Kooruvat värvi aitab eemaldada nii traathari kui kuumaõhupüstol

Enne majaseinte ülevärvimist on mõistlik vanad pragunenud värvikihid kas mehaaniliselt, keemiliselt või kuuma õhuga eemaldada.
Vanemate puitmajade või puiduga kaetud majade päikesepoolsel küljel on vana värv sageli pragunenud ning osaliselt maha koorunud. Tervena säilinud laudisesse pragude kaudu imbunud niiskus ei jõua sealt välja kuivada, soodustades puidumädaniku teket.

Fassaadi ülevärvimisel jääb ebaühtlase niiskuse või värvkattega pind laiguline ja ebatasane, seepärast tuleb vanad värvikihid enne värvima asumist eemaldada. Mälestise või muinsuskaitsealal asuva hoone remontimisel tuleb enne tööde alustamist kindlasti konsulteerida ka muinsuskaitsespetsialistiga.

Vivacolor Värvikooli juhataja Arto-Randel Serveti hinnangul piisab õhema värvikihi puhul vaid lahtise värvi eemaldamisest. Kogu pind tuleks puhastada juhul, kui aja jooksul on kogunenud mitu värvikihti, suurem osa värvist on juba maha koorunud või ka siis, kui varem vesialuselise värviga kaetud pinda soovitakse üle värvida õlivärviga. Serveti sõnul on puidu pinnalt värvi mehaaniliseks eemaldamiseks sobivaim vahend kaabits või traathari, töö kergendamiseks võib kasutada keemilisi värvieemaldajaid või kuumust. Värvikaabitsaga puhastatud pind on siledama tulemuse saamiseks soovitatav liivapaberiga üle lihvida.

Värvieemalduskemikaalid, mis värvi pehmendavad, on enamasti üsna mürgised ning nende kasutamisel tuleb kindlasti täita ohutus- ning keskkonnakaitsereegleid.

Silmas peab pidama ka seda, et pehmendiga töödeldud pind tuleks hiljem survepesuriga üle pesta ning kemikaalisegused värvijäägid ohtlike jäätmete kogumiskohta toimetada. Paksu värvikihi pehmendamiseks tuleb sageli protseduuri mitu korda korrata, mis muudab värvieemaldite kasutamise fassaaditöödel kalliks.

Kuuma õhuga värvi pehmendamisel tuleb kindlasti hoiduda lahtise leegiga põleti, nn leeklambi kasutamisest. Leeklambist vähem tuleohtlik on elektriline kuumaõhupüstol, kuid ka selle kasutamisel peab arvestama, et vanade majade seinatäidisena kasutatud saepuru või õhkkuiv laudis võib seadmega hooletul ringikäimisel süttida. Seepärast peaks kuumaõhupüstoliga töötades alati käepärast olema pang vett või tulekustuti.

Liivaprits sobib nii suuremate kivi-, krohv- kui ka puitpindade puhastamiseks. Märgliivapritsitöödega tegeleva Multipritsi tegevjuhi Andres Valge sõnul võimaldab vee ja liiva seguga puhastamine töödelda pindu erineva intensiivsusega. Märgliivapritsi puhul on liivakulu kuivliivapritsist neli korda väiksem ning seega on liiva pärast ka vähem koristada.

Protseduur ise on tolmuvaba ning kergemini erinevatel pindadel kasutatav. Enne kui hakata pindu puhastama, soovitab Valge teha proovitöö, mille tulemusest on näha märgliivapritsi sobivus materjaliga ning mille alusel koostatakse täpne hinnakalkulatsioon.

Puitpindade liivapritsiga puhastamise iseärasustena mainib Valge pindade muutumist kergelt krobeliseks ning võimalust, et maja külgedel võib tulemus ilmastiku erineva mõju tõttu veidi teistsugune välja näha. Pritsiga vanu värvikihte eemaldades on soovitatav proovitöö maalrile või krohvijale ette näidata, et saada uue katmise jaoks võimalikult hästi puhastatud pind.

Vanal luitunud puitpinnal soovitab Servet ühtlasema uue värvikihi saamiseks esimese kihi värv vedeldada väikese koguse puiduimmutusvahendiga.

Kõige turvalisem on kaabits
Ivar Ehin
restaureerija

Puitfassaadilt vana värvi eemaldama hakates on oluline teada, millega on sein kaetud ning millega seda katta soovitakse. Puitu võiks katta hingava värviga, ma ise kasutan naturaalseid õlivärve. Kui maja on ka eelnevalt õlivärviga kaetud, siis ei ole probleem suur – kooruva värvi saab maha käsikaabitsaga. See värv, mis juba lahti on, tuleb ilusasti ära, ning see, mis on kõvasti kinni, võib sinna ka jääda. Ei ole vaja kogu värvi seina küljest lahti saada. Fassaadi uuesti üle värvima hakates ei jää see laiguline, sest enne seinapind krunditakse või pestakse soovi korral spetsiaalse vahendiga.

Näiteks liivaprits muudab puidu laineliseks ja karvaseks – suurt pinda on aga raske siledaks saada. Kõige mõistlikum ja ohutum on värvi eemaldada käsikaabitsaga. Muude vahenditega ei soovita ma puitfassaadile enamikul puhkudel läheneda. Näiteks liivaprits muudab puidu laineliseks ja karvaseks – suurt pinda on aga raske siledaks saada. Kuna värv on tugevam kui puit, siis eemaldab liivaprits lahtioleva värvi, kuid söövitab pehmemaid kohti puidus. Puidu profiilid kaovad ja kaob ka maja välisilme.

Traathari võib olla isegi hullem kui liivaprits, kuna peened traadid tungivad samuti puidu pehmematesse kohtadesse, neid kahjustades. Traathari sobib väga hästi metallpindade puhastamiseks ja ehk juhul, kui puidu kulutatud ilme on taotluslik. Kuumaõhupüstol on mõnel juhul õigustatud, kuid kui värv on nii kõvasti kinni, et selle mahasaamiseks peab kasutama kuumust, võiks ta pigem seina jääda. Kemikaalid jällegi kahjustavad tervist ja ka puitu, lisaks on nende pealekandmine suurte pindade puhul väga töömahukas. Ma pigem jätaksin ka need kõrvale.

Pärast lahtioleva värvi eemaldamist tuleb fassaad kruntida ja kanda peale esimene, lahjendatud (näiteks tärpentiniga) värvikiht, seejärel teine samasugune või juba lahjendamata kiht otse purgist. Kõik kihid tuleks peale kanda hästi õhukeselt, praktiliselt hõõruda värv puidu sisse. Värvida ei maksaks otsese päikese käes ega vihmase ilmaga. Üldine soovitus on ka, et temperatuur peaks olema üle +5°.

Lihtsamal juhul saab mahakooruva värvi seinalt kraabitud suuremate kulutusteta
valik värvieemaldusvahendeid koos hindadega K-Raua ACE kaupluses
Kuumaõhupüstol ... 579–1719 kr
Värvieemaldi 500 ml ... 75 kr
Värvikaabits ... 75 kr
Traathari ... 25 kr
Pahtlilabidas ... 22 kr
Värvieemaldajat valides tuleb arvesse võtta mitmeid asjaolusid
Vana läbikuivanud õlivärvi saab sageli maha ainult kraapimisega.
Mürgiste keemiliste värvipehmendite kasutamisel tuleb arvestada rangete ohutusnõuete ja kõrge hinnaga.
Kuumaõhupüstoliga värvi pehmendamisel tuleb täita tuleohutusreegleid.
Liivapritsi kasutamisel puitpinna puhastamiseks tuleb selle sobivust materjaliga eelnevalt proovida.
Allikas: Äripäev
Andres Palm