, riis, kartul, makaronid, liha jne. Mingil juhul ei tasu köögihunti lasta kiulisi asju, nagu maisitõlvikud. Ka austrikarbid ja teised kõvemad asjad võivad liialt kulutada peenestuskambri pöörleid. Seadmesse
ei tohi lasta ka paberit, kilet, keraamikat ega plastmassi. Peenestusmehhanismi kulutavad igasugused kanged kemikaalid ja abrasiivsed puhastusvahendid: kui nende ainete kasutamine on vältimatu, tasub köögihunt kanalisatsioonitoru küljest ajutiselt lahti ühendada ja puhastusvahend otse torustikku valada.
Ka köögihundi ohutuse kohta on siiani veel vähe infot ja seetõttu on tekkinud hirmujudinaid tekitavad eelarvamused. Köögihunt on tegelikult täiesti ohutu seade, milles ei peitu mingeid terasid ega nuge. Toidujäätmed purustatakse tsentrifugaaljõuga.
Toidujäätmed kukuvad metallist alusplaadile, mis seadme käivitamisel pöörlema hakkab ning kus tsentrifugaaljõuga purustatakse jäätmed väikesteks kuni 5 mm läbimõõduga osakesteks. Enne köögihundi käivitamist tuleb avada külmaveekraan, kallata jäätmed valamu äravooluavasse (jäätmed võivad ka juba enne seal olla), käivitada seade ning mõne sekundiga on masin oma töö teinud. Kui köögihundist kostab vaid voolava vee solinat, võib masina välja lülitada.
Vahel juhtub, et masinasse satub esemeid, mis sinna kindlasti ei peaks minema (nt lusikad, paberit, kile) ning masin kiilub kinni. Sel juhul on abi seadmega kaasasolevast hooldusvõtmest, millega on kerge köögihunt lahti keerata. Oht, et näiteks lapsed sõrmi äravooluavasse toppides neist ilma jäävad, on samuti alusetu, kuna köögihundis pole terariistu ja ka alusplaat paikneb piisavalt sügaval seadmes.

Lihtne paigaldada, soodne ülal pidada
Kel nüüd tekkis huvi köögihundi vastu, siis tasub sammud seada suuremates kodumasinate ja sanitaarseadmete kauplustesse, kus neid seadmeid müüakse.
Praegu köögihuntide turuliidri rollis oleva In-Sink-Eratoril on mitu eri mudelit. Kodumajapidamises
kasutamiseks müüakse Eesti turul peamiselt nelja mudelit, mis erinevad üksteisest võimsuse ja suuruse poolest. Enimmüüdud mudel on võimsusega 0,65 hj.
Kodukasutuseks mõeldud seadme ülalpidamiskulud on kuupmeeter vett aastas ühe inimese kohta ning 2,2 kWh elektrit aastas.
Keskmine kasutusaeg päeva kohta on keskmiselt üks minut (kolm kasutuskorda päevas, üks kord 20 sekundit).

In-Sink-Erator`i köögihuntide mudelivalik
Erinevalt konkurentidest toodab In-Sink-Erator oma seadmetele elektrimootorid ja ka muud komponendid ise. Ja on teinud seda edukalt juba 60 aastat.
In-Sink-Erator`i köögihuntide mootorid on Dura-Drive asünkroonmootorid - mootorid, mille on valinud juhtivad tööstusseadmete tootjad nende vastupidavuse ja pika eluea tõttu. Mida parem mootor, seda parem köögihunt.

Köögihundi maksumus jääb vahemikku 250-560 eurot. Eraldi pakutakse köögihunte ka toitlustusettevõtete ja toiduainetööstuse tarvis. Valida on valamualuste, integreeritavate kui ka eraldiseisvate mudelite vahel, mis varieeruvad mootori võimsuse ja 1 või 3 faasilise elektriühenduse poolest.