Artiklid ja uudised

Kaitse kohvimasinat ja veekeetjat katlakivi eest

Isegi Tallinna eri piirkondades on vesi väga erineva kvaliteediga. Mõnes eliitses elamurajoonis on vesi nii vilets, et kohvimasinat tuleks puhastada lausa iga kahe nädala tagant,» hoiatab kodumasinate remondiga tegeleva ASi Serwest müüja Arvo Reimann.

«Kui pesumasinat soovitatakse katlakivi eest kaitsta peaaegu igaõhtuses telereklaamis, siis väiksemad kodumasinad kipuvad tihti ununema,» nendivad ka kodumasinate müügi ja remondiga tegeleva Renerk Kaubanduse meistrid. «Samas lühendab rauarikas vesi ka kohvimasina ja veekeetja eluiga.»
«Ennekõike aga halvendab kohvimasina põhja settinud katlakivi joogi maitset,» lisab Reimann.
Kui sageli kodumasinaid katlakivieemaldajaga töödelda, sõltub elukohast, täpsemalt sealse vee raua- ja lubisoolade sisaldusest. «Kodumasina kasutusjuhendit ei tohi ära visata, sest seal on täpselt kirjas, kui sageli veekeetjat-kodumasinat puhastama peab.
Üldiselt tuleks veekeetjat katlakivieemaldajaga töödelda kohe, kui selle põhjale tekib pruunikas-hallikas sade, ja kohvimasinat iga 50 kohvikeedukorra järel.»
Kõik Eestis müüdavad katlakivieemaldajad sisaldavad suuremas või väiksemas kontsentratsioonis happeid (maleiinhapet, sulfamiinhapet jms).

Miks on katlakivi halb?

Kare vesi inimese tervisele ohtu ei kujuta (rauarikka veega pestes muutuvad vaid hambad pruunikaks ja juuksed tuhmiks), kuid lühendab kuumutusseadmete eluiga.
Lisaks kõigele on katlakivi soojusisolaator. Seetõttu suurendab boilerite, pesumasinate ja nõudepesumasinate kuumutusspiraalidele või soojusvaheti plaatidele tekkinud katlakivi ka elektriarvet: 1 mm paksune katlakivikiht tõstab energiatarvet vee kuumutamisel 10 protsenti, 1 cm paksune kiht juba 50 protsenti.

Kuidas katlakivi ennetada?

Kasutada tuleks rauafiltreid või pöördosmoosi-veepuhastussüsteemi. Viimane on kõige efektiivsem ja ökonoomsem meetod koduse joogi- ja tarbevee saamiseks. Reostuseosakesed uhutakse kanalisatsiooni ja puhastatud- filtreeritud vesi kogutakse tavaliselt köögikapi valamu alla paigutatud puhta joogivee paaki. Pöördosmoosifilter peab vastu poolest aastast aastani ja maksab alates 2990 kroonist.

«Kohvi tuleks alati keeta pudeli- või filtriveest. Kahjuks kasutab vaid viiendik Eesti peredest koduses majapidamises veefiltreid,» kahetseb Reimann.

Kohvimasin puhtaks koduste vahenditega

Kui katlakivieemaldit pole käepärast või kardad, et kange kemikaal rikub joogi maitse, lase vähemalt kord kuus kohvimasinast läbi söögisoodalahust (1 spl soodat 1 liitri vee kohta) ja seejärel maksimumkogus puhast vett. Kui masin jääb pärast soodaga töötlemist hoolikalt loputamata, tekib järgnevas tsüklis happe ja leelise reageerimise tulemusena ohtrasti süsihappegaasi.
Järgmisena pane mahutisse parajalt hapu sidrunhappelahus, selle järel loputa masinat ühe-kahe tsükli puhta veega. Söögisooda eemaldab tõhusalt kõik kohvipulbrist sadestunud rasvajäägid ning hapu lahus lahustab katlakivi.
Veekeetjast saab katlakivi eemaldada äädikhappega. Vala keedunõusse nii palju 30protsendilist äädikat, et kõik katlakiviga osad oleksid kaetud. Lase 2–3 tundi seista. Seejärel pese keedunõu põhjalikult puhtaks.
Kohvimasina kannu puhastamiseks keeda selles vett tükikese sidruniga. NB! Kohvimasina kannu ära pese kunagi nõudepesuvahendiga, vaid ikka ja ainult söögisoodaga.
Et terasest või fajansist kohvikann säiliks puhtana, pane sinna aeg-ajalt supilusikatäis söögisoodat, kalla peale keeva vett, lase mõni aeg seista ja loputa kaks-kolm korda sooja veega.
Kohvikannu, eriti nikkelkannu, mida kasutatakse harvem, tekib sumbunud lõhn. Kuigi kartulikeeduvesi selle jälle eemaldab, on parem puistata kannu veidi jahvatatud kohvi, mida pärast muidugi ei maksa enam kasutada.
Hallitama läinud kohvikann vajab eriti põhjalikku pesu, mitmekordset külma veega loputust ning lahtiselt õhu käes kuivamist. NB! Ilma kaaneta hoidmine mõjub kohvikannule alati hästi.

www.geiser.ee

Allikad: www.toidutare.ee, «1421 knihvi noorele perenaisele»

Sisestatud: 06.01.2009

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Palkmaja mööbli eripärad

Palkmaja mööbli eripärad

Palkmajas on ideaalne sisekliima elamiseks ja kokkamiseks! Sisustamisel ilmnevad aga märgatavad erinevused võrreldes teist tüüpi hoonetega. Palkmajade kõige suurem probleem on vajumine. Kõikide naturaalsest puidust horisontaalelementidest kokku monteeritud hoonete puhul toimub õhuniiskuse muutumise tõttu mingil määral kõrgusmõõtude kõikumine. Seda on hea jälgida eriti külmadel talvedel, kui õhuniiskus on kõige madalam ja ruumi kõrgus veidi väheneb.

vaata kõiki