Artiklid ja uudised

Skulptuur kroonib aeda


See artikkel pidanuks valmima ja ilmuma juba paari aasta eest, kuid kummalistel asjaoludel kadus esialgne töö mineviku hämarusse. Ju siis ei olnud aeg veel õige ja mõtteivad poleks kukkunud nii viljakale pinnasele, kui see praegu on.

Kiirete muutuste aegu püüame leida midagi tuttavlikku, head ja jäävat, mis meid natukenegi siin ankrus hoiaks ja turvatunnet pakuks. Keerulistel aegadel on inimesed ikka püüdnud investeerida millessegi, mis oma väärtuse säilitab ja seda üle aastate ehk kasvatabki. Aiaomanikud on leidnud ühe püsiväärtuse skulptuuri näol. Aeda rajades skulptuuri peale tavaliselt ei mõelda ja hoopis haruldased on lausa skulptuuride jaoks rajatud aiad. Küll aga jõuab mõte sinnamaale, kui aed on juba mõned suved ja talved üle elanud ning kõige kaunima vaate juures tekib tunne, et midagi oleks nagu puudu.

Mis on skulptuur ja miks teda üldse aeda tuua?

Skulptuuriks peetakse kolmemõõtmelist kunstiteost, mis on valmistatud mis tahes vormitavast tahkest materjalist. Sealjuures ei saa kunstilise väärtusega skulptuuriks pidada aiapoodides massikaubana müüdavaid kujukesi, neil pole seda ainulaadsust ja iseloomu, mida õige kunstiteos endas kannab.

Öelgem siis väga suure üldistusena: skulptuur on kunstniku looming, mida on toodetud väikesel hulgal, millel on teatud eripära, mis teda tarbeasjadest eristab ning millel ei ole otsest kasutusväärtust. Tema põhiväärtus seisneb ilus, mida ta aiale ja selle vaadetele lisab. Siinjuures tuleks kriitilise pilguga hinnata ka üpris levinud “roigaskunsti”, mis aiale sugugi alati ilu ja väärtust ei lisa.

Mis materjali eelistada?

Aiaskulptuuri jaoks sobivad kõik materjalid, mis kannatavad välja aastaaegade vaheldumise või muutuvad koos aastatega. Raud hakkab aja jooksul roostetama ja võib lõpuks lagunedagi, klaasi võib talvekülm mõnda õõnsusse kogunenud vee abil lõhkuda, puit saab aastatega alati hõbehalli rüü ja vask muudab end kameeleonlikult koos loodusega. Muutumine on väliskulptuuri puhul paratamatu nähtus, kuid see ei tohiks talle saatuslikuks saada.

Kuhu skulptuur paigutada?

Aiataiest otsima asudes tuleks kunstniku või skulptuuri müüjaga kohe läbi arutada ka tema tulevane asukoht.

Asukoht võibki otsustada kuju materjali ja suuruse. Kui aed ise on väike ja seal ei ole eristuvaid aiaruume, sobib skulptuur kesksele kohale, mida rõhutada ning millele pilku püüda tahetakse. Lähedusse ei tohiks jääda võistlevaid pilgupüüdjaid, erksavärvilisi objekte või liiga kirjut tausta, mis ei lase skulptuuril mõjule pääseda. Samas ei anna skulptuur palju juurde ka täiesti tühjale ja lagedale kohale, kus tal pole raamivat ega pehmendavat tausta – sellisel kohal kaob taiese ruumilisus ja võlu.

Suurema ja liigendatud aia osi saab skulptuuridega ilmestada, juhtida minekut ühest aiaruumist teise, tekitada voolavuse või hoopis hetkelise seisaku tunnet. Skulptuur võib paikneda pikema heki või varikäigu lõpus, väikese aiaruumi ja taimede keskel. Ta võib elavdada mõnd ühtlast, kuid muidu üksiku ja igavana mõjuvat seina, müüri või muud tausta. Mõne üllatusliku ja ootamatu koha peal mõjub ta piisava ruumi ja tähelepanu korral vaimuka lisandina.

Pimeduses nähtavaks

Kui kuju on valitud ja koht talle leitud, tuleks ka tema valgustamisele mõelda. Skulptuur supleb päeval pilkude tähelepanus, kuid õhtuhämaruses võib ta valguse abil hoopis teisele, salapärasele elule äratada.

Vorm pääseb hästi mõjule alt üles suunatud valguse abil. Proovida võiks eri moodi valgustamist: kas taies on põnevam eest või tagant või mõlemalt poolt korraga langeva valgusega. Viimane variant jätab vähem salapära, kuid võib tulla kasuks, kui skulptuur on kahelt poolt vaadeldav. Mõnel juhul võib valguse suunata ka ülalt alla või hoopis küljelt, paigutades valgusallika näiteks lähedal asuvalt majale või puule. Otsustavaks saab valguse ja varju tasakaal, millest sõltubki ööskulptuuri sünd.

Aias mõjub soe valgus alati hubasemalt ja loomulikumalt kui külm valge või sinine valgus.
Murest elektrikulu pärast vabastavad aiaomaniku LED-valgustid, mille energiatarve on ainult aimatav.


Kodu-aed.ee
Tekst ja fotod: Merilen Mentaal
www.mentaalmaastikud.com
www.kodu-aed.ee/est/aed/?newsID=6758t

Sisestatud: 17.02.2009

Sind võivad huvitada ka järgnevad artiklid

Intervjuu Michael Hilgersiga: “Loogiline on töötada vineeriajaloo epitsentris”

Intervjuu Michael Hilgersiga: “Loogiline on töötada vineeriajaloo epitsentris”

Maris Vahter Radis Furniture’ist (MV): Peale Lutheri perekonna poolt veekindla vineeriliimi leiutamist Tallinnas asutati 1897. aastal Londonis tütarettevõtte Venesta. 1931.aastal koostöös Venestaga asutatud Isokon seevastu on saanud moodsa disaini ajalukku vineermööbliga. Isokon tootis vineermööblit koostöös selliste maailmakuulsate Bauhausi nimedega nagu Walter Gropius ja Marcel Breuer. 1930ndatel jõudis Isokonile disainida ka Le Corbusier’ büroo. Nüüd, rohkem kui 80 aastat hiljem, samuti saksa ,disainer Michael Hilgers teeb tooteid koos Radis Furniture’ga, valmistades neid Tallinnas. Michael, näed sa siin positiivset ja viljakat pinnast vineeri renessansile?

Kvaliteetne batuut – kauakestev rõõm

Kvaliteetne batuut – kauakestev rõõm

Üks atraktsioon, mis väliüritustel igal juhul lapsi tõmbab, on kindlasti batuut. Samal põhjusel on ka batuudikeskused popiks muutunud – kellele ei meeldiks siis nii kaua hüpata, kui vähegi jaksu on? Kui aga väliüritused kodulinna kätte ei tule ning ei taha kogu aeg ka batuudikeskuse külastamise eest maksta, on võimalus osta koju üks korralik batuut. Kuidas aga valida välja kvaliteetne batuut, mis pakuks mitme aasta jooksul kõikidele rõõmu?

vaata kõiki